1-17-763/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-763 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Kriminaalasi Andres Pokk süüdistatuna KarS § 118 lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas)
2. detsembri 2017 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Andres Poki kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo Prokurör Ringkonnaprokurör Ülle Hõrak Kaitsja Vandeadvokaat Karl Saavo Süüdistatav Andres Pokk isikukood 35712202740; elukoht XXX varem kriminaalkorras karistamata; tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu. RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. detsembri 2017 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
5. Määrata Advokaadibüroole Karl Saavo vandeadvokaat Karl Saavo poolt süüdistatav Andres Pokile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot).
6. Mõista Andres Pokilt menetluskuluna riigituludesse apellatsioonimenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest. välja 120 eurot
7. Andres Pokil tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
8. märtsil 2018 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates
9. märtsist
10. Süüdistus
11. A. Pokki süüdistatakse KarS § 118 lg 1 p 1 järgi selles, et tema 19.10.2016 kella 21.00-22.00 paiku Põlva maakonnas Veriora vallas L. külas V. talus lõi tahtlikult K.K. ühel korral noaga vasakule kaelapiirkonda, põhjustades kannatanule üla-keskseinandisse tungiva torkelõikehaava vasakul pool kaelal rinnaku-rangluu-nibujätke lihase ja kaela sidekirme pindmise lestme vigastusega. Vigastuse tüsistusena tekkis kannatanul verekaotusjärgne aneemia. Oma tahtliku tegevusega põhjustas A. Pokk K.K. tervisekahjustuse, millega põhjustas ohu kannatanu elule.
12. Samuti süüdistatakse A. Pokki KarS § 121 lg 2 p 1 järgi selles, et tema 19.10.2016 kella 21.0022.00 paiku Põlva maakonnas Veriora vallas L. külas V. talus lõi tahtlikult korduvalt H.S. noaga paremale poole peapiirkonda, paremale õla- ja vasakule abaluupiirkonda, parema kämbla piirkonda, kaelale ja seljapiirkonda. Oma tahtliku tegevusega põhjustas A. Pokk H.S. torkelõikehaava paremale poole peapiirkonda kuulmekäigu juurde, lõikehaavad paremale kõrvalestale, lõikehaavad parema õla- ja vasaku abaluupiirkonda, lõikehaava parema kämbla pihkmisele pinnale, pindmise torkehaava paremale poole seljale, pindmised vigastused paremale poole kaelale ja nahakriimustused vasakule poole seljale. Põhjustatud vigastused ei olnud eluohtlikud ning põhjustasid lühiajalise tervisekahjustuse kestusega mitte rohkem kui neli nädalat. Maakohtu otsus
13. Tartu Maakohtu 04.12.2017 otsusega mõisteti A. Pokk süüdi KarS 118 lg 1 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust. Samuti mõisteti ta süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. A. Pokile mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 3 päeva karistusaja hulka. KarS § 73 lg-te 1-3 alusel kuulub A. Pokile mõistetud karistusest - 4 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust - koheselt ära kandmisele 6 kuud vangistust ning ülejäänud osas ei pöörata vangistust täitmisele, kui A. Pokk ei pane 5 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
14. Maakohus tuvastas, et 19.10.2016 õhtupoolikul tulid alkoholijoobes kannatanud süüdistatava elukohta, kus hakati koos köögis kannatanutel kaasasolnud alkoholi tarvitama.
15. Hinnates kogumis kannatanute ja süüdistatava ütlusi ning sündmuskoha vaatlusprotokolli, luges maakohus tõendatuks, et A. Poki juurde jõudes oli kannatanutel kahe peale kaasas kolm pooleliitrist „Ekstra“ viina, millest ühe olid kannatanud juba tee peal suuremas osas tühjaks joonud. Eeltoodust järeldub, et süüdistatav ja kannatanud tarbisid süüdistatava elukohas 2 19.10.2016 õhtupoolikul ära kaks pooleliitrist pudelit viina. Kuna kannatanud olid alkoholi tarbinud juba enne süüdistatava poole jõudmist, on alust arvata, et nad olid süüdistatavaga võrreldes suuremas alkoholijoobes.
16. Sündmuskoha vaatlusprotokoll kogumis asitõendite vaatlusprotokolliga tõendab, et kannatanud said vigastada 19.10.2016 õhtul süüdistatava elukoha köögis, kuna köögi põrandal oli veri ning kannatanutel seljas olnud riided olid verised. Ükski tõend ei viita sellele, et kannatanud oleksid süüdistatava elukoha köögist kusagil ära käinud. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt leiti süüdistatava köögist verega määrdunud nuga, millega eksperdiarvamuse kohaselt võidi kannatanutele vigastused tekitada.
17. Kannatanute H.S. ja K.K. ütlused kattuvad ka asjaolus, et ühise alkoholitarvitamise käigus jäi esimesena magama H.S. ning sel ajal ei olnud vigastusi veel kummalgi kannatanul. H.S. ei ole kinnitanud, et teda lõi K.K. ning vastupidi. Samas ei ole kannatanud kinnitanud ka seda, et neid lõi noaga A. Pokk. H.S. arvates tekitas talle vigastused A. Pokk, kuna teist varianti ei ole. K.K. arvab samuti, et vigastused tekitas talle A. Pokk, kuna H.S. magas.
18. Seega on tõendamist leidnud, et pärast H.S. magama jäämist olid ärkvel kaks inimest – A. Pokk ja K.K. , kellest on omakorda vigastada saanud K.K. . Maakohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et K.K. tekitas endale vigastused ise. Seega vähemalt K.K. t pidi vigastama A. Pokk, kuna rohkem inimesi sündmuskohal ei viibinud. Olukorras, kus mõlemale kannatanule on vigastused tekitatud sarnasel viisil ja ühe esemega, peab maakohus usutavamaks, et need on tekitanud üks ja sama isik, s.o A. Pokk. Maakohus nendib, et kannatanute ütlustes on mõningad vastuolud, kuid need ei ole sedavõrd olulised, et muudaks kannatanute ütlused ebausaldusväärseks. Erinevalt süüdistatavast ei ole kannatanud erinevatel menetlusetappidel andnud erinevaid ütlusi.
19. Süüdistatav on kohtuistungil kinnitanud, et tema kannatanuid noaga ei rünnanud. Prokuröri taotlusel avaldas maakohus KrMS §-de 293 lg 1 ja § 289 lg 1 alusel A. Poki kohtueelse menetluse käigus 21.10.2016 ja 21.12.2016 kahtlustatavana antud ütlused, milles A. Pokk on kannatanute noaga ründamist korduvalt kinnitanud. Samuti avaldas prokurör KrMS § 288 lg 9 p 2, § 289 lg 1 ja 293 lg 1 alusel 22.10.2016 toimunud ütluste ja olustiku seostamise fototabeli, milles süüdistatav on ütluste olustikuga seostamisel juhtunut üsna täpselt kirjeldanud.
20. Maakohtu hinnangul ei ole A. Pokk ütluste erinevust veenvalt põhistanud, mistõttu tema kohtus antud ütlused, milles ta eitab kannatanute noaga löömist, on ebausaldusväärsed.
21. 07.12.2016 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et häirekeskusele tehtud kõnes on A. Pokk muuhulgas avaldanud, et kaks meest tulid külla ja hakkasid omavahel taplema, kuid ta ise läks ära magama, alla tulles olid kõik kohad verd täis. Pärast häirekeskusele tehtud kõnet on A. Pokk kohtueelse menetluse käigus kolmel korral tunnistanud, et tema kasutas kannatanute suhtes nuga ning alles kohtuistungil naasnud selle versiooni juurde, mida ta avaldas 19.10.2016 hilisõhtul häirekeskusele. Maakohtu hinnangul on kohtueelse menetluse käigus A. Poki poolt antud ütlused sedavõrd detailsed, et neid sai anda üksnes ütlustes kirjeldatud sündmustes osalenud isik.
22. Tunnistaja S.M. kohtuistungil antud ütluste kohaselt tuli ühel õhtul A. Poki elukohta politsei ning A. Pokk ise suurt midagi ei rääkinud. Prokuröri taotlusel avaldati KrMS § 289 lg 1 alusel S.M. kohtueelse menetluse käigus antud ütlused, kus S.M. on öelnud, et „Ta ütles, et jama on, sest nuga anti“. Tunnistaja on kohtuistungil kinnitanud oma kohtueelse menetluse käigus antud ütluste õigust. Maakohtu hinnangul ei ole A. Pokk S.M. le avaldanud, kes kannatanuid noaga lõi, kuna väide „nuga anti“ on umbisikuline ega viita konkreetsele isikule.
23. A. Poki poolt eeluurimise käigus antud üksikasjalikud ütlused toimunu kohta ning ütluste olustikuga seostamine viitab tõsiasjale, et vaatamata ühisele alkoholitarvitamisele, oli A. Pokk 3 kannatanutega võrreldes teo toimepanemise ajal joobeastme mõttes paremas seisus kui kannatanud. Sellele viitab ka häirekeskusele tehtud kõne salvestis, milles A. Pokk kirjeldab oma asukohta ja kannatanute seisundit. Seega, kuna A. Pokk oli kannatanutega võrreldes väiksemas joobeastmes, oli ta kannatanutega võrreldes ka võimeline nuga paremini kasutama. Maakohus ei kahtle kannatanute ütlustes, milles nad eitavad üksteise noaga löömist. Samas on ebausaldusväärsed A. Poki poolt kohtuistungil antud ütlused, milles ta eitab kannatanute noaga löömist. Seega oli A. Pokil ajaliselt ja tulenevalt oma seisundist võimalik kannatanuid rünnata, mistõttu on tõendamist leidnud, et vigastused tekitas kannatanutele A. Pokk.
24. Eeltoodu elulist usutavust suurendab ka asjaolu, et A. Poki suhtes on 12.06.2015 kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos lõpetatud. Sellest tuleneb, et A. Pokk võib teatud olukorras enesevalitsuse kaotada ja teisi inimesi füüsiliselt rünnata.
25. Maakohtu hinnangul pani A. Pokk süüdistuses toodud teod toime vähemalt kaudse tahtlusega.
26. Ühtlasi leidis maakohus, et A. Poki poolt H.S. suhtes toimepandu ei ole kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 1 järgi, kuna eksperdiarvamuse kohaselt on tõendatud, et H.S. tervisekahjustus oli lühiajaline, kestusega kuni neli nädalat, mistõttu on A. Poki tegu kvalifitseeritav KarS § 121 lg 1 järgi.
27. Maakohtu hinnangul on A. Poki süü suur. Karistust kergendavaks asjaoluks on kannatanutele abi andmine, mis väljendus häirekeskusele helistamises. Maakohus leidis, et A. Pokki tuleb karistada vangistusega sanktsiooni alammäärale lähedases ulatuses. Kannatanute endi kuritegu soodustanud käitumist ja süüdistatavasse suhtumist arvestades leiab maakohus, et käesoleval juhul on võimalik süüdistatav mõistetavast vangistusest vähemalt osaliselt tingimisi vabastada. Varem kriminaalkorras karistamata ning vangistust mittekandnud isiku puhul loeb maakohus karistuse eesmärgid täidetuks šokivangistuse kohaldamisega. Apellatsioon
28. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist A. Poki süüdi tunnistamises ning karistamises KarS § 118 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 järgi. Tühistatud osas taotletakse A. Poki õigeks mõistmist kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu, kuna kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, mistõttu on tegemist KrMS § 339 lg 1 p 8 rikkumisega.
29. Maakohtu põhjenduste kohaselt on A. Poki poolt kuriteo toimepanek tõendatud kogumis usaldusväärsete tõenditega. Kaitsja leiab, et maakohus on tõendeid hinnanud ühekülgselt, tõlgendanud tõendite osas tekkinud kahtlused süüdistatava kahjuks ning jätnud kõrvaldamata tõendite vahelised vastuolud.
30. Kaitsja hinnangul saab lugeda tõendatuks, et 19.10.2016 õhtupoolikul tulid alkoholijoobes kannatanud süüdistatava elukohta. Kannatanutel oli kaasas kolm pooleliitrist „Ekstra“ viina, millest ühe olid kannatanud juba eelnevalt suuremas osas ära joonud. A. Poki elukohas tarbisid kannatanud ja süüdistatav ära kaks pooleliitrilist pudelit viina. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et köögis laua all prügikastis oli kolm tühja pooleliitrist Ekstra viina pudelit. Tõendatuks võib lugeda, et alkoholitarvitamine toimus A. Poki elukoha köögis. Seda kinnitavad nii süüdistatava ja kannatanute ütlused kui ka sündmuskoha vaatlusprotokoll ja asitõendite vaatlusprotokoll.
31. Maakohus on oma otsuses õigesti märkinud, et süüdistatava ja kannatanute ütlused lahknevad asjaolus, mis ühise alkoholitarvitamise käigus juhtus. Ütluste analüüsi tulemusena jõudis maakohus järeldusele, et pole alust kahelda kannatanute ütluste usaldusväärsuses osas, milles nad üksteise noaga löömist on eitanud. Samas on ebausaldusväärsed süüdistatava ütlused, 4 milles ta kannatanute noaga löömist eitab. Maakohus leidis, et kannatanutele tekitas vigastused süüdistatav. Kaitsja leiab, et kannatanute ütlustes esinevad olulised vastuolud, seda nii nende ütluste omavahelises võrdluses kui ka süüdistatava ütluste suhtes. Seetõttu on alust kahelda ütluste usaldusväärsuses.
32. Kannatanu H.S. kohtuistungil antud ütluste kohaselt jäi ta kella 5-6 ajal köögis laua taga istudes magama ja ärkas samuti laua taga istudes, tundes kõrvas valu. Vigastused oli ta saanud magamise ajal. Peale ärkamist laua taga läks ta voodi peale istuma. H.S. ütluste kohaselt ei ole ta K.K. t noaga löönud.
33. Kannatanu K.K. kohtuistungil antud ütluste kohaselt läks H.S. teise tuppa voodisse magama. K.K. jäi kööki istuma kahekesi A. Pokiga. Ärgates oli ta köögis põrandal pikali, veri oli maas. H.S. t ta köögis ei näinud. K.K. eitab H.S. noaga löömist. Kannatanute ütlustest nähtub, et nad ei tea, kes neile vigastused tekitas. Nad oletavad, et vigastused tekitas A. Pokk. Samas avaldasid kannatanud, et süüdistatav ei ole nende suhtes varem vägivaldne olnud. Konflikti neil ühise alkoholitarbimise käigus süüdistatavaga ei olnud.
34. Süüdistatav A. Poki ütluste kohaselt tarbis ta kõnealusel õhtul koos kannatanutega üksnes paar pitsi viina ja kuna tal hakkas halb, läks varsti teisele korrusele magama. Kannatanud jäid kööki istuma. Kui A. Pokk uuesti kööki tuli, oli K.K. juba vigastatud ja lamas põrandal verelombis ning H.S. magas voodis. Neid ütlusi ei ole keegi ümber lükanud. Süüdistatava poolt kohtus antud ütlused on kooskõlas tema poolt avaldatuga häirekeskusele helistamisel kui ta kutsus sündmuskohale kiirabi. Häirekeskusele tehtud kõnesalvestisest ilmneb, et A. Pokk ütleb telefonikõnes, et kaks meest tulid külla ja hakkasid omavahel taplema, tema ise läks ära magama. Kui alla tuli, oli verd kõik kohad täis. Ka tunnistaja S.M. ütlustest nähtub, et A. Pokk ütles talle, et „anti nuga“, kuid ei täpsustanud, kes noaga lõi.
35. Maakohus lähtus süüdistatava ütluste ebausaldusväärseks hindamisel asjaolust, et kohtueelses menetluses tunnistas A. Pokk ennast süüdi kannatanute noaga löömises. Kohtus avaldati tema poolt kahtlustatavana ülekuulamistel antud ütlusi ning tema ütluste olustikuga seostamist. Süüdistatav põhjendas vastuoluolusid ütlustes sellega, et ütluste andmise ajal oli tal väga halb tervis, tema aju ei töötanud ja teda ei huvitanud, mida uurija protokolli kirjutas. Kaitsja nendel ülekuulamistel ei osalenud. Maakohtu hinnangul ei olnud süüdistatava põhjendused veenvad, mistõttu tema kohtus antud ütlused (milles ta eitab kannatanute noaga löömist) on ebausaldusväärsed.
36. Kannatanute ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb pidada silmas, et mõlemad kannatanud olid väga tugevas alkoholijoobes ja ei suuda seetõttu meenutada sündmusi, mis toimusid 19.10.2016 õhtul A. Poki elukohas. Kannatanud ei saa väita ega olegi väitnud, et nendele tekitas kehavigastusi A. Pokk. Kriminaalasjas ei ole usaldusväärselt tõendatud, millal H.S. magama jäi, millal ja mis asjaoludel kannatanud kehavigastusi said. Mõlemad kannatanud ärkasid siis, kui olid vigastatud, kuid ei oska vigastada saamist kirjeldada. Süüdistatav on küll kohtueelsel uurimisel ennast süüdi tunnistanud, kuid kohtus nendest ütlustest loobunud. Hinnates süüdistatava ütlused ebausaldusväärseteks, ei olnud maakohtu käsutuses tegelikult muid usaldusväärseid tõendeid A. Poki süüdi tunnistamiseks. KrMS § 7 lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Prokuröri kirjalik vastus apellatsioonile
37. Ringkonnaprokuröri hinnangul ei ole maakohus tõendite hindamisel kriminaalmenetlusnorme rikkunud ning prokurör nõustub maakohtu järeldustega tõendite hindamisel. Kohtuotsus on põhistatud ja maakohtu siseveendumuse kujunemine tõendite hindamise pinnalt on lugejale jälgitav. 5
38. Prokurör leiab, et maakohus ei ole KrMS § 339 lg 1 p 8 nõudeid rikkunud ja viitab sellekohasele kohtupraktikale (RKKKo nr 3-1-1-23-11 p 15 ja 3-1-1-90-09 p 6).
39. Käesoleval juhul on maakohus kohtupraktikast tulenevalt tõendeid õigesti hinnatud – nimelt ei välista KrMS § 61 lg 1 igasugust tõendite omavahelist astmestamist, vaid keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab aga tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (RKKKo 3-1-1-127-06 p 6). Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et süüdistatav ei ole ütluste erinevust kohtus veenvalt põhjendanud, mistõttu tema kohtus antud ütlused (milles ta eitab kannatanute noaga löömist) on ebausaldusväärsed. Ringkonnakohtu järeldused
40. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse, kohtuistungi protokolli ja kriminaalasjas kogutud tõendite, apellatsiooni ja prokuröri kirjaliku seisukohaga, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
41. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega, et maakohus on hinnanud tõendeid ühekülgselt, jätnud kõrvaldamata vastuolud ning seetõttu kohtu järeldused on mittevastavuses faktiliste asjaoludega. Kaitsja väitel on tegemist KrMS § 339 lg 1 p 8 rikkumisega, sest kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele.
42. Ringkonnakohus ei tuvastanud KrMS § 339 lg 1 p 8 nõuete rikkumist ja seega pole alust KrMS § 341 lg 2 kohaldamiseks. Seda järeldust kinnitab kohtupraktika, kus on leitud, et vastuolust tõendamiseseme tuvastatud asjaolude ja otsuse resolutiivosa vahel saab rääkida siis, kui otsuse põhisosa ja resolutiivosa ei ole omavahel loogiliselt ühildatavad. Kui kohtuotsuse resolutiivosa on loogilises kooskõlas põhiosast tulenevate järeldustega, ei saa rääkida KrMS § 339 lg 1 p-s 8 toodud menetlusõiguse olulisest rikkumisest, olenemata sellest, kas kaebaja nende järeldustega nõustub või mitte (RKKKo nr 3-1-1-23-11 p 15).
43. Ringkonnakohus leiab, et apellatsiooni näol on tegemist kaitsja taotlusega tõendid ümberhinnata ja selle tulemusena teha õigeksmõistev kohtuotsus.
44. Seega ringkonnakohus peab kontrollima, kas maakohus on tõendeid õigesti hinnanud.
45. Tõendite hindamine toimub KrMS § 61 alusel, mille lg 1 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning lg 2 määrab, et kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtupraktikas on märgitud, et KrMS § 61 lg 1 ei välista igasugust tõendite omavahelist astmestamist, vaid keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab aga tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (RKKKo nr 3-1-1-127-06 p 6).
46. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on neid nõudeid täitnud. Maakohtu põhjendused ja järeldused vastavad kohtuistungil uuritud tõenditele (kohtuistungi protokoll lk 94-106). Isikulisteks tõenditeks on sündmusega otseselt seotud süüdistatav ja kannatanud ning kaudselt KrMS § 66 lg 21 mõttes tunnistajad S.M. ja H. K. Lisaks on dokumentaalsed tõendid: sündmuskoha vaatlusprotokoll ja asitõendite vaatlusprotokollid koos fototabelitega, A. Poki kõne salvestus häirekeskusesse, meditsiiniline dokumentatsioon, isikute ekspertiisiaktid.
47. Maakohus on kõiki neid tõendeid üksikasjalikult käsitlenud, näidanud nende omavahelise seose, andnud hinnangu nende usaldusväärsusele ning põhjendanud, millised tõendid kinnitavad süüdistuse tõendatust (MK otsuse lk 3-13). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega ning KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. 6
48. Vastuseks apellatsioonile ringkonnakohus märgib järgmist:
49. Kaitsja leiab, et kannatanute ütlustes esinevad olulised vastuolud ja seda nii nende ütluste omavahelises võrdluses kui ka süüdistatava ütluste suhtes. Seetõttu on alust kahelda nende ütluste usaldusväärsuses.
50. Maakohus tuvastas, et kannatanute ütlustes on mõningaid vastuolusid, kuid samas on nende ütlused paljudes asjaoludes kattuvad. Maakohus luges kannatanute ütlused usaldusväärseteks (vt vastavad põhjendused käesoleva otsuse p-d 7-8).
51. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtule leiab, et ei ole alust kahelda kannatanute ütluste usaldusväärsuses. Kuigi H.S. ja K.K. täpselt ei tea, kes neile kehavigastusi tekitas, tuleneb nende ütlustest, et selleks sai olla ainult A. Pokk kui kolmas majas olnud isik (kannatanute ütlused lk 95-97). Ringkonnakohus kannatanute ütlustest tulenevalt leiab, et kuriteod pani toime A. Pokk, sest rohkem isikuid majas ei viibinud ning pole tõendeid, et kannatanud oleks teineteisele kehavigastusi tekitanud.
52. Eeltoodud järeldust kinnitavad mõlema kannatanu ütlused selles, et alkoholitarvitamise käigus jäi esimesena magama H.S. ja ta magas ka siis, kui A. Pokk häirekeskusesse helistas. Kui H.S. magama jäi, siis ei olnud vigastusi kummalgi kannatanul. Seega on välistatud, et H.S. võis K.K. noaga kaela lüüa ja iseendale süüdistuses näidatud kehavigastusi tekitada. Peale H.S. magama jäämist jäid ärkvele K.K. ja A. Pokk, kes võisid H.S. kehavigastusi tekitada. Kuna K.K. on noaga kaela löödud, siis ei ole eluliselt usutav, et ta seda iseendale tegi. Seega vigastused K.K. sai tekitada ainult A. Pokk. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtule leiab, et olukorras, kus mõlemale kannatanule on vigastused tekitatud sarnasel viisil ja ühe esemega, on eluliselt usutav, et need tekitas A. Pokk, kellel oli ajaliselt ja oma seisundi (väiksem alkoholijoove kui kannatanutel) poolest võimalik mõlemat kannatanut rünnata. K.K. on kinnitanud, et A. Pokk on ka varem tema suhtes vägivaldne olnud (lükkas trepist alla – lk 96 pöördel). Tema vägivaldsust iseloomustab ka KrMS § 202 alusel 12.06.2015 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus KarS § 121 lg 1 järgi, milles oli 2 kannatanut (lk 69).
53. Ringkonnakohus leiab, et asjas ei esine sellisel määral kõrvaldamata kahtlusi, mis tingiks õigeksmõistva otsuse tegemise.
54. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 04.12.2017 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
55. Kaitsja vandeadvokaat K. Saavo on esitanud taotluse hüvitada kohtuotsusega tutvumise ja apellatsioonkaebuse koostamise eest kokku 3 tunni ulatuses 120 eurot, sh käibemaks 20 eurot. Ringkonnakohus peab kaitsjatasu nõuet euro ulatuses põhjendatuks ja rahuldab justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 kinnitatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste ja maksmise korra alusel kaitsja taotluse. KrMS §-st 185 lg 2 tulenevalt jääb menetluskulu 120 eurot A. Poki kanda, kuna apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahend. /digitaalallkirjad/ Mati Kartau Aarne Sarjas 7 Tiit Lõhmus