2-18-1957/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 18.mai 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-18-1957 Tsiviilasi A.O. avaldus lapse O.O. koolivaliku osas otsustusõiguse saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu

1. märtsi 2018 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.O. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja (avaldaja): A.O. (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Liis Tedder Puudutatud isikud:
2. M.M. (isikukood XXX)
3. O.O. (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Nikolai Kõiv
4. Viljani linn (Viljandi Linnavalitsuse kaudu) (registrikood 75005222)
5. Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) (registrikood 75014244) esindajad RESOLUTSIOON
6. Tühistada Tartu Maakohtu
7. märtsi 2018 määrus ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
8. Rahuldada A.O. määruskaebus.
9. Menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
10. A.O. (isa) esitas
11. veebruaril 2018 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus anda otsustusõigus lapse O.O. kooli valiku osas A.O. le. Avalduse kohaselt on isal ja M.M. l (ema) ühine laps O.O. , kes on sündinud
12. juunil
13. Laps elab emaga Viljandis ja suhtleb isaga Tartu Maakohtu poolt
14. septembri 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-6945 kindlaksmääratud suhtlemiskorra alusel. Vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus. Laps läheb
15. aasta sügisel kooli ja vanematel tuleb otsustada kooli valiku küsimus. Isa on üritanud sel teemal emaga korduvalt rääkida, kuid ema on ainuisikuliselt otsustanud, et laps läheb Viljandi Vabasse Waldorfkooli ja ei ole nõus teisi koole kaaluma. Ema soovitud kool ei vasta lapse huvidele ja ei taga lapse huvidele vastavat haridust. Viljandi Vaba Waldorfkooli avatud uste päeval käimine kinnistas isa seisukohta. Isa soovib, et laps läheks tavakooli ja omandaks hea hariduse ja head väljavaated tulevikuks. Waldorfpedagoogika on paratamatult eksperimentaalne ning isa ei soovi lapse haridusega eksperimenteerida. Kooli valik on otsustus, mille ühise hooldusõigusega vanemad peavad vastu võtma ühiselt. Kui isa ei nõustu ema soovitud kooliga ja ema mitte ühegi isa soovitud kooliga, tekib olukord, kus laps ei saa kooli minna.
16. Ema vaidles avaldusele vastu. Laps on alates
17. aastast elanud alaliselt ema juures ja ema on olnud lapse peamine hooldaja. Laps on alates
18. aasta novembrist õppinud ja kasvanud waldorfpedagoogikat viljelevas lasteasutuses ning lapsel ei esine ühtegi arengulist mahajäämust. Lapse arengu järjepidevuse huvides on oluline seda haridusteed jätkata. Lapse isa hinnangud waldorfpedagoogilise hariduse osas ei ole tõendatud ja lähtuvad isa eelarvamustest.
19. Lapse esindaja riigi õigusabi korras vaidles avaldusele vastu. Lapse esindaja ei ole pädev hindama Viljandi Waldorfkooli taset ja ei saa anda hinnangut, kas see pärsib lapse edaspidist normaalset arengut. Isa väited ei ole piisavalt tõendatud. Käesolevas tsiviilasjas ei ole võrreldes tsiviilasjaga nr 2-17-6945 ilmnenud uusi elulisi asjaolusid, mis annaksid eelise lapse isale. MAAKOHTU LAHEND
20. Tartu Maakohus jättis
21. märtsi 2018 määrusega avalduse rahuldamata.
22. Maakohus kuulas telefonitsi
23. märtsil 2018 ära isa, kes palus avalduse rahuldada, ja ema, kes palus jätta avalduse rahuldamata. Maakohus kuulas lapse ära
24. märtsil 2018 Viljandi Kohtumajas. Maakohus kuulas ära Viljandi Linnavalitsuse lastekaitsetöötaja Piret Kanguri, kes 2 palus avaldust mitte rahuldada. Haabersti Linnaosa Valitsuse lastekaitsetöötaja Tiina Juurik ei olnud telefonitsi kättesaadav.
25. Maakohtu põhjenduste kohaselt on laps ema juures kasvanud ja lapsel on välja kujunenud suhteliselt kindel elurütm. Waldorfkooli eelkoolis käimine on tekitanud eelduse ja ootuse seda suunda jätkata. Kooliminek on lapsele suur elumuudatus ning ükskõik millisesse kooli minemine ei saa välistada seda, et lapsel võivad tekkida kohanemisraskused. Haridus- ja Teadusministeeriumi tellitud uuringus „Waldorfkoolide hetkeseisust ja arenguvõimalustest“ kajastatu ei anna alust avalduse rahuldamiseks. Puudub alus eeldada, et waldorfkooli õppemetoodika mõju on lapse huvidele mittevastav. Olukorras, kus vanematevahelised eriarvamused võivad last kahjustada ning laps elab ema juures, kelle koostöötahe teise vanemaga on lapse elu muudatuste eduka läbimise ja lapse arengu põhieeldus, puudub piisav alus avalduse rahuldamiseks. Maakohtul ei ole andmeid selle kohta, et lapse praegune kasvatusvorm ja/või õppemetoodika oleks lapse arengule pärssivalt mõjunud või võiks pärssida lapse arengut edaspidi. Konkreetsete õpetajate võime last piisavalt toetada ja õpetada selgub õppeprotsessi käigus. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
26. Isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu
27. märtsi 2018 määrus ning teha uus määrus, millega avaldus rahuldada või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks teises kohtukoosseisus. Tsiviilasjas nr 2-17-6945 kohus ühise hooldusõiguse lõpetamist vajalikuks ega põhjendatuks ei pidanud ning oli veendumusel, et vanemate vahelised eriarvamused ei ole sedavõrd suured, et see takistaks vanematel lapsega seotud otsuseid, mis ei ole seotud lapse elukohaga, ühiselt vastu võtta. Kohtu ootus ei realiseerunud ning lapse kooli valiku osas ei osutunud sisulised läbirääkimised ema poolselt võimalikuks. Kuigi isa kinnitas kohtule
28. märtsil 2018, et soovib ema seisukohale kirjalikult vastata, tegi maakohus
29. märtsil 2018 üllatuslikult lahendi. Maakohus ei ole menetlust läbi viies nõuetekohaselt ja ei ole täitnud hagita menetluses kehtivat uurimiskohustust, kohaliku omavalitsuse kaasamise kohustust ja vanemate ärakuulamise kohustust. Kohaseks ärakuulamiseks käesolevas asjas saab pidada isiklikku ärakuulamist kohtumajas, millest võtavad osa kõik menetlusosalised. Kohus küll helistas isale, kuid ei teavitanud, et tegemist on ärakuulamisega, mille käigus tuleb kohtule esitada kõik oma seisukohad. Telefonivestlus oli ajaliselt kooskõlastamata ning toimus isale ebamugavas olukorras. Isa jõudis üksnes kinnitada, et jääb oma avalduse juurde. Selliselt toimunud vestlust ei saa pidada lapse isa ärakuulamiseks ja eriti olukorras, kus lapse isa on kohtule kirjalikult kinnitanud, et soovib ema seisukohtadele esitada arvamuse. Lahendi tegemisest menetlusosalisi eelnevalt ei informeeritud. Lapse isale on teada, et laps kuulati kohtumajas ära koos emaga ja selliselt oli emal võimalik oma mõtteid avaldada kohtule vahetult. Maakohus on sellega kohelnud vanemaid ebavõrdselt. Vanemate ebavõrdne kohtlemine on toimunud ka lapse esindaja poolt, kes suhtles küll lapse emaga, aga mitte isaga. Jääb arusaamatuks, miks ei pidanud kohus vajalikuks küsida kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohti kirjalikult, mis oleks võimaldanud kõigil menetlusosalistel nendega tutvuda. Kui kohaliku omavalitsuse esindaja ei ole kohtule kohe telefoni teel kättesaadav, ei anna see alust tema ärakuulamata jätmiseks. Kohtuistungi korraldamine olnuks vajalik ka TsMS § 4 lg-s 4 sätestatud kohustuse täitmiseks. 3 Lapse näol on tegu nutika 6-aastase poisiga, kelle unistus on saada loodusteadlaseks. Võimaluse selleks tagab akadeemiline haridus. Lastele, kes tavakooli ei sobi, võib Waldorfkool olla mõistlik valik, kuid Oskar Robin selline laps ei ole. Waldorfkool, nagu igasugune muu tavapärasest erinev lähenemine haridusele, peab olema mõlema vanema poolt aktsepteeritav ning kui ei ole, tuleks eelistada süsteemi, mille riik on loonud. Waldorfkooli eelkoolis käimine ei ole tekitanud lapses eeldust ja ootust seda suunda jätkata. Lapsel ei ole kindlat eelistust kooli osas. Laps on väga õpihimuline ning kurdab tihti, et lasteaias ja eelkoolis õppimist toimunud ei ole ning lugema ja kirjutama õpetab teda ainult isa. Arvestades Waldorfkoolides kasutuses olevat traditsioonilisest erinevat õppemetoodikat, tekiksid lapsel kahtlemata raskused kooli vahetamisel või edasiõppimisel. Kui tavakool ei peaks sobima, on võimalus waldorfkoolis õppimiseks alati olemas, kuid vastupidi ei ole võimalik. Lapse isa kahtlusi ja hirme waldorfpedagoogika osas toetab Haridus- ja Teadusministeeriumi tellitud uuring „Waldorfkoolide hetkeseisust ja arenguvõimalustest“. Maakohus ei ole isa uuringut käsitlevatele seisukohtadele ja järeldustele tähelepanu pööranud. Otsustusõiguse andmine isale on lapse huvides vajalik ja põhjendatud, kuivõrd just isa on vanemaks, kes on pädev ja võimeline tegema lapse haridust puudutava otsustuse lapse parimaid huve silmas pidades. Lapse isa on valmis kompromissideks ning soovib välistada lapse hariduse valikul ühe kooli, kuid lapse ema on eesmärk on panna laps Viljandi Vaba Waldorfkooli ja ta on välistanud kõik teised valikud. PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
30. Lapse esindaja riigi õigusabi korras vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Antud juhul on tegemist kaalutlusotsusega ning maakohus on järginud kaalutlusotsustuse põhireegleid. Puudub õiguslik alus maakohtu määruse tühistamiseks.
31. Viljandi Linnavalitsuse seisukoha kohaselt tuleks avaldus jätta rahuldamata või alternatiivselt anda isale otsustusõigus valida lapse haridustee jätkamiseks mõni Viljandi linna munitsipaalkool. Eestis on riiklikult lubatud lapsi waldorfpedagoogika järgi õpetada. Asja materjalidest ei nähtu, et lapse Viljandi Waldorflasteaias käimine oleks mõjunud lapse arengule kahjulikult. Lapsel on praeguste lasteaiakaaslaste hulgas tekkinud kindlad sõbrad, kellega samasse kooli minek muudaks lapsel suure elumuutusega kohanemise kergemaks.
32. Ema vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Maakohus on kuulanud võrdsetel tingimustel ära ema, isa ja lapse. Waldorfkool ei ole erivajadustega laste kool. Alust ei ole väitel, et eakohase võimekusega lapsele see ei sobi. Lapse haridusteel ja kasvatuses on oluline pedagoogilise suuna järjepidevus. Lapse alaline elukoht on ema juures, mistõttu tegeleb eelkõige ema lapse kooliküsimustega. Kui lapse isa saab otsustusõiguse koolivaliku osas, ei oleks lapsel kunagi võimalik õppida waldorfpedagoogilise suunaga õppeasutuses, mis on tema valikuvõimalusi piirav. Ema ei välista, et tulevikus võiks laps õppeasutust vahetada.
33. Haabersti Linnaosa Valitsus nõustub määruskaebusega ning palub selle rahuldada, kui vanemad ei jõua kompromissile. Isa on toonud välja mitmeid elulisi ja sisulisi näiteid Viljandi Vaba Waldorfkooli lahtiste uste päeval kogetust ning võrrelnud riikliku õppekava ja waldorfkoolide tuumõppekava. Kontrast õppekavade vahel on tugev. Tavakoolides on koolikeskkond muutunud üha lapsesõbralikumaks ja järjest rohkem arvestatakse laste vajaduste ja huvidega. 4 Lapse ema ei ole kooskõlastanud oma otsuseid isaga. Isa lapse elust ja tema tulevikku puudutavatest otsustest eemale tõukamine on isa vanemlike õiguste rikkumine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
34. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
35. Käesolevas asjas on vanematel ühine hooldusõigus. Isa on taotlenud lapse koolivaliku osas otsustusõiguse saamist. Asja materjalide kohaselt ei ole lapse vanemad suutnud kokku leppida, millisesse kooli läheb laps
36. septembril 2018 esimesse klassi. Lapse ema eelistab waldorfkooli, millega lapse isa ei nõustu. Isa on
37. märtsi 2018 menetlusdokumendis märkinud, et ei soovi ühise hooldusõiguse lõpetamist PKS § 137 alusel, vaid ühekordset otsustusõigust PKS § 119 alusel.
38. Maakohus jättis avalduse rahuldamata ja asus seisukohale, et ema poolt eelistatav waldorfpedagoogika ja kool ei ole lapse huvidega vastuolus. Sisuliselt andis maakohus seega kohtulahendi põhjendavas osas lapse emale ainuotsustusõiguse lapse koolivaliku ja hariduse küsimuses, olukorras, kus lapse ema ei ole vastavat taotlust ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks või hariduse küsimuses otsustusõiguse saamiseks kohtule esitanud. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kehtiva ühise hooldusõiguse olukorras peavad lapse vanemad koolivalikus kokku leppima.
39. Ringkonnakohus selgitab, et vanemale otsustusõiguse andmise nõue (PKS § 119) ning vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise ja selles osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise nõue (PKS § 137) on alternatiivsed nõuded, mistõttu saab kohus lahendada avalduse kas PKS § 119 või § 137 alusel, kuid mitte mõlema sätte alusel korraga. Otsustusõiguse saamiseks saab vanem esitada avalduse eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava olulise küsimuse lahendamise üle ja soovivad konkreetse küsimuse või olukorra lahendada ega soovi ühist hooldusõigust nimetatud küsimuses edaspidi tekkida võivate küsimuste lahendamiseks lõpetada. Seevastu ühise hooldusõiguse osalise või täieliku lõpetamise ja lõpetatud osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise avalduse eesmärgiks on üldjuhul ulatuslikumate muudatuste tegemine vanemate hooldusõiguses, mille tulemusena saab üks vanem õiguse otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuste üle ning teine vanem kaotab selles osas hooldusõiguse. Sellest tulenevalt saab ka kohus sõltuvalt avaldusega taotletavast eesmärgist lahendada avalduse kas PKS § 119 või § 137 alusel. Seejuures ei ole kohus seotud avalduses märgitud õigusliku kvalifikatsiooniga ning kohaldab ise õigust, kuid peab menetlusosalistega õiguslikku kvalifikatsiooni arutama ja andma menetlusosalistele võimaluse avaldada selle kohta arvamust (vt Riigikohtu
40. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 25).
41. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on valesti mõistnud PKS § 119 eesmärki. Maakohus on avalduse lahendamiseks hinnanud üksnes ema valitud kooli sobilikkust, jättes kaalumata, kas koolivaliku osas otsustusõiguse andmine lapse isale on lapse huvides vajalik ning kas isa on pädev tegema koolivaliku otsuse lapse huvidest lähtuvalt. Ringkonnakohus rõhutab, et otsustusõiguse andmiseks kooli valiku osas ühele vanemale ei pea kohus hindama konkreetse õppeasutuse ja õppemetoodika sobivust. Kuna lapse koolivaliku otsus tuleb ühise hooldusõigusega vanemate poolt võtta vastu ühiselt, on avalduse rahuldamata jätmisega tekkinud olukord, kus vanematevahelise erimeelsuse tõttu ei saa kumbki vanem üksinda otsustada lapse koolivalikut. Asja materjalidest nähtuvalt on vanemad pidanud kohtumenetluse eelselt läbirääkimisi kooli osas, kuhu laps sügisel panna, kuid ei ole kokkuleppele jõudnud. Kohtumenetluse käigus ei ole vanemad samuti koolivaliku 5 osas kokkulepet saavutanud. Olukorras, kus lapse emal on kindel soov panna laps Viljandi Vabasse Waldorfkooli, kuid lapse isa ei ole sellega järjekindlalt nõus, oleks põhjendatud anda lapse hariduse küsimuses otsustusõigus lapse ühele vanemale PKS § 119 alusel või anda selles osas ühele vanemale ainuhooldusõigus PKS § 137 alusel. Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul lapse emale selgitada, et kui ka tema soovib lapse koolivaliku osas teha otsustusi ilma lapse isaga kokku leppimata, tuleb tal esitada kohtule vastavasisuline avaldus. Kui avalduse lapse koolivaliku (hariduse) osas otsustusõiguse saamiseks esitavad mõlemad vanemad, on kohtul võimalik kaaluda, kumb vanem on pädevam otsustust tegema.
42. Ringkonnakohus märgib, et asja läbivaatamisel maakohtus esines ka mitmeid menetluslikke minetusi. Asja materjalidest nähtuvalt (tl 37) teatas maakohus
43. märtsil 2018 lapse isa esindajale ema seisukoha saabumisest ning küsis, kas lapse isa soovib kirjalikult vastata. Lapse isa esindaja teatas
44. märtsil 2018, et tutvub seisukohaga ja soovib sellele kirjalikult vastata. Samas tegi maakohus kaks päeva hiljem üllatuslikult asjas lõpplahendi, millega jättis avalduse rahuldamata. Ringkonnakohus on seisukohal, et TsMS § 552 lg 2 ei välista olukorras, kus lapse huvid võivad jääda kaitseta, alaealist puudutavas menetluses küsida valla- või linnavalitsuse seisukohta telefoni teel. Samas peaks kohus eelistama kirjalikus vormis või kohtuistungil antud arvamust suulisele arvamusele, mis tagab paremini menetlusosalise õigust selle arvamusega tutvuda. Käesolevas asjas on maakohus Viljandi Linnavalitsust ja Haabersti Linnaosa Valitsust teavitanud menetlusest ning saatnud asja materjalid tutvumiseks
45. märtsi 2018 kirjaga, mis on välja saadetud kell 16.19, st lõpplahendi tegemise päevale eelneval päeval. Ringkonnakohus leiab, et sellises olukorras ei olnud kohaliku omavalitsuse asutusele tagatud võimalus asja materjalidega tutvuda enne arvamuse andmist. Samuti jäi Haabersti Linnaosa Valitsuse arvamus maakohtul saamata, mis on TsMS § 552 lg 2 rikkumine. Selliseks maakohtu poolseks kiirustamiseks asja lahendamisel puudus igasugune alus.
46. Ringkonnakohus ei nõustu lapse isa arvamusega, et menetlusosalise kohane ärakuulamine saab toimuda üksnes kohtumajas kohtuistungil, millest võtavad osa kõik menetlusosalised. TsMS § 477 lg 4 annab võimaluse kuulata isik ära ka kohtuistungit korraldamata ja seal hulgas telefonitsi. Menetlusosalise ära kuulamisel telefonitsi peab kohus isikule selgitama, et tegemist on menetlusosalise ärakuulamisega TsMS § 477 lg 4 tähenduses.
47. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ja asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata, kas avalduse esitanud vanem on pädev tegema lapse koolivaliku otsustuse lähtuvalt lapse huvidest ning lahendada olukord selliselt, et lapsel oleks võimalik sügisel kooli astuda. Samuti tuleb maakohtul uuesti ära kuulata vanemad ja küsida kohaliku omavalitsuse asutuste seisukohta avalduse osas.
48. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks