3-16-1777/4

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-16-1777 Määruse kuupäev

1. september 2016 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi M. L. esialgse õiguskaitse taotlus Justiitsministeeriumi kohustamiseks muutma Tartu Vanglas kinnipeetavale kehtivat kõneminuti hinda soodsamaks Resolutsioon Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud
2. M. L. esitas 06.09.2016 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles leiab, et tema õigusi on rikkunud kinnipeetavale vanglas kehtiv helistamise kõneminuti hind 5,4 eurosenti/minut. Taotleja väitel on ta esitanud 04.09.2016 Justiitsministeeriumile vaide, milles taotles Justiitsministeeriumi kohustamist võtta ette toiming, et kõneminuti hind senise 5,4 eurosendi/min asemel oleks madalam. Koos esialgse õiguskaitse taotlusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Taotlused saabusid kohtusse 07.09.
4. Justiitsministeerium teatas 09.09.2016 vastusena kohtunõudele, et M. L. on 04.09.2016 esitanud Justiitsministeeriumile vaide blanketil pöördumise (registreeritud 06.09.2016, tl 12), mis sisaldab teabenõuet dokumendi väljastamiseks ning märgukirja kõnesideteenuse hinna kohta. Justiitsministeeriumi hinnangul ei ole esitatud pöördumine sisu poolest vaie. M. L. pöördumise menetlemine on Justiitsministeeriumis käesoleval hetkel pooleli. Kohtu seisukoht
5. Vastavalt HKMS § 249 lg-tele 1 ja 2 võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule igas menetlusstaadiumis või vaidemenetluse ajal. Viidatud sätetest tuleneb, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamine on lubatav vaid siis, kui taotluse esitaja on esitanud kohtule taotlusega seotud kaebuse või haldusorganile vaide ning vastav kohtumenetlus või vaidemenetlus on pooleli.
6. Justiitsministeeriumi esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja 04.09.2016 pöördumist ei saa käsitleda vaidena. Kohtu hinnangul võib olla tegemist märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 1 p-s 1 sätestatud ettepanekuna. Vastavalt MSVS § 2 lg 1 p-le 1 on märgukiri käesoleva seaduse tähenduses isiku pöördumine, millega isik teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks. M. L. on Justiitsministeeriumile esitatud pöördumises teinud ettepaneku sooritada Justiitsministeeriumil sellised toimingud, et kõneminuti hind kinnipeetavale Tartu Vanglas oleks senise 5,4 eurosendi/min asemel madalam. Eeltoodust tulenevalt ei ole käesoleval hetkel sisuliselt menetletavat vaiet vaidemenetluses ega kaebust kohtumenetluses. Seega puudub esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel pooleliolev menetlus HKMS § 249 lg-te 1 ja 2 mõistes. Seetõttu ei ole kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid lubatavuse eeldusega, mille täitmata jätmise korral puudub kaebajal kaebeõigus esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks. Seetõttu puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
7. Kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et kinnipeetavale vanglas kehtivad kõneminuti hinnad ei tohiks olla põhjendamatult kõrged, samuti on mõistetavalt oluline säilitada kinnipeetaval kontakt perekonna ja lähedastega. Kaebaja on taotluses leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob kaebajale kaasa olulise kahju. Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse korras põhivaidluse tulemuse ette ära otsustamine ei ole siiski üldiselt lubatav. HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt on esialgset õiguskaitse kohaldamise eelduseks taotlejale kohtumenetluse või vaidemenetluse ajal tekkida võivad pöördumatud tagajärjed. Käesolevas asjas taotletava toimingu sooritamisega viibimine ei saa taotlejale põhjustada tagajärgi, mille kõrvaldamine kohtuotsusega osutuks oluliselt raskendatuks või võimatuks. Käesoleval juhul puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus.
8. Kaebaja on taotlenud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Kuna kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis ei võta kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 2