Põhjendamatuks saab pidada kostjalt kahjuhüvitise täis ulatuses väljamõistmist olukorras, kus hageja on sisuliselt ise olnud teadlik katusekatte halvast seisukorrast ning jätnud kostja sellest teavitamata. Hagiavaldus põhineb 07.08.2016 toimunud kahjujuhtumil. Nimetatud kuupäeval toimunud võimalikust veeavariist ühistut ega ka ühistu hooldusfirmat Randem informeeritud ei ole. 2 Esimene teade pärineb korter XXX elaniku, juhatuse liikme A.J. poolt 17.11.2016 ühistu liikmetele saadetud kirjast. Hageja pidi võimalusel soodsaima pakkumise kasuks otsustama. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit näitamaks, et ta oleks võrrelnud eri teenusepakkujate hinnakirju. Ei ole teada, kas hageja on tegelikult remondi tellinud, kas see toimus mõistlikel tingimustel, eelistades soodsaimat pakkumist ja kas tööde maht oli vältimatult vajalik vaid väidetava katuse läbijooksu tulemusel korteris tekkinud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. Esitatud kalkulatsioon korteris tekkinud veeavarii likvideerimiseks sisaldab terve korteri lae (82 m2) remonti, mis ei vasta isegi teoreetilisele võimalusele 2016 perioodil suvi-sügis tekkinud väidetava veekahjustuse ulatuse kohta. Just sellel perioodil oli jooksva monitoorimise raames päevakorras katuse võimalike defektide tuvastamine. Ühistule on teada, et maja mõned korterid, s.h nr XXX said kahjustada aastaid tagasi toimunud rohke lumega talvedel lumesulamisest põhjustatud leketest. A.J. poolt KÜ-le esitatud nõudele leida odavam ehitaja, kuid remontööde maht ei ole vaidlustatav, ei olnud lisatud ühtegi tõendit mainitud kuupäeval tekkinud avarii kohta. Esitatud tööde kalkulatsioon sisaldas absurdseid kuluartikleid (nt parkimine hoovis). Isegi eeldusel, et hagejale kahju tekkis, ei ole tõendatud, et see tekkis katkisest katusekattest või see oli kahju ainus põhjustaja. Kuigi kostja hagiga ei nõustu, siis eeskätt menetlusökonoomilistel kaalutlustel on kostja valmis lahendama vaidluse kompromissiga. Kostja on valmis tasuma hagejale kokkuleppeliselt 300 eurot. Nimetatud summa peaks katma hageja kohtukulud (pool riigilõivust hagejale tagastatakse) ja lisaks jääma osa raha ka väidetavate remondikulude katteks.
Kostja palub vähendada hagis esitatud nõuet ulatuses, mis puudutab kahjujuhtumi raames Rehe Ehitus OÜ kalkuleeritud remondikulutusi Lai XXX korteri elutoa, magamistoa ja köögi remondile. Tulenevalt kalkulatsioonist on esiku remondikulud koos käibemaksuga 132,40 eurot (esiku laepindala 6m2 x 16,00 eur + kaudkulud 15% summast + käibemaks). Kuna kindlustus on hüvitanud hagejale 800 eurot korteri remondikulude katteks, siis tulenevalt on kostja vastutus 0 eurot. KOHTUISTUNGID 6. 08.08.2017 eelistungil (lk 60-61) jääb hageja esitatud hagi juurde, kompromissisumma ei ole vastuvõetav, muud võimalused on ammendatud. Hageja selgitab, et värvimisele läheb lagi ja magamistoas tuleb ka tapeet vahetada. Veekahjustus oli kolmes ruumis, varasemast on läbijooks toimunud ka teistes ruumides. Kostja võtab omaks, et asjaolud on osaliselt õiged, hageja on korteri omanik ja elab ülemisel korrusel, läbijooksust korteris on ühistu teadlik. Kostja ei vaidle lae pinna suuruse üle, vaidlustavad remonttööde mahtu, kahju suurust. 7. 22.09.2017 istungil (lk 97) jääb hageja hagi juurde. Kostja jääb selle juurde, et 07.08.2016 ei tekkinud nii suurt kahju. Vaatlusakt räägib terve korteri perimeetris olevatest kahjustustest, vesi ei saa valguda üle terve korteri. Nõudesse on kirja pandud ka varasemad kahjud, 20102011 lumesulamisveest tekkinud kahjud on ka seal näha. Katuses on auk umbes pastapliiatsi suurune, see tekkis käesoleval suvel. KOHTU SEISUKOHT 8. Kohus on seisukohal, et hageja nõue kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel. 9. Kohus loeb tuvastatuks järgmised asja lahendamise seisukohalt olulised asjaolud:
) § 115 lg 1 alusel. 12.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamiseks § 115 lg 1 alusel peab seega poolte vahel olema kehtiv võlasuhe, võlgnik peab olema kohustust rikkunud ja vastutab selle eest ning võlausaldajale peab olema tekkinud kahju, mis kuulub hüvitamisele. 4
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega kohustuse rikkumine on käitumine viisil, mis ei ole kooskõlas konkreetses võlasuhtes poolelt oodatava käitumisega. Kohus leiab, et korteriomanike huvidega kooskõlas olevaks kaasomandi korrashoiuks ei saa mõistlikult lugeda olukorda, kus katuses esinevad lekkekohad, mille kaudu toimub vihma- või lumesulamisvee läbijooks korteriomandi reaalosadeks olevatesse osadesse. Poolte seletuste põhjal on korteriühistu juba pikema aja jooksul olnud teadlik katuse halvast seisukorrast, vihma- või lumesulamisvee läbijookse on toimunud aastaid varem. Korteriühistu teadmist katuse ebarahuldavast seisukorrast tõendab kostja esindaja 29.09.2015 kiri ühistu liikmetele, mis m.h sisaldab ettepanekut katusekorteri väljaehitamiseks, mille tulemusena saaks maja uue katuse (lk 51). Hageja selgituse põhjal jäi katusekorteri väljaehitus ja seega ka uue katuse panek korteriühistu liikmete vastuseisu tõttu detailplaneeringu algatamise staadiumis siiski lõpule viimata (lk 46). Samuti selgub halduri seletuskirjast, et juhatuse liige V.Roos teavitas neid (s.o hooldusfirmat OÜ Randem) 25.07.2016 katuse võimalikest leketest ning soovis vihmasel ajal koos pööningul käia, et võimalikke lekkekohti tuvastada. Samuti märgib V.Roos 12.08.2016 vastuses kahjukäsitlejale, et: „Katusega on meil probleem tõesti. Oleme jooksvalt katusele ka remonti teinud, kuid nagu ikka ehitised amortiseeruvad“ (lk 50). Samas ei ilmne poolte esitatust ja ka kostja ei ole kohtu ettepanekul esitanud tõendeid selle kohta, kas ja millal ning millises mahus korteriühistu enne 07.08.2016 kahjujuhtumit katust reaalselt parandas. Seevastu OÜ Randem seletuskirjast tuleneb, et katusekatete remonditööd teostati alles 2016 novembri viimasel nädalal, enne seda on toimunud üksnes katuse võimalike läbijooksukohtade otsimine. Seega võib kohtu hinnangul lugeda tuvastatuks, et kostja rikkus katuse korrashoiu kohustust. Kuigi kostja osutab sellele, et korteriühistu tegeles 2016 suvel katuse probleemi lahendamisega, on kohus siiski seisukohal, et isegi kui korteriühistule ei saa ette heita täielikku tegevusetust oma kohustuse täitmisel, on see siiski vaadeldav vähemalt mittekohase täitmisena – ainuüksi ettevalmistavatest tegevustest ja korteriühistu valmisolekust katus korda teha ei piisa antud kohustuse nõuetekohaselt täidetuks lugemiseks. 15. Kahju hüvitamise kohustus tekib võlgnikul ainult siis, kui ta rikkumise eest ka vastutab.
lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on 5 vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
lg 2 I lause kohaselt on rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikub kohustust vääramatu jõu tõttu. Käesolevas asjas ei ole kohtule avaldatud asjaolusid, mis annaksid võimaluse lugeda kostja poolt kohustuse täitmata jätmine vabandatavaks. Kostja viide sellele, et maja hooldaja ootas just sel perioodil vihmast ilma, et üldse võimalikke defekte katusekonstruktsioonis avastada (lk 30), on vaadeldav üksnes takistusena kohustuse täitmisel, kuid ei vabasta kostjat kohustuse täitmisest ja ei ole samastatav rikkumise vabandatavusega vääramatu jõu tõttu. Kohus märgib, et katuse seisukord oli korteriühistule teada juba oluliselt varem enne 07.08.2016 kahjujuhtumi toimumist, seega oli võimalus lekkekohtade leidmiseks vaatluse teel suurema vihmasaju ajal olemas ka varem. Samuti ei tulene seadusest korteriühistu kohustuste rikkumise korral süülist vastutust või muud vastutuse piirangut. 16. Kahju hüvitamise nõude olemasolu eeldab kahjustatud isikul kahju tekkimist ning põhjusliku seost kahju ja rikkumise vahel.
lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olnud olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 4 kohaselt peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et korteriühistu poolt katuse korrashoiukohustus hõlmab ka kohustust hüvitada rikkumisega kaasnevad kahjud (
Hageja esitas tekkinud kahju tõendamiseks OÜ Rehe Ehitus 10.08.2017 koostatud kalkulatsiooni hageja korteris esinevate kahjustuste remondi maksumuse kohta (lk 5). Kalkulatsiooni aluseks on 09.08.2017 varakahju vaatlusaktis (lk 88) toodud andmed. Vaatlusakti järgi asub kahjustatud objekt kolmekorruselise elamu 3-ndal korrusel, kahju põhjusena on märgitud läbijooks katuselt, vesi on rikkunud korter XXX laed, magamistoas on ka tapeet seinast lahti. Kostja leidis vastuses hagile, et isegi hagejal kahju tekkimise korral ei ole tõendatud, et kahju hagejale tekkis katkisest katusekattest või see oli kahju ainus põhjustaja (lk 29), seega kostjapoolse kohustuse rikkumise tulemusena. Kohus leiab, et kostja vastuväide hagejal tekkinud kahju ja kostja kohustuse rikkumise vahel põhjusliku seose puudumisele on alusetu. Kohus luges tuvastatuks, et hageja korter asus ülemisel korrusel ning hageja kinnitusel veetorustikku lae ja katuse vahel ei ole (lk 46). Kohus leiab, et neil asjaoludel on vähetõenäoline, et veekahjustused hageja korteri laes on tekkinud muu kui katuse läbijooksu tulemusena. Ka kostja ei ole välja toonud teisi võimalikke kahjustuste tekkimise põhjuseid ja tõendeid nende esinemise kohta, mille alusel kohus saaks põhjusliku seose esinemise hindamisel jõuda teistsugusele järeldusele. Kostja põhivastuväiteks hagist tuleneva kahju ulatusele põhjuslikule seose pinnalt on, et hagi aluseks oleva 07.08.2016 kahjujuhtumi alusel esitatud nõue sisaldab ka kõiki varasemaid kahjusid, samas kui kahjustus katusel oli üksnes katuseluugi positsioonis (lk 97). Sellega seonduvalt vaidlustab kostja ka vaatlusaktis esitatut, kuna selle tegija ei käinud pööningul lekke põhjuste hindamiseks ning ei tuvastanud korteri pindade niiskustaset niiskusemõõtjaga (lk 122). Kostja tugineb oma vastuväites OÜ Randem seletuskirjas (lk 34) toodule. Seletuskirja kohaselt käis haldur koos katusetööde töövõtjaga korteris XXX pärast V.Roosi saadetud e-kirja 17.11.
lg 3 I lauses (asja parandamise mõistlikud kulud) sätestatule tuginedes, et hageja oleks pidanud võimalusel soodsaima pakkumise kasuks otsustama, hageja ei ole tõendanud, et ta oleks võrrelnud eri teenusepakkujate hinnakirju, samuti ei ole teada, kas hinnapakkumises kirjeldatud tööd tegelikult teostati ja mis hinnaga (lk 30). Kostja osutas ka 08.08.2016 kahjuteates ja 10.08.2016 hinnakalkulatsioonis märgitud kahjuhüvitise suuruse ja kahju ulatuse erinevustele ning hoovis parkimise kuluhinnaks märkimise põhjendamatusele. Kohus märgib kõigepealt, et hageja kinnituse kohaselt on käesolevaks ajaks remont veel tegemata (lk 60), kuid Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et asja kahjustamise korral saab kannatanu nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist
lg 3 järgi ka siis, kui ta ei ole asja veel korda teinud (vt Riigikohtu 13.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-5564, p 12).
lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju m.h kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. Riigikohus selgitas 03.04.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13 (p 12)
lg 3 osas, et: „Sõna „mõistlikkus" selles sättes hõlmab kõigepealt kulude vajalikkust, st kas kulutused olid mõistlikult võttes paratamatud. Kulude vajalikkus kõnealuses tähenduses seondub seega põhjusliku seose tuvastamisega kostja väidetava teo ja hageja kahju vahel (vt
/.../ Samuti hõlmab mõistlikkuse nõue selle sätte järgi kulutuste suurust. See tähendab, et kulutused võivad olla küll selle sätte järgi vajalikud, kuid kui need on ebamõistlikult suured, mõistab kohus hüvitise välja mitte hageja soovitud ulatuses, vaid väiksemas, mõistlikus, s.o põhjendatud ulatuses.“
lg 3 I lause kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Riigikohus sedastas 13.11.2017 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-5564 (p 14), et: „
mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist, järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu ja olukorra taastamiseks vajalike kulutuste suurusest.“ Riigikohus selgitas 13.12.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-124-11 (p16), et: „/.../ 8 kannatanu saab
Seega juhul, kui kahjustada sai väärispuidust uks, on tal õigus nõuda ka selle taastamise kulude hüvitamist. Kostja taotlusel võib kohus hüvitist siiski vähendada
märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-10, p 16).“ Hageja selgitas remonditööde mahu osas, et laes ei saa ühte kohta värvida, tuleb teha värviring, tapeedi viskas ka lahti, kui vesi sinna vahele läks ning et tapeeti ei saa ka nii panna, et vahetad vaid ühe paani ära, tapeedirulli hind on võetud umbes sama kvaliteedi tapeedi kohta, seal oli enne ka kallis tapeet (lk 60 pöördel, lk 61). Kohus nõustub hageja selgitustega, et tegemist on korteri endisesse seisukorda viimiseks vajalike kulutustega, hageja ei pea valima kõige odavamat kahjustuste kõrvaldamise võimalust (nt lae osalise ülevärvimisena vaid kahjustuste kohalt), kui see oleks selgelt madalama kvaliteediga ja ei täida seeläbi kahju hüvitamise eesmärki. Samuti tuleb remonditeenuse tervikuna väljastpoolt tellimisel arvestada ka selliste kaasnevate kuludega, nagu OÜ Rehe Ehitus kalkulatsioonis märgitud mööbli kolimine, prügi koristamine ja äraviimine, side- ja transpordikulud jms. Viimane küll ei välista, et sama teenust on võimalik tellida ka soodsamatel tingimustel. Kohus nõustub kostjaga, et kuivõrd varakahju vaatlusakti ning remondikalkulatsiooni koostas OÜ Rehe Ehitus (R.K.), siis võib olla OÜ Rehe Ehitus huvides hinnata vajaminevate tööde mahtu ja sellega kaasnevaid kulutusi tegelikust suuremana. Samas remondikalkulatsiooni koostamine ei tähenda veel, et just OÜ Rehe Ehitus ka nimetatud tööde teostajaks saab, see on hageja otsustada, kas ja kellelt ta remonditööde tegemise tellib. Varakahju hindamise akt ja remondikalkulatsioon on koostatud ennekõike kindlustuslepinguga kaetud kindlustusjuhtumi kindlakstegemiseks ning kindlustusandja makstava hüvitise suuruse kindlaksmääramiseks tulenevalt
Kostja viitas vastuväidetes asjaolule, et kahjuteates on hageja kahjusummaks märkinud 1500 eurot (lk 93), mis on oluliselt väiksem OÜ Rehe Ehitus kalkulatsioonis esitatust. Kohus leiab, et kahjusummade erinevus on põhjendatav sellega, et esiteks on kahjuteate põhjal tegemist ligikaudse summaga ning teiseks - isegi kui eeldada, et see sisaldab lisaks materjalide kulule ka tööjõukulu ja et hageja lähtus siinkohal remonditööde pakkujate kehtivatest teenusehindadest, jäi teate esitamise ja varakahju hindamise vahele ajavahe, mille jooksul kahjustused süvenesid, arvestades veeläbijooksuga kaasnevate kahjustuste olemust, s.o mõned tagajärjed (s.h tapeedi lahtitulek seinast) võivad ilmneda hiljem. Sama käib eelnimetatud dokumentides kirjeldatud kahju ulatuse kohta – kahjuteates on märgitud, et hageja toa ja esiku lagi on kahjustatud, varakahju vaatlusakti kohaselt on kahjustused esikus, elutoas ja magamistoas. Kohus ei nõustu sellega, et OÜ Rehe Ehitus kalkulatsioon sisaldab ka parkimiskulu. Kalkulatsioonis kasutatud sõnastuse kohaselt, s.o„ /…/ parkimine – maja hoovis!“, võib pigem asuda seisukohale, et sellise märkuse või selgitusega on parkimiskulu kulude hulgast välja arvatud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja kulutused olid nii vajalikud kui ka põhjendatud. Poolte esitatu põhjal pakkus hageja kostjale võimaluse leida ise remondi tegemiseks soodsam pakkumine (lk 19, lk 97 pöördel), kostja vastuse kohaselt küll tingimusega, et remonttööde maht ei ole vaidlustatav. Kohus leiab, et kostja selgitus omapoolse remondikalkulatsiooni esitamise võimatuse kohta (kostja lk 105, hageja vastus lk 114) ei ole antud juhul asjakohane. Kostja ei ole kohtult taotlenud tõendi kogumist TsMS § 236 lg 2 alusel. Samuti on kohus seisukohal, et selle tõendamiseks, et OÜ Rehe Ehitus remondikalkulatsioon on ülepaisutatud ja selles nimetatud töid on võimalik väiksemate kuludega teostada, piisab kostjal teise teenusepakkuja hinnapakkumise esitamisest. Võrreldava ja samadest andmetest lähtuva esialgse kalkulatsiooni esitamiseks vajalikud materjalid, s.h fotod on käesoleva asja raames nii 9 hageja kui kindlustusandja poolt esitatud. Seega ei eelda kostja poolt OÜ Rehe Ehitus remondikalkulatsioonis näidatud tööde mahu põhjendamatuse kohta tõendi esitamine hageja korteris kahjude uuesti hindamist. Kohus leiab, et hagejal oli õigus keelduda kahjude täiendavast hindamisest korteris kohapeal, kuna kohus oli menetluse kestel juba teinud pooltele ettepaneku vaadelda tekkinud kahjusid hageja korteris (lk 60 pöördel) ja selgitanud pooltele ehitusekspertiisi tegemise tingimusi (lk 97 pöördel). 18. Alljärgnevalt kontrollib kohus kahjuhüvitise vähendamise aluste esinemist. Vastavalt tõendamiskoormise jaotusele peab kahjuhüvitise vähendamise aluseks olevad asjaolud esile tooma ja tõendama kahju tekitaja. Kostja leiab, et kahjuhüvitis kuulub vähendamisele
võimalusest kahju ärahoidmiseks ja sellekohaste meetmete kasutusele võtmata jätmisest ning põhjusel, et hageja koos A.J.ga oleksid pidanud ise jälgima korteri kohal oleva katusekatte seisukorda ja hageja, olles teadlik katusekatte halvast seisukorrast, jättis kostja sellest teavitamata (lk 30). Hageja leiab, et kostja viited hageja pahausksusele eeltoodud põhjustel on asjakohatud ja ebapädevad, samuti on asjakohatu etteheide, et nagu poleks A.J. midagi ette võtnud, osutades tema tegevusele katusekorteri väljaehitamiseks vajalike toimingute tegemisele ning Telia ja KÜ Lai 27 majade vahelt lekete kõrvaldamisel (lk 46). Kostja esiletoodud asjaolude põhjal tugineb ta
lg 2 sätestatud kahjustatud isikul lasuva kahju vältimise ja vähendamise kohustusele, s.o kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Hinnates hagejaga koos korteris elava korteriühistu juhatuse liikme A.J. käitumise mõju hageja taotletud kahjuhüvitise väljamõistmisele, asub kohus seisukohale, et A.J. näol ei ole tegemist isikuga, kelle eest hageja vastutab (TsÜS § 132) ja seega tema käitumine ei ole käsitatav kahjustatud isikust tuleneva asjaoluna. Samas KOS § 11 lg 2 sätestab korteriomaniku kohustuse tagada, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad KOS § 11 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatut – hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud, samuti taluma eelnimetatud piiridesse jäävaid mõjusid. Kohtu hinnangul hõlmab KOS § 11 lg 1 ka korteriomaniku, seega ka korteriomandit kasutava isiku kohustust teavitada teisi korteriomanikke talle teatavaks saanud katusekatete halvast seisukorrast. Samas on käesolevas asjas tuvastatud, et korteriühistu oli juba enne 07.08.2016 kahjujuhtumi toimumist sellest asjaolust teadlik ning varasema kogemuse põhjal pidi ka ette nägema, et selle tagajärjel võib hagejale kahju tekkida. Kostja vastuses esitatud seisukoha osas, et käesoleva hagiga on tekkinud kurioosne olukord, kus juhatuse liige esitab sisuliselt hagi omaenda tegevuse peale (lk 18), märgib kohus, et hagi esitajaks antud juhul on siiski juhatuse liikmeks mitteolev korteriomanik, samuti selgitas Riigikohus 08.03.2017 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-84-16 (p 38), et: “/.../ juriidilise isiku ja tema juhatuse liikme kohustusi ei saa samastada ja üldjuhul juhatuse liige juriidilise isiku kohustuste täitmise eest isiklikult ei vastuta. /.../ Ehkki osutatud seisukoht on välja öeldud juriidilise isiku juhatuse liikme ja selle juriidilise isiku võlausaldaja vaheliste tsiviilõiguslike suhtete kontekstis, kehtib sama põhimõte enamasti ka juriidilise isiku muude kohustuste korral. /.../ Tsiviilõiguslikult vastutab juhatuse liige juriidilise isiku võlausaldajate ees juhul, kui ta rikub mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks“ Seega antud juhul vastutus korteriühistu tegevuse või tegematajätmise eest lasub siiski ennekõike korteriühistul, kes võib juhatuse liikme poolt kohustuste rikkumisega korteriühistule kahju tekitamisel esitada juhatuse liikme vastu kahjuhüvitamise nõude (mittetulundusühingute seaduse § 32). 10 Hageja osas nägi kostja abinõudena, millega oleks hageja saanud kahju tekkimist vältida või vähendada, katusekatete jälgimist ja nende halvast seisukorrast kostja teavitamist. Nagu kohus juba eelpool märkis, oli kostja juba pikema aja vältel teadlik katuse mittekorrasolekust, kuigi kostja esitatu põhjal puudus tal 07.08.2016 kahjujuhtumi esinemise ajal teave lekkekohtade täpse asukoha kohta. Kohus leiab, et hagejalt ei saa oodata ega lugeda temapoolseks mõistlikuks abinõuks seda, et ta võimaliku vihmasaju ootuses käiks regulaarselt, kuivõrd tegemist ei olnud silmaga nähtavate puudustega, katusel läbijooksu kohti otsimas, et neist kostjale teatada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ei ole tõendatud
Kohus on seisukohal, et poolte esitatud asjaolud ei anna alust kahjuhüvitise vähendamiseks ka
lg 1 alusel, s.o põhjusel, et kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmisel ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.