) sätestatud alused. Kohus ei võta avaldust menetlusse kui avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada (
Samas kui võlausaldaja on esitanud pankrotiavalduse füüsilise isiku vastu ja kui nõuete suurus ei ületa 1000 eurot, jätab kohus ajutise halduri nimetamata (PankrS § 15 lg 3 p 3). Kohus selgitab, et pankrotimenetluse eesmärgiks on eelkõige võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2), mitte võlgniku võlgadest vabastamine. Samuti ei vabane võlgnik kohustustest automaatselt ja lihtsalt sellepärast, et ta on töötu. Peale pankrotimenetluse lõppemist ja juhul kui kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatab, peab võlgnik 5-7 aasta jooksul tulema toime minimaalsete elamiseks vajalike summadega, käima tööl, või vähemalt otsima tööd ja muid sissetuleku saamise võimalusi ning täitma võlausaldajatele võimaluste piires oma kohustusi, st. tasuma võlgnevusi. Seega ei annaks pankrotimenetlus võlgnikule praktiliselt midagi enamat olukorrast kus pankrotiavaldust poleks esitatud.
lg 4 järgi tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus.
lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata (
lg 3).
lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.