) § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku kohustused ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt summas 19 716.84 eurot, kuid eelduslikult suurenevad kohustused viivisenõuete, intressinõuete vms arvelt. Ajutises menetluses kogutud materjalide põhjal kuulub võlgniku pärandvara koosseisu 0.06 eurot. Ajutisele haldurile teadaolevate andmete põhjal ületavad võlgniku kohustused võlgniku varasid seega vähemalt ca 19 716.00 euro võrra. Pärandvara arvelt ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku surm. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades kogutud informatsiooni, siis on maksejõuetuse tekke ajaks juuni 2016.a. Samas märgib ajutine haldur, et arvestades täitetoimikute avamise aega võis võlgniku alaline maksejõuetus tekkida juba 2008 aastal. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad
Ajutine haldur ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud.
lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Vastavalt
lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi.
lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise 2 korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu summas 380.00 eurot (lisandub käibemaks 76.00 eurot) ja tehtud vajalike kulutuste katteks 20.00 eurot (lisandub käibemaks 04.00 eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri tasunõue ja kulutused on põhjendatud ning vastavuses halduri tehtud töö mahu ja keerukusega. Kohus mõistab ajutise halduri tasu ja kulutused pärandvara arvelt.
lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397.00 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Haldur on palunud ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud osaliselt, s.o summas 476.40 eurot (sh käibemaks) määrata hüvitamisele riigi vahenditest. Kohus on seisukohal, et kuivõrd pärandvaraks on 0.06 eurot, on halduri taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Riigi vahenditest kuuluvad seega hüvitamisele ajutise halduri tasu ja kulud osaliselt, s.o summas 476.40 eurot (sh käibemaks). /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.