← Eesti

2-17-16027/5

Obsah (7)§ 111§ 140§ 141§ 110§ 112§ 138§ 142

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Määruse tegemise aeg ja koht 08. mai 2018. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-17-16027 Tsiviilasi L. D. avaldus L. rakendamise nõudes Menetlusosalised ja

§ 111

lg 3 sätestatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses olev pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamine pärija varast.

  1. Pärandi hooldaja võib pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Pärijal ei ole õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda.
  2. Määrata L. D. pärandvara inventuuri tegijaks Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova (e-post: Natalja.Malahhova@taitur.just.ee) ja anda kohtutäiturile pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks

§ 140

sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ja

§ 141kohaselt pärandvara nimekirja esitamiseks tähtaeg kolm kuud alates kohtumääruse kättesaamisest. 1

(4)
  1. Otsustada L. D. loa andmine korteriomandi (sh pärandvarasse kuuluvas osas) võõrandamiseks peale pärandvara inventuuri tegemist
  2. L. D.l on õigus kasutada L. D. pangakontodel olevaid rahalisi vahendeid ½ osas (so avaldajale kuuluvas osas abikaasade ühisvarast).
  3. Hooldaja on kohustatud esitama kohtule aruande vara valitsemisest üks kord aastas, iga kalendriaasta
  4. juuniks. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada 01.06.2019.a
  5. Jätta menetluskulud avaldaja kanda.
  6. Määrus saata puudutatud isikule L. D.le ja pärimisregistri pidajale. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise määrus jõustub selle kättetoimetamisega hooldajale (TsMS § 586 lg 2). ASJAOLUD
  7. L. D. esitas Viru Maakohtule avalduse, milles palub  rakendada pärandvara hoiumeetmed korteriomandi suhtes xxx surnud L. D. pärandvarale;  määrata L. D. pärandvara hooldajaks L. D.;  anda luba korteriomandi xxx (reg nr 919307) võõrandamiseks ja pärandaja pangakontodel olevate rahaliste vahendite jagamiseks vastavalt pärijate mõtteliste osade suurusele pärandvarast.
  8. Avalduse kohaselt suri L. D. 08.12.2009.a. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel kuulub korteriomand aadressil xxx, L. D.le. Avaldaja soetas korteriomandi xxx koos abikaasa L. D.ga, kellega oli abielus alates 26.04.1996.a, abielu lõppes L.D. surmaga. Avaldajal ja pärandajal ei olnud abieluvaralepingut ega ühisvara jagamise lepingut sõlmitud. L. D.l on eelmisest abielust kaks last: Svetlana Rõzkova ja 16.12.2009.a surnud Tatjana Balandina. Tatjanal on kaks last: tütar O.B. ja 2001.a surnud poeg D. Z.. L.i lastega puuudvad avaldajal igasugused kontaktid, O. B. kontaktandmed avaldajal puuduvad.
  9. Avaldaja algatas
  10. jaanuaril 2015.a Jõhvi notar Tiit Juse juures L. D. pärimismenetluse. Pärimistunnsitus on siiaamaani väljastamata põhjusel, et avaldajal ja notaril puuduvad O. B. andmed. Käesoleval ajal on korteri xxx ülalpidamine ebaotstarbekas ja avaldaja jaoks liig kulukas. Avaldaja soovib elama asuda oma laste juurde ning korteri tühjalt hoidmine ja selle eest kommunaalkulude maksmine ei ole otstarbekas. 2
(4)Avaldaja ei saa võõrandada korterit ilma teiste pärijate nõusolekuta. Avaldaja on kandnud L. D. matusekulud ja peale tema surma korteriga seotud jooksvad majadamiskulud sh teistele võimalikele pärijatele kuuluvas osas. Avaldaja ei saa pärimismenetluse seismajäämise tõttu kasutada talle kuuluvas osas kontodel olevaid rahalisi vahendeid. Enam kui 8 aastat pärast L. D. surma ei ole keegi tundnud huvi tema pärandi vastu, mis ilmselgelt tähendab seda, et võimalike pärijate selgumine ning pärimistunnistuse väljastamine võib aega võtta veel aastaid. Avaldaja taotleb hoiumeetmete rakendamist L. D. pärandvara suhtes ning palub nimetada ennast pärandvara valitsemise korraldamiseks pärandvara hooldajaks. Avaldaja taotleb luba korteri võõrandamiseks ja pangakontodel olevate rahaliste vahendite jagamiseks / kasutamiseks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud osaliselt. 5. Kohus võtab avalduse menetlusse. 6. Tsiviilasja materjalide kohaselt:  L. D. suri xxx  L. D. ja L. D. ühisomandis on korteriomand alukohaga … (registriosa nr 919307);  Pärimismenetlus on algatatud 26.01.2015.a, kuid pärijate andmete puudumise põhjusel pärimistunnistust ei ole välja antud; 7. Pärimisseaduse (

) § 110 lg 1 kohaselt võib kohus pärandaja surma korral rakendada pärandvara hoiumeetmeid muuhulgas kui pärija (sh kaaspärija) ei ole teada või ei viibi pärandvara asukohas, pärija ei ole teada ning kas pärija on pärandi vastu võtnud. L. D. kõigi võimalike pärijate andmed ei ole teada. Pärijad ei ole pärandvara oma valdusse võtnud ega aastaid selle vastu huvi tundnud.

§ 111

lg 1 kohaselt võib pärandvara hoiumeetmeid reeglina rakendada kuni pärandi vastuvõtmiseni pärijate poolt.

§ 111

lg 3 ja 5 kohaselt võib kohus pärandaja võlausaldaja või muu pärandvara suhtes nõuet omava isiku taotlusel rakendada hoiumeetmeid ka pärast pärandi vastuvõtmist pärijate poolt, kui on täidetud alltoodud tingimused:  hoiumeetmete rakendamata jätmine võib ohustada sellele isikule kuuluva nõude rahuldamist pärandvara arvel;  pärija tegevus või varaline olukord võib seada ohtu pärandvara säilimise ja nõuete rahuldamise pärandvara arvel. L. Drozdetskaja on kandnud pärandaja matusekulud, tasunud alates pärandi avanemise ajast korteri kommunaalkulud sh teiste L. D. võimalike pärijate eest. Eeltoodust tulenevalt on L. Drozdetskajal selles osas nõue pärandvara suhtes. Arvestades, et pärimismenetlus viibib võimalike pärijate andmete puudumise tõttu, võib pärandvara hoiumeetmete rakendamata jätmine ohustada muuhulgas avaldajale eeldatavalt kuuluva nõude rahuldamist pärandvara arvel. 3

(4)8.

§ 110

lg 2 p 1 kohaselt on üheks pärandvara hoiumeetmeks pärandvara valitsemise korraldamine.

§ 112

lg 1 kohaselt nimetab kohus pärandvara valitsemiseks pärandi hooldaja.

§ 112

lg 2 kohaselt võib hooldajaks olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma. Avaldaja taotleb ennast nimetamist pärandi hooldajaks. Teisi hooldaja kandidaate kohtule esitatud ei ole. Kohus selgitab, et

§ 112

lg 3 ja 4 kohaselt on pärandi hooldajal järgmised kohustused:  hooldaja peab vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise;  hooldaja peab täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused;  hooldaja peab aru andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele;  hooldaja peab võtma pärija või kolmanda isiku valduses oleva pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamise pärija varast;  hooldaja võib pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja. 9.

§ 112

lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus koos pärandi hooldaja nimetamisega pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt

§ 138–141.

10. Taotluse loa saamiseks avaldaja ja pärandaja ühisomanisse kuulunud korteriomandi võõrandamiseks lahendab kohs pärast inventuuri tegemist ja avaldajalt pärandvara tehtud kulutuste kohta andmete esitamist. Inventuuri käigus koostatakse pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ning õigused ja kohustused, samuti nende tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajalik kirjeldus ja hinnang.

§ 142

lg 1 p 1 kohaselt tasutakse pärast inventuuri tegemist esimeses järjekorras pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud. Pärandvara valitsemise kulud kaetakse pärandvara arvelt.

  1. TsMS § 590 lg 1 alusel paneb kohus pärandi hooldajale kohustuse esitada kohtule aruanded üks kord aastas, iga aasta
  2. juuniks. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada 01.06.
  3. TsMS § 590 lg 2 kohaselt märgitakse aruandes esialgne pärandvara koosseis, väljamaksed pärandvarast, samuti sissetulekud tulutoovast pärandvarast.
  4. Kohus selgitab, et kui L. D. pangakontodel olid enne pärandi avanemist rahalised vahendid, kuulusid ka need abikaasade ühisvara hulka kui abikaasadel oli varaühisuse varasuhe. Seega on L. D. õigus enne pärandvara inventuuri teostamist neid vahendeid kasutada ½ osas (ehk ½ mõttelises osas ühisvarast). Eeltoodu ei kahjusta mingil viisil võimalike pärijate huve. Pärandvarasse kuuluvas osas lahendab kohus taotluse pärast inventuuri tegemist. Menetluskulud 4

(4)13. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 4 kohaselt hagita menetluses pärandi hoiumeetmete rakendamisest tekkivate kulude eest vastutavad pärijad vastavalt pärimisseaduse sätetele pärandikohustuste kohta. / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 5
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.