) § 121 lg 4, § 204 lg 1, § 252 lg 7). ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK
lg 1 p-st 8 tulenevalt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
lg 1 p 4 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 7.
lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (STS) § 51 lg 1 näeb ette, et korraldusasutuse, rakendusasutuse või rakendusüksuse otsuse või toimingu vaidlustamisel tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus. Eelnevast tulenevalt on RM-i kui rakendusüksuse 10.05.2018 otsuse vaidlustamiseks ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus. 8. RM-i 25.05.2018 vastusest ilmneb, et kaebaja ei ole RM-i 10.05.2018 otsust STS § 51 lg-s 1 ettenähtud korras vaidlustanud. Seega ei ole kaebaja kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ning kohus tagastab LEH-ile kaebuse
9.
Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine 10.
lg 1 kohaselt võib kohus rakendada esialgset õiguskaitset kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal.
lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. 11. Tartu Ringkonnakohus on 24.07.2017 kohtumääruses asjas nr 3-17-1207 märkinud järgmist: „Kuigi Riigikohus on leidnud, et ka kaebuse tagastamise korral on esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik, sest kaebuse tagastamise määrus jõustub alles pärast edasikaebevõimaluste ammendumist (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus 17.05.2017, 3-3-188-16, p 15), ei ole see ringkonnakohtu hinnangul antud asjas kohaldatav. Kui kaebaja esitab kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse ning kohus leiab, et kaebus kuulub tagastamisele, ei ole ringkonnakohtu hinnangul vaja esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi vaadata.
lg 1 p 4 alusel ja LEH ei ole RM-i 10.05.2018 otsuse peale esitanud vaiet, puudub kohtu hinnangul esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel pooleliolev menetlus
Seega ei ole esialgse õiguskaitse taotluse esitamine kohtule lubatav ning kohus jätab LEH-i esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Riigilõivu tagastamine 12.
lg 5 p 2 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub
Kuna kohus tagastab kaebuse
lg 1 p 4 alusel, tuleb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot kaebajale tagastada. Tulenevalt Riigikohtu praktikast (19.06.2013 otsus nr 3-3-1-32-13, p-d 14 ja 15) ning arvestades, et esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt ei lahendatud, tuleb ka esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 15 eurot kaebajale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.