3-16-932/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-16-932 Määruse kuupäev

1. mai 2016 Kohtuametnik Roby Koik Kohtuasi M. L. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Resolutsioon Jätta M. L. esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud
3. mail 2016 saabus Tartu Halduskohtusse M. L. (kaebaja) taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, millega kohustada Tartu Vanglat võtma kasutusele abinõud, et välja selgitada ebatäpsed ja mittetäielikud andmed ning muuta 14.04.2016 kinnitatud individuaalne täitmiskava I osa selliseks, mis oli enne 14.04.
5. Kaebaja taotlusest ega taotlusega kaasas olevatest materjalidest ei nähtunud, millised rasked või pöördumatud tagajärjed taotluse esitajale esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasneda võinuks. Juhindudes HKMS § 55 lg-st 1 jättis Tartu Halduskohus 13.05.2016 määrusega taotluse käiguta, andes 3 päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest puuduste kõrvaldamiseks (tl 5).
7. mail 2016 saabus Tartu Halduskohtusse kaebaja puuduste kõrvaldamise taotlus, milles kaebaja põhjendab esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust (tl 17-18p).
8. 19.mail 2006 saatis Tartu Vangla kaebajale ja Tartu Halduskohtule väljavõtte kaebaja 10.04.2015 ja 14.04.2016 individuaalsest täitmiskavast (tl 24-28p).
9. Kaebaja osundab, et varasema täitmiskava järgi tegeleb kaebaja vahemikus 2013-2016 keskhariduse omandamisega ja vahemikus 2018-2023 töötamisega. Hilisemas täitmiskavas on märgitud, et tulenevalt vangistusseaduse §-st 37 lg 2 p 2 ei ole kaebaja töökohuslane kuni omandab keskharidust. Sellele täiendavalt muudeti muuhulgas hinnangut kaebaja ohtlikkusele ja töötamise perioodi algust, mis jääb vahemikku 2016-
10. Kaebaja hinnangul on hilisema riskihindamise andmed ebatäpsed ja eksitavad, mis mõjutavad kaebaja suhtes tehtavaid toiminguid. Justiitsiministri määruse kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi § 3 lg 1 järgi on täitmiskava aluseks kinnipeetava riskihindamise tulemused. Sellest tulenevalt esinevad ka vead kinnipeetava 14.04.2016 koostatud individuaalses täitmiskavas, mida reguleerib vangistusseaduse § 16 jj. Kaebaja on seisukohal, et tal on õigus nõuda ebatäpsete andmete parandamist. Kaebaja kavatseb suvel tegeleda uurimistöö koostamisega ja valmistuda septembris algavateks õppeaineteks, mida võivõivad hilisemas täitmiskavas tehtud muudatused segada. Sellele lisaks leiab kaebaja, et hilisemas riskihindamises ja täitmiskavas olevad andmed võivad kaebaja ennetähtaegse vabanemise menetluse käigus tekitada kohtu ja prokuratuuri jaoks segadust ning lisakulutusi. Viimase argumendina on kaebaja hinnangul esialgne õiguskaitse vajalik, et hoida kokku hilisemate vaidlustega kaasnevaid ressurssi kulusid. Kohtu seisukoht
11. Nähtuvalt vangla ja kaebaja poolt halduskohtule esitatud tõenditest on M. L. 18.04.2016 ja 19.04.2016 esitanud vanglale kolm taotlust (tl 13-14), mille Tartu Vangla jättis 10.05.2016 (tl 13) rahuldamata. M. L. on 12.05.2016 (tl 12) esitanud vaide 10.05.2016 otsuse (tl 13) kehtetuks tunnistamiseks.
12. Halduskohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et M. L. 12.05.2016 vaide lahendamise ajaks tuleks kohtu kohaldada esialgse õiguskaitse abinõusid. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
13. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise ühe tingimusena peab eksisteerima pöördumatu kahjulike tagajärgede oht kaebajale juhul, kui esialgset õiguskaitset vaidemenetluse ajal ei kohaldata. Teisisõnu on esialgse õiguskaitse funktsiooniks tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus.
14. Ebatäpsetest algandmetest lähtuv täitmiskava võib segada kaebajal käesoleva aasta suvel uurimustöö koostamist ja sügisesteks õppeaineteks valmistumist. Täitmiskava 14.04.2016 redaktsiooni järgi (tl 27) pole kaebaja keskhariduse omandamise ajal töökohuslane tulenevalt VangS § 37 lg 2 p-st
15. Samuti ei saa kaebaja õigusi vaidemenetluse ajal riivata sellega, kui varasemalt oli keskhariduse omandamine näidatud kalendriaastates. Nii või teisiti, sõltub kaebaja töökohustus sellest kas ta jätkab õpinguid või mitte. Lisaks sellele pole kaebaja põhjendustes ka viidanud sellele, et teda on töötama kohustatud või kohustatakse teda töötama lähitulevikus ja seda olukorras, kus kaebaja omandab veel keskharidust. Seega ei ole tõendatud kaebajale pöördumatult kahjulike tagajärgede saabumine seonduvalt töökohustuse määratlemisega.
16. Ebatäpsed andmed võivad olla põhjuseks, mis tekitavad kaebaja arvates segadusi ja lisakulutusi ennetähtaegse vabanemise menetluses ja seoses hilisemate võimalike kohtuvaidlustega. Vaatamata esialgse õiguskaitse taotluse kohtu poolt käiguta jätmisele, pole kaebaja jätkuvalt välja toonud, millised andmed on tema hinnangul ebatäpsed ja millised oleksid õiged andmed, millega ebatäpsed tuleks asendada. Kaebaja on vääralt mõistnud esialgse õiguskaitse instrumendi mõtet ja eesmärki – tegemist ei ole ennetava meetmega võimalike tulevaste kohtuvaidluste vältimiseks. Esialgset õiguskaitset saab kohaldada vaid erandlikult, pöördumatute tagajärgede ärahoidmiseks, käesoleval juhul M. L. 12.05.2016 esitatud vaide (tl 12) menetlemise ajal, et hoida ära taoline isiku õiguste riive, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuvaidluse lõppu enam võimalik. Esialgse õiguskaitse kohaldamine peaks ära hoidma olukorra, kus põhivaidluse positiivne lahendus ei ole kaebaja jaoks tulemuslik. Taolist olukorda M. L. poolt kohtule esitatud pöördumistest vaidemenetluse ajaks esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusest ja taotluse täiendusest ei nähtu.
17. Eeltoodud põhjustel jätab kohus esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata. Vastavalt HKMS § 252 lg-le 7 võib menetlusosaline esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule. HKMS § 204 lg-st 2 tulenevalt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik