1-11-12872 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Valga kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 20. september 2017, Valga Täitmiskohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungisekretär Reelika Käis Prokurör Lõuna Ring

) § 274 lg 1 järgi ning teda karistati 1-kuulise vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendati seda vangistust 8 aasta 4 kuu ja 14 päeva pikkuse ärakandmata vangistuse võrra, mille mõistis H. Alliksaarele Norra kohus ja mille täitmise tunnistas Eestis lubatavaks Harju Maakohus oma

1. aprilli 2010 määrusega. Liitkaristuseks mõisteti süüdimõistetule niisiis 8 aastat 5 kuud ja 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti otsuse kuulutamise aeg, s.o
2. november
3. Karistus lõpeb
4. mail
5. 1 1-11-12872
7. juulil 2017 saabusid Tartu Maakohtu Valga kohtumajale Tartu Vangla dokumendid H. Alliksaare tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla hinnangul on H. Alliksaare puhul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 21%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 35% ja seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul 41%–62%. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist.
8. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on H. Alliksaart kriminaalkorras karistatud üksteist korda (millest 9 on kustunud) ning reaalset vanglakaristust kannab ta juba kuuendat korda. Teda on karistatud nii vara- kui isikuvastaste kui ka ühiskonnaohtlike kuritegude eest (nt vargused, rööv, tapmine, seksuaalkuritegu, võimuesindaja ähvardamine jne). Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud sõltuvusprobleemid ja puudulik probleemilahendusoskus ning ajendiks majanduslik kasu ja seksuaalsete vajaduste rahuldamine.
9. Kinnipeetav on vangistuse ajal osalenud majandusabitöölisena vangla tööhõives.
10. a sügisel alustas ta programmi „Agressiooni asendamise treening“, kuid loobus motivatsiooni puuduse tõttu. Karistatuga viiakse alates
11. a sügisest läbi riskipõhjuse individuaalset nõustamist, mis suunab isikut analüüsima oma senist elukäiku ja tulevikuperspektiive; programmi käigus leiti, et süüdimõistetu on püsimatu, impulsiivne ja vähese enesekontrolliga ja vangistuse ajal on temas pigem süvenenud vastandumine ühiskonnaga, mis pärsib koostööd.
12. a sügisest osaleb isik ka programmis „Viha juhtimine“, kus H. Alliksaar oli programmi läbiviija hinnangul kahtleval seisukohal.
13. Kinnipeetav elas enne vangistust Norras. Tulevikus soovib ta elama asuma aga Rootsi. Tingimisi vabanemise menetluse raames on isikule nõus pakkuma elukohta XXX tema kauaaegne sõber O. L. O. L. elukaaslane on kriminaalkorras karistatud ja täidab kriminaalhoolduse nõudeid. H. Alliksaarel on põhiharidus. Norra vanglas omandas ta käsitöödisaini eriala (isikul on huvi keraamika vastu). Vabanemisjärgselt on H. Alliksaarel võimalik asuda tööle ehitustöölisena A.E Katused OÜ-sse. Vangistuse ajal (
14. aastal) abiellus H. Alliksaar praeguse H. A. : nende suhted on hetkel keerulised. Vägivaldseid kuritegusid on H. Alliksaar pannud toime alkoholijoobes. Varasemalt esines H. Alliksaarel vangistuses suhtlemisprobleeme, kuid viimase aasta jooksul on ta suhelnud viisakalt ja vaoshoitult. H. Alliksaar on seadnud enda eesmärgiks töökoha leidmise ja seaduskuulekalt elamise.
15. Kriminaalhooldusametnik on esitanud sellise arvamuse. H. Alliksaare suhted ema ja õega on katkenud ja oma lapsega ta ei suhtle. Karistatu hea tuttav O. L. on toetanud H. Alliksaart vangistuses rahaliselt ja tagab talle vabanemise korral elukoha. Vabaduses mõjutavad H. Alliksaart alkoholi kuritarvitamine, impulsiivne käitumine, motivatsiooni puudumine loobumaks alkoholist ja kuritegelikust käitumisest, riskiv ja hoolimatu elustiil, alkoholist tingitud vägivaldne käitumine, verbaalne agressiivne käitumine, vähene enesekontroll, kergesti ärrituvus ja probleemide lahendamise oskamatus. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
16. KrMS § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga, et süüdimõistetut ei peaks tingimisi ennetähtaegselt vabastama. Süüdimõistetul on 2 kehtivat karistust, ta kannab kuuendat reaalset vangistust ja viimase kuriteo pani ta toime vanglas. H. Alliksaar on alkoholijoobes muutunud vägivaldseks: ta on korduvalt toime pannud vägivaldseid 2 1-11-12872 kuritegusid, kus ohvriteks on peamiselt olnud naisterahvad. Süüdimõistetu loobus osalemast sotsiaalprogrammides. Samuti puudub süüdimõistetul vabanemise korral toetav lähivõrgustik (pere) ning kindel töökoht.
17. Kinnipeetav saatis enne kohtuistungit kohtule tõendi selle kohta, et talle pakub Jõhvis elukohta aktiveerimiskeskus Tulevik: ta palus aktiveerimiskeskuselt elukohta seetõttu, et ei soovi hakata elama koos O. L. elukaaslasega, sest viimane on kriminaalhooldusel. Kohtuistungil ütles H. Alliksaar, et ta on oma pika vangistuse ajal muutunud. Ta töötab vanglas ilma järelevalveta välikoristajana. Ta on läbinud vajalikud programmid ja tal on olemas töökoht. Edaspidi ta alkoholi ei tarbi. Tapmist ja seksuaalkuritegusid, mille eest Norra kohus ta süüdi tunnistas, ta toime ei pannud. KOHTU SEISUKOHT
18. Kohus jätab H. Alliksaare vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ja põhjendab oma otsustust nii. 10.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. H. Alliksaar on temale mõistetud 8 aasta 5 kuu ja 14 päeva pikkusest vangistusest kandnud ära enam kui 5 aastat ja 9 kuud. Seega on kinnipeetav ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Karistust on kanda rohkem kui kaks kuud (

§ 76lg 3).

Niisiis on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. 11. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tõsi, viidatud sätte teksti lugedes pole võimalik aru saada, mida kohus normis loeteletud asjaolude alusel silmas pidama peab. Sellele küsimusele tuleb vastata seadust süstemaatiliselt ja teleoloogiliselt tõlgendades. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kaudselt viitab sellele ka karistusjärgset käitumiskontrolli reguleeriv

§ 871

lg 1 p 3, mille kohaselt tuleb prognoosida, kas süüdlane võib toime panna uusi kuritegusid. Ka õiguskirjanduses on leitud, et

§ 76

lg-s 4 nimetatud asjaolusid hinnates on peamine see, kui suur on tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabadusse laskmise korral toime uue kuriteo (Pikamäe –

. Kommentaar.

1. trükk, § 76/4.2.1). Sellisele seisukohale asus äsja ka Riigikohus: RKKKm 3-1-1-12-17, p
2. Olgu viimaks viidatud, et ka nt Saksamaal leitakse ennetähtaegse menetluse raames, et oluline on üksnes uute kuritegude oht. Üldpreventiivsed kaalutlused (nt nn ühiskonna õiglustunne) olulised ei ole, sest need saavad arvestatud juba seeläbi, et inimene veetis vanglas pika aja. Võimalikku nn kättetasumishuvi (Genugtuungsbedürfnis) saab ennetähtaegse vabastamise menetluses 3 1-11-12872 arvestada üksnes käitumiskontrolli nõuete kehtestamisel. (Stree/Kinzig – Schönke/Schröder zum StGB.
3. Auflage, § 57/10–13).
4. Mida raskemaid kuritegusid on kinnipeetavalt karta, sest väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus (Stree/Kinzig – Schönke/Schörder zum Strafgesetzbuch,
5. Auflage, § 57/15; Fischer zum Strafgesetzbuch,
6. Auflage, § 57/12). H. Alliksaarelt on tema senist kuritegelikku karjääri silmas pidades oodata erinevat laadi kuritegusid, sh keskmisest raksemaid, nagu röövimised ja sekusaalkuriteod, ja üliraskeid, nagu tapmised. See tähendab seda, et H. Alliksaare saab vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on väga väike. Kohtu meelest see aga nii pole.
7. Tõsi, mitmed asjaolud räägivad H. Alliksaare vabaks laskmise kasuks. Ehkki oma viimase kuriteo pani H. Alliksaar toime vanglas ja tal on varem vanglas muidki probleeme olnud, on ta viimasel ajal korralikult käitunud. Kuigi ta ei soovinud varasemalt sotsiaalprogrammides osaleda, on ta seda viimasel ajal siiski teinud. O. L. näol paistab olevat tegemist inimesega, kes võib H. Alliksaarel aidata õiguskuulekana püsida. Tõsiasi, et H. Alliksaar otsis endale elukoha aktiveerimiskeskuses, et mitte elada koos kriminaalhooldusaluse inimesega, kõneleb kinnipeetava soovist elada edaspidi õiguskuulekalt. H. Alliksaart on ootamas töökoht: töötamine tagaks talle esiteks sissetuleku, mis vähendaks tema huvi hankida raha kuritegelikult ja pärsiks teiseks tema jõudeaega, mis võiks samuti tuua kaasa kuriteod.
8. Eelöeldu siiski ei anna alust öelda, et H. Alliksaarest lähtuv retsidiivsusoht on väga väike (vt käesoleva määruse p 12).
9. Eeskätt välistab H. Alliksaare vabastamise tema Norras toime pandud kuritegude iseloom. Nimelt surus H. Alliksaar
10. a kevadel oma sõrmed ühes hotellis ühe naise tuppe ja pärakusse ning tekitas seeläbi rebendi ja tappis seejärel oma ohvri. Seejärel läks H. Alliksaar ühe teise naise tuppa, surus seal olnud naise pea vastu voodit, pistis oma sõrmed sellegi naise tuppe ja pärakusse ning astus kannatanuga oraalsesse vahekorda. Loomulikult ei saa kohus lähtuda H. Alliksaare väitest, et ta neid tegusid ei sooritanud: kohus juhindub Norra kohtu jõustunud otsusest ja Eesti kohtu tunnustamismäärusest. Mitu sedavõrd ränka kuritegu toime pannud inimene on kohtu hinnangul äärmiselt ohtlik ja tema vabastamine oleks kohtu hinnangul võimalik vaid mingite erandlike asjaolude esinemise korral: nt kui ta on muutunud vanglas füüsiliselt või vaimselt sedavõrd põduraks, et ta ei suudaks enam vägivallategusid toime panna. H. Alliksaare puhul millestki sellisest rääkida ei saa. Tõsi, päriselt ei saa siiski välistada ka toetumist sellele, et kurjategija on vanglas väga pikka aega äärmiselt õiguskuulekas olnud. Sedagi alust aga H. Alliksaare puhul ei esine, sest korralik on ta olnud vaid viimasel ajal, aga Eesti vangistuse algfaasis oli tema käitumine selgelt problemaatiline (muu hulgas sooritas ta siis kuriteo).
11. Lisaks tuleb silmas pidada seda, et H. Alliksaar on varemgi korduvalt vanglas olnud. Et need varasemad kinnipidamised ei ole teda õiguskuulekal teel hoidnud, ei saa ka loota, et seda teeb praegune vangistus.
12. Ka ei saaks H. Alliksaare vabanemisjärgne keskkond olema kuigivõrd soodne. Ta ei hakkaks elama koos ühegi lähedase inimesega, kelle tugi võiks teda kuritegevusest eemal hoida. Ehkki H. Alliksaar on küll endale algsest erinevat elukohta otsides üritanud end kurjategijatest eemal hoida, on siiski kõigiti tõenäoline, et aktiveerimiskeskuses elades hakkab ta kokku 4 1-11-12872 puutuma kriminaalkorras karistatud inimestega. Asjade ebasoodsa arengu korral võib see aga kaasa tuua uued kuriteod.
13. Mööda ei saa vaadata tõsiasjast, et H. Alliksaar kuritarvitas enne vanglasse sattumist alkoholi: osa kuritegusid sooritas ta selle meelemürgi tõttu. Ehkki kinnipeetav on tosinkond aastat sunnitult kaine olnud, ei saa välistada seda, et vabadusse saades hakkab pikka aega alkoholiprobleemidega kimpus olnud H. Alliksaar uuesti alkoholi tarbima. See aga tooks varem või hiljem kaasa uued kuritööd.
14. Eeltoodut kokku võttes jätab kohus H. Alliksaare vanglast ennetähtaegselt välja laskmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik täitmiskohtunik 5