KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 27. aprill 2018. a Tsiviilasja number 2-18-5115 Tsiviilasi

) § 37 lg 71 kohaselt kui kinnistamisavaldusele tuleb seadusest tulenevalt lisada notariaalselt tõestatud käsutustehing, peab kinnistamisavaldus olema notariaalselt kinnitatud. Kohtunikuabi

1. jaanuari 2018 vahemäärusega kohustati avaldajaid esitama notariaalselt tõestatud kokkuleppe kinnistu piiride muutmiseks ja isikliku kasutusõiguse omaja A.G. ja Soojuse Osaühingu notariaalselt tõestud või digitaalselt allkirjastatud nõusolek kinnistu piiride muutmiseks. Avaldajad viidatud dokumente tähtaegselt ei esitanud. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
2. Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles palusid tühistada maakohtu kandemäärus ja rahuldada avaldajate poolt
3. jaanuari 2018 esitatud kinnistamisavaldus. Määruskaebuse kohaselt on kohtunikuabi menetlusõiguse norme valesti kohaldanud.

§ 13

lg 2 kohaselt ei ole sama sätte lg 1 punktides 1 kuni 3 ja 5 nimetatud andmed (kinnistu katastritunnus, sihtotstarve, asukoht ja pindala) kanneteks asjaõigusseaduse ega kinnistusraamatuseaduse tähenduses. 2 Avaldajad leiavad, et 23. jaanuaril 2018 esitatud kinnistamisavaldus on kinnistusraamatu andmete parandamise avaldus kinnistusraamatuseaduse mõttes, mille puhul ei ole vajalik asjaõiguslepingu sõlmimine ja avalduse vorminõuded on sätestatud

§ 13lg-s 4.

Kinnistute nr XXX ja nr XXX piiride muutmine omanike kokkuleppel on maakorralduslik toiming (kinnisasja vahetamine), mille käigus moodustati ja registreeriti maakatastris uute piiridega katastriüksused ning muudeti kinnistute pindalasid. Katastriüksuste plaanid esitati kinnistusosakonnale koos kinnistamisavaldusega. Kinnistu nr XXX pindala vähenes 107 m2 võrra ja kinnistu nr XXX pindala suurenes 377 m2 võrra. Kinnistut, mille võiks AÕS § 120 kohaselt üle anda, ei ole maakorralduslike toimingute käigus moodustatud, mistõttu ei ole kohtunikuabi nõue AÕS §-s 641 ettenähtud käsutustehingu (asjaõiguslepingu) esitamiseks asjakohane. Kinnistusosakonnale on esitatud A.G. ja Soojuse Osaühingu vormikohane nõusolek piiride muutmiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Avaldajate määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Määrusekaebuse kohaselt on avaldajate poolt esitatud kinnistamisavaldus kinnistusraamatu andmete parandamise avaldus kinnistusraamatuseaduse mõttes, mille puhul ei ole vajalik asjaõiguslepingu sõlmimine ja sellise avalduse vorminõuded on sätestatud

§ 13lg-s 4, mistõttu on maakohus kohaldanud valesti menetlusõiguse norme.

Kinnistusosakonnale on esitatud A.G. ja Soojuse Osaühingu nõusolek piirde muutmiseks. 5.

§ 13

lg 2 kohaselt ei ole

§ 13

lg 1 punktides 1 kuni 3 ja 5 sätestatud andmed (kinnistu katastritunnus, kinnistu sihtotstarve, kinnistus asukoht, kinnistu pindala) kanneteks asjaõigusseaduse ega kinnistusraamatuseaduse tähenduses.

§ 13

lg 4 kohaselt kui kinnistu pindala muutumisega kaasneb kinnistu piiride muutumine katastriüksuse plaanil, esitab riigi maakatastri pidaja koos andmete parandamise taotlusega kinnistu omaniku ja teiste kinnistusraamatust nähtuvate puudutatud isikute nõusoleku nende andmete parandamiseks kinnistusregistris. Omaniku ja puudutatud isiku nõusolek peab olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud. AÕS § 641 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Käesoleval juhul esitasid avaldajad kinnistusosakonnale avalduse kinnistute kooseisu muutmiseks. Avalduses taotleti katastriüksuste nr XX ja nr XX registrist kustutamist ja uute katastriüksuste nr XX ja nr XX registrisse kandmist, millega sooviti muuta kinnistute nr XX ja nr XXX koosseisu. Määruskaebuse kohaselt väheneks kinnistu nr X pindala 107 m2 võrra ja kinnistu nr XXX pindala suureneks 377 m2 võrra. Riigikohus on

1. juuni 2010 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-46-10 p-s 10 selgitanud, et AÕS § 54 lg 1 annab kinnisasja omanikule põhimõtteliselt õiguse jagada talle kuuluv kinnisasi mitmeks kinnisasjaks. Kui jagamise käiguse eraldatakse kinnisasjast maatükk, mis võõrandatakse kolmandale isikule või liidetakse kolmandale isikule kuuluva kinnisasjaga, on tegemist ühtlasi kinnisasja võõrandamisega AÕS § 641 tähenduses, milleks on vajalik poolte vahel notariaalselt 3 tõestatud asjaõigusleping ja kande tegemine kinnistusraamatusse. Samuti on Riigikohus
2. juuni 2012 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12 p-s 12 selgitanud, et katastriandmete muutmisega kaasneb kinnisasja koosseisu andmete muutmine kinnistusraamatus. Kui kinnisasja piiri kindlakstegemisel tegelikult piiri muudetakse, st kinnisasjast osa võõrandatakse või omandatakse, on ühtlasi tegemist kinnisasja käsutamisega AÕS § 641 mõttes, milleks on vajalik notariaalselt tõestatud asjaõigusleping ja kanne kinnistusraamatus. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajatega, et kuna kinnistute piiride muutmine on toimunud omanike kokkuleppel, oli tegemist maakorraldusliku toiminguga maakorraldusseaduse (MaaKS) § 12 tähenduses (kinnisasja vahetamine). Kinnistute koosseisu muutmise avaldusega soovivad avaldajad muuta kinnisasja tegelikke piire (avalajale II kuuluva kinnistu nr XXX pindala väheneb ja avaldajale I kuuluva kinnistu nr XXX pindala suureneb), mistõttu on kohtunikuabi põhjendatult nõudnud avaldajatelt AÕS §-s 641 ettenähtud notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu esitamist. Kinnistul nr XXX oleva isikliku kasutusõiguse omaja A.G. ja Soojuse Osaühingu poolt digitaalselt allkirjastatud nõusolek piiride muutmiseks (tl 7-8), ei asenda notariaalselt tõendatud asjaõiguslepingut. Kuna avaldajad ei esitanud kohtunikuabi poolt määratud tähtaja jooksul notariaalselt tõendatud asjaõiguslepingut, jättis kohtunikuabi põhjendatult kandeavalduse rahuldamata. Avaldajatel on võimalik esitada uus kandeavaldus peale notariaalselt tõendatud asjaõiguslepingu sõlmimist.
3. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 kohaselt avaldajate kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 4