← Eesti

3-17-276/2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-276 Määruse kuupäev

  1. märts 2017 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi M. L. kaebus tema suhtes teostatud jälitustoimingute õiguspärasuse tuvastamiseks Resolutsioon Tagastada M. L. kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud
  2. M. L. esitas 03.02.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada tema suhtes teostatud jälitustoimingute õiguspärasus. Kaebuse kohaselt on isik nimega Jarmo Jürisson kahtlustatav väidetava KarS § 184 asjas. Kaebaja on nimetatud isikuga telefoni teel suhelnud. Kaebaja palub teavitada, missuguses ajavahemikus riivati tema era, perekonnaelu ja muid õigusi. Samuti soovib kinnipeetav M. L. teada põhjuseid ja võimalusi antud teabega tutvumise kohta. Kohtu seisukoht
  3. Kohus on seisukohal, et M. L. kaebus kuulub tagastamisele alljärgneval põhjusel.
  4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
  5. Vastavalt HKMS § 5 lg 1 p-le 6 saab halduskohus kaebuse läbivaatamisel teha kindlaks mingi konkreetse avaliku võimu kandja toimingu õigusvastasuse, kui see on halduskohtu pädevuses. Kaebusest nähtub kaebaja soov teada saada, kas ja kui, siis millal on tema suhtes teostatud jälitustoiminguid.
  6. Kohus selgitab, et jälitustoimingutega seonduvat vanglas reguleerib vangistusseaduse (VangS)
  7. jagu §-d 331-
  8. VangS § 333 lg 1 kohaselt on Justiitsministeeriumi vanglate osakonnal ja vanglal õigus jälitustoimingute tegemiseks, nende tegemise tagamiseks või teabe kogumiseks kaasata isikuid salajasele koostööle ja kasutada variisikuid, samuti kasutada konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduses sätestatud tingimustel. Kuivõrd kaebaja ei saanud telefoni teel olla suhelnud teise vanglas kinnipeetavaga, vaid vestluspartner pidi viibima suhtluse hetkel vabaduses, siis järeldab kohus, et võimalikud jälitustoimingud võisid toimuda kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS § 1261 jj) sätestatud alustel. Kohus on kontrollinud vanglas kinnipeetavate isikute andmekogust, et kaebuses viidatud isik viibib Tartu Vanglas alates 11.05.2016 ja tema suhtes on süüdimõistev kohtuotsus Kohtute Infosüsteemi kohaselt jõustunud 29.11.
  9. Vastavalt KrMS § 1262 lg-le 1 võivad Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Sõjaväepolitsei ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla teha jälitustoiminguid seaduses sätestatud alustel ning loa selleks annab prokuratuur või eeluurimiskohtunik (KrMS § 1264). Vangistusseaduse, halduskohtumenetluse seaduse ega ka mingi muu õigusakti sätetest ei tulene halduskohtule pädevust vanglas kinni peetavate isikute suhtes jälitustoimingute tegemise lubamiseks. Halduskohtul puudub ka pädevus hinnata süüteomenetluse toimingute õiguspärasust.
  10. Lähtudes ülaltoodust leiab kohus, et M. L-il ei ole võimalik saavutada esitatud tuvastamiskaebusega soovitud eesmärki, mistõttu kuulub tema kaebus haldusasjas nr 3-17-276 HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastamisele.
  11. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kuna M. L. kaebus kuulub tagastamisele, siis ei võta kohus seisukohta kaebuses esitatud riigilõivust vabastamise taotluse osas. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.