Obsah (4)

§ 371§ 202§ 204§ 354

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 5. juuni 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-18-5257 Tsiviilasi R.Z. ’

) § 667 lg 2 alusel tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu määruskaebuses esitatud põhjendustest sõltumata ja taotlus tuleb saata menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 5. Käesolevas asjas on maakohus keeldunud taotleja riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest

§ 371

lg 2 p 2 alusel, s.o põhjusel, et esitatud taotlusega ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki ehk riigi õigusabi saamist. Samas on maakohus märkinud, et taotleja on enne riigi õigusabi taotlemist esitanud avalduse endale eestkostja määramiseks (tsiviilasi nr 2-17-11108) ning tal võib seega puududa tsiviilkohtumenetlusteovõime. 2 Ringkonnakohus tuvastas, et taotleja on kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel ise esitanud

1. juulil 2017 Tartu Maakohtule avalduse endale eestkostja määramiseks, kuna tal on raske psüühikahäire. Avaldusele lisatud meditsiinidokumentidest nähtuvalt on avaldajal diagnoositud episoodiline süveneva defektiga paranoidne skisofreenia (F 20.01). Maakohus võttis
2. oktoobril 2017 selle avalduse menetlusse ning taotleja suhtes on läbi viidud kohtupsühhiaatriline ekspertiis, kuid ekspertiisiakt ei ole KIS-i vahendusel menetlusvälistele isikutele nähtav.
3. mail 2018 toimunud kohtuistungil on maakohus tsiviilasjas nr 2-17-11108 arutanud taotlejaga eestkostja isiku ja eestkostja ülesannete ringi üle. 6.

§ 202

lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetlusteovõime isiku võime oma tegudega kohtus teostada tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi.

§ 202

lg 2 kohaselt ei ole tsiviilkohtumenetlusteovõimet piiratud teovõimega isikul, välja arvatud, kui täisealise isiku teovõime piiratus ei puuduta tsiviilmenetlusõiguste teostamist ja tsiviilmenetluskohustuste täitmist. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalise tsiviilkohtumenetlusteovõime on käesoleva menetluse läbiviimise eeldus, mida kohus peab

§ 204

lg-st 1 tulenevalt kontrollima omal algatusel ning mille puudumisel ei luba kohus isikul menetluses osaleda ilma seadusliku esindajata.

§ 204

lg 2 näeb kohtule ette võimaluse nõuda olukorras, kus tal tekib kahtlus füüsilisest isikust menetusosalise tsiviilkohtumenetlusteovõimes, arsti arvamuse esitamist või korraldada ekspertiis. Kui isik sellest keeldub või kui esitatud dokumendid ei kõrvalda kohtu kahtlust, algatab kohus menetluse menetlusosalisele eestkostja määramiseks. Asja materjalidest nähtuvalt lahendas maakohus taotluse olukorras, kus tal pidi tekkima kahtlus taotleja tsiviilkohtumenetlusteovõimes.

§ 354

lg 1 kohaselt kui pool kaotab tsiviilkohtumenetlusteovõime, peatub menetlus kuni seaduslik esndaja teatab kohtule enda määramisest. Kuna tsiviilasja nr 2-17-11108 raames juba menetletakse taotlejale eestkostja määramist ning korraldatud on ka ekspertiis, ei olnud maakohtul vajalik teha käesolevas asjas

§ 204lg 2 toiminguid.

Samas ei saanud maakohus enne tsiviilasjas nr 2-17-11108 lõpplahendi tegemist otsustada taotleja riigi õigusabi taotluse lahendamise üle. Vastasel juhul ei ole välistatud, et maakohus on taotlust menetlenud ja menetlustoiminguid teinud tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku suhtes. Kui kohus määrab taotlejale eestkostja, siis saab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 alusel eeldada, et ta on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle on eestkostja määratud. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks