KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. november 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-10888 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meeli

§ 4023

lg 1, § 344 lg 1 - § 22 lg 2, § 345 lg 1 - § 22 lg 2, § 184 lg 2 p 1 järgi ning XX süüdistuses

§ 184lg 2 p 1 järgi üldmenetluses Harju Maakohtu 06.

juuli 2017 otsus Süüdistatavate ja kaitsjate ühised apellatsioonid Prokurörid Steven- Hristo Evestus, Triin Olev Süüdistatavad Teet Järvet, 38112102711, varem kriminaalkorras karistamata, tõkend puudub XX, XXXXXXXXXXX, varem kriminaalkorras karistamata, tõkend puudub Kaitsjad Kalle-Kaspar Sepper, Kristel Valk Kriminaalasi RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu
2. juuli 2017 aasta otsus Teet Järveti ja XX tasutaotluste läbi vaatamata jätmise osas. kaitsjate 1
3. Muuta Harju Maakohtu
4. juuli 2017 otsuse põhiosa, jättes välja järelduse, et T.Järvetil polnud juba ehitusjärelevalve lepingu sõlmimisel kavatsust lepingujärgne töö teostada lepingus ette nähtud tasu eest. Uue otsusega:
5. KrMS § 181 lg 1 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt XX( ik: XXXXXXXXXXX) kasuks maakohtu menetluses õigusabi osutamisega seotud kulude katteks, koos käibemaksuga 2512, 50( kaks tuhat viissada kaksteist eurot ja viiskümmend senti).
6. KrMS § 180 lg 1 alusel jätta Teet Järveti kaitsja taotlus, maakohtu menetluses õigusabi osutamisega seotud valitud kaitsjale tasutud kulude hüvitamiseks, rahuldamata ja valitud kaitsja tasu Teet Järveti kanda.
7. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
8. XX ja tema kaitsja apellatsioon rahuldada.
9. T.Järveti ja tema kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.
10. Välja mõista Eesti Vabariigilt apellatsioonimenetluses õigusabi osutamise eest makstud tasu hüvitamiseks - XX (ik: XXXXXXXXXXX) kasuks 412,00 ( nelisada kaksteist ) eurot, - Teet Järveti( ik: 38112102711) kasuks 712,50( seitsesada kaksteist eurot ja viiskümmend senti). Edasikaebamise kord: Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:
11. Teet Järvetit süüdistatakse

§ 4023

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, so altkäemaksu võtmises erasektoris, mis seisnes alljärgnevas tegevuses. 05.11.2014 sõlmiti hankeleping nr 5112014 Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse ja X OÜ (registrikood XXXXXXXXX) vahel, mille objektiks on Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Ekorpuse asukohaga Kutse tn 13, Jõhvi rekonstrueerimistööd, samuti nimetatud rekonstrueerimistöödega seotud ning nendest tulenevad tööd ja toimingud kuni ehitise täieliku valmimiseni ning ehitise üleandmiseni töövõtja X OÜ poolt kehtiva kasutusloaga ja ehitustööde lõpliku vastuvõtmiseni tellija, so Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus poolt. Hankelepingu kohaselt oli ehitise üleandmise lõpptähtaeg tellija Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusele 15.10.2015. 05.11.2014 sõlmitud hankelepingu nr 5112014 p 12.1 kohaselt teostavad pooled järelevalvet ja kontrolli omavahel kooskõlastatult seaduses ettenähtud korras, kas otse või läbi selleks volitatud kolmandate isikute. Punkti 12.2 kohaselt on pooltel õigus kaasata järelevalve ja kontrolli tegemiseks sõltumatuid oma ala spetsialiste, sõlmides selleks vastavad lepingud vastavate organisatsioonidega. 2 Tellija, so Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, võttis objektile omanikujärelevalve teostajaks Y OÜ (registrikood XXXXXXXX). Y OÜ tegevusalaks on majandustegevuse registri andmetel üldehitusliku ehitamise omanikujärelevalve tegemine. Y OÜ üks osanikest ja ainuisikuline juhatuse liige on alates 05.06.2014 Teet Järvet, olles seega eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädev isik. Samuti on Y OÜ huvides tema majandustegevuses tegutsemiseks pädev isik SS, kes koos Teet Järvetiga on Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse objektil omanikujärelevalve teostajatena esindanud Y OÜ-d. Teet Järvet ja SS on osalenud omanikujärelevalve esindajatena Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Ekorpuse ehituskoosolekutel, mis on toimunud tellija, omanikujärelevalve ja töövõtja vahel. Ehitusseaduse (EhS) § 31 lg 2 tulenevalt on ehitamise tehniliseks dokumendiks muuhulgas töökoosolekute protokollid. 12.01.2015 toimus peale lõunat aadressil A.H. Tammsaare tee 64, Tallinn asuvas Tondi Restos kohtumine X OÜ ehitusjuhi AA ja Y OÜ esindajate Teet Järvet ja SS vahel. Nimetatud kohtumisel küsisid SS ja Teet Järvet ehitajalt vara summas 50 000 eurot selle eest, et X OÜ saaks eelkirjeldatud objektil teha töid ilma omanikujärelevalvepoolsete takistusteta. 02.02.2015 pealelõunasel ajal toimus kohtumine Tondi Restos aadressil A.H. Tammsaare tee 64, Tallinn, millest võttis osa X OÜ ehitusjuht AA ning Y esindajad Teet Järvet ja SS. Sellel kohtumisel pakkusid Teet Järvet ja SS võimalusena välja suurendada teostatud tööde aktil auditeeritavat summat 10 000 eurot. Selle kohta esitaksid nemad X OÜ-le eraldi arve mingi teenuse nimetuse all. AA selle pakkumisega ei nõustunud. 13.02.2015 leidis algusega kella 12.00 paiku Tallinna linnas aadressil Sõstra tn 2/Mustamäe tee 31 pubis Kamikadze aset kohtumine X OÜ juhatuse liikme FF ja Y esindaja SS vahel, kus SS küsis X OÜ juhatuse liikmelt vara summas 50 000 eurot selle eest, et ta aitab konsultatsiooni korras eelkirjeldatud objekti osas läbi viia, kooskõlastada ja kinnitada igakuiselt X OÜ poolt esitatavad teostatud tööde aktid. Teostatud tööde aktid on ehitajale aluseks tellijalt raha saamisel. Aktidele märgitakse akteeritaval kuul teostatud tööde mahud ja maksumused. SS lubas sellel kohtumisel veel vajadusel abistada ehitusobjektil lisatööde leidmisel. Selliste lisatööde märkimise eesmärgiks oli tegelikult mõjutada FF talle vara üle andma. Seeläbi saaks objektil ehitaja X OÜ küsida tellijalt, so Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuselt täiendavat raha juurde, mistõttu ehitaja ei kaotaks kokkuvõttes altkäemaksu andmisega, sest saaks teistpidi lisatöödega tellijalt raha tagasi projekti eelarvesse. Sealjuures pole omanikujärelevalvele oluline, kas neid ehitustöid reaalselt tellijale tehakse või mitte. SS lubas altkäemaksu maksmisega nõustumisel ja selle maksmise tagajärjel X OÜ-le mitte järgida objektil ehitustöödele kehtestatud nõudeid ja tööde mahtu, so kõrvale kalduda ehitamisel ehitusprojektis sätestatud tingimustest, mida omanikujärelevalve aktsepteerib. 16.02.2015 FF ja SS vahel toiminud telefonivestluses nõustus X OÜ juhatuse liige altkäemaksu andmisega summas 50 000 eurot, millest nad olid eelmisel kohtumisel rääkinud. SS lubas omalt poolt võimalusena teha selle kohta konsultatsioonileping, mis kiirendab protsessi. Teet Järvet saatis kokku pandud ehitustööde nõustamislepingu nr 2015-03 projekti 16.02.2015 elektronposti teel EE-le. Teet Järvet juhendas EE, mida tuleb märkida Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse objekti ehitaja X OÜ-le saadetava lepingu juurde kuuluva e-kirja sisuks, kellele leping ja selle alusel arve edastada, millises summas ja milline on saadetava arve sisu. Samal kuupäeval saatis EE eelneval kokkuleppel Teet Järvetiga talle edastatud allkirjastamata lepingu enda e-posti aadressilt edasi X OÜ juhatuse liikme FF elektronposti aadressidele. 3 Saadetud e-kirjas EE teavitas, et edastab Ida-Viru lepingu allkirjastamiseks ning lubab hommikul saata samuti arve. EE poolt edastatud kirja manuses oli ehitustööde nõustamisleping nr 2015-03 X OÜ ja L OÜ (registrikood XXXXXXXX) vahel summas 50 000 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Lepingu objektiks oli Kutse tn 13, Jõhvi linn Kutsehariduskeskuse rekonstrueerimistööde administratiivne nõustamine. Teenuse osutamise ajavahemikuks on märgitud lepingus 16.02.2015 kuni ehitustööde lõpetamiseni. 17.02.2015 saatis EE X OÜ juhatuse liikmele FF-le e-kirja, mille manuses oli L OÜ nimelt X OÜ-le koostatud 17.02.2015 arve nr 222 nimetusega „Leping nr. 2015-03“ summas 30 000 eurot (koos käibemaksuga). Nimelt FF X OÜ nimel talle edastatud lepingut ei allkirjastanud ning X OÜ L OÜ arvet nr 222 summas 30 000 eurot ei tasunud. 20.02.2015 telefonivestluse käigus FF ja Teet Järveti vahel kinnitas Teet Järvet veelkord altkäemaksu summat 50 000 eurot. Nende vestlusest selgus, et ülalpool kirjeldatud e-kirjad koos manustega, mis olid saadetud FF-le, on Teet Järvetiga kooskõlastatud. 05.03.2015 leidis algusega kella 10.00 paiku aadressil Mustamäe tee 16, Tallinn asuvas Marienthali Keskuse esimesel korrusel Kohvik&Bistroo Mustamäe kohtumine X OÜ juhatuse liikme FF ning Y OÜ esindajate SS ja Teet Järveti vahel, kus SS ja Teet Järvet järjekordselt küsisid X OÜ juhatuse liikmelt FF-lt vara summas 50 000 eurot. SS ja Teet Järvet kinnitasid, et ehitajal X OÜ-l ei teki vara andmisel probleeme Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse ehitusobjektil ja teostatud tööde aktid saavad omanikujärelevalve poolt ilma takistusteta allkirjastatud. 12.03.2015 teavitas EE e-posti teel FF, et alla kirjutamata leping on tühine ja samuti arve nr 222, mille ta oli eelnevalt saatnud. Järgmisel päeval 13.03.2015 edastas EE FF-le L OÜ 13.03.2015 kreeditarve selgitusega „kreeditarve arvele nr 222“ summas -30 000 eurot. Vastavalt EhS § 30 lg 2 p 1-3 on omanikujärelevalve tegemise eesmärk tagada ehitusprojektikohane ehitamine, ehitamisel tehniliste dokumentide koostamine, ehitustööde nõuetekohane kvaliteet. EhS § 30 lg 5 p-de 2, 6, 7 järgi on omanikujärelevalvet tegeva isiku ülesandeks kontrollida: nõuetele vastavate ehitustoodete kasutamist; teostatavate ehitustööde kvaliteeti ja tööde täitmise tähtaegu, teavitades ehitise omanikku, kui teostatavate ehitustööde kvaliteet või tööde täitmise tähtaeg ei vasta kokkulepitule; ehitamise vastavust ehitusprojektile, õigusaktidest ning ehitise omaniku ja ehitusettevõtja vahel sõlmitud lepingust tulenevatele nõuetele. EhS § 30 lg 6 sätestab muuhulgas teiste pädevuste seas omanikujärelevalve tegija õigustena nõuda: ehitusettevõtjalt nõuetele mittevastavate ehitustööde ümbertegemist; ehitusettevõtjalt ehitusprojektile mittevastavate ehitustööde ümbertegemist; ehitusettevõtjalt ehitamise nõuetekohast ja õigeaegset dokumenteerimist. Tulenevalt EhS § 30 lg 7 peab omanikujärelevalve tegija omanikujärelevalve tegemisel täitma ehitamise käigus ehitise ja ehitamise ohutuse eesmärgil kehtestatud nõudeid. Sama seaduse paragrahvi lõige 8 sätestab, et omanikujärelevalve tegemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.01.2011 vastu võetud määruse nr 7 „Omanikujärelevalve tegemise kord“ § 3 lg 1 sätestab, et omanikujärelevalve tegija on kohustatud osutama teenust asjatundlikult ja erapooletult, olles sõltumatu muuhulgas ehitise projekteerijast, ehitajast, ehitisele paigaldatavate ehitustoodete hankijatest ning valmistajatest. Sama korra § 5 lg 2 p-de 7, 8, 13, 14 kohaselt on omanikujärelevalve tegija ülesanneteks: ehitustööde kvaliteedi hinnangute, mõõtmiste, katsetuste ja ekspertiiside teostamiseks ettepanekute tegemine ning nende järelevalve; ehitamise tehniliste dokumentide nõuetekohase 4 ja õigeaegse täitmise kontroll ja vajadusel nende esitamise, täiendamise või parandamise nõudmine; osalemine ehitustööde või selle osade üleandmisel-vastuvõtmisel ning selle põhjal hinnangu andmine ehitise valmidusastmest; kaetavate tööde ja ehitise osade ülevaatus, ehitusprojektile vastavuse kontroll ning dokumentatsiooni kontroll. 05.11.2014 sõlmitud hankelepingu nr 5112014 p 4.7 järgi on tellijal õigus igal ajal teostada kontrolli ja järelevalvet ehitustööde vastavuse kohta kõnealuses lepingus sätestatud ja kehtestatud nõuetele ning tellija huvidele. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse omanikujärelevalve esindajad SS ja Teet Järvet tegutsesid altkäemaksu küsimisel ühiselt ja kooskõlastatult. Nii SS kui ka Teet Järveti rolliks oli ülalpool kirjeldatud viisidel veenda ja survestada X OÜ ehitusjuhti AA ja juhatuse liiget FF altkäemaksu andma. Altkäemaksu andmisega nõustumisel, olid omanikujärelevalve esindajad SS ja Teet Järvet valmis ülalpool kahtlustuses kirjeldatud EhS-st ja Omanikujärelevalve tegemise korrast tulenevat omanikujärelevalve pädevust ja ülesandeid kuritarvitama sellisel viisil, et ei täida omanikujärelevalve tegija kohustusi ja ülesandeid vastavalt nõuetele ning viivad järelevalvet läbi ehitaja huvidest kallutatuna, lubades X OÜ-le teostada Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse E-korpuse rekonstrueerimisel ehitustöid ehitustöödele kehtestatud nõudeid ja tööde mahtu järgimata ning aktsepteerides X OÜ poolt esitatud tegelikkusele mittevastavaid teostatud tööde rahalisi akte sellises mahus ja maksumuses, mis on ehitajale soodsad, kusjuures pole oluline, kas ehitustöid reaalselt selles mahus tehakse või mitte. EE poolt edastatud lepingu ja arve kasutamise tegelik sisu oli varjata altkäemaksu küsimisel ja arve aktsepteerimisel raha saamise eesmärki näiliselt rekonstrueerimistööde administratiivse nõustamise nimetuse all. Sellise tegevusega Teet Järvet, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult SS-ga Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse ehitusobjekti ehitajalt omanikujärelevalve esindajana vara küsides, pani toime altkäemaksu küsimise vastutasuna tema pädevuse kuritarvitamise eest, mis on kvalifitseeritav

§ 4023lg 1 järgi.

1.2 Samuti süüdistatakse Teet Järvetit

§ 344

lg 1 - § 22 lg 2, 345 lg 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, so dokumendi ehk arve, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisele ja võltsitud dokumendi kasutamisele kihutamises, mis seisnes alljärgnevas. Nimelt L OÜ juhatuse liige EE koostas X OÜ-le tasumiseks L OÜ nimelt ja äriühingu rekvisiite kandva 17.02.2015 arve nr 222 teenuse/toote nimetusega „Leping nr 2015-03“ summas 30 000 eurot. Teet Järvet juhendas 16.02.2015 EE, kellele ja millises summas tuleb L OÜ arve 222 koostada ja edastada, samuti arutati omavahel läbi esitatava arve maksetähtaeg. Ehitustööde nõustamislepingu nr 2015-03 järgi oli lepingu objektiks Kutse tn 13, Jõhvi linn Kutsehariduskeskuse rekonstrueerimistööde administratiivne nõustamine. Nimetatud L OÜ näiliku nimetusega arve nr 222 sisu oli tegelikult mitte administratiivne nõustamine, vaid see oli üks osa altkäemaksu summast varjamaks Y OÜ esindajate Teet Järveti ja SS altkäemaksu küsimist seoses aadressil Kutse tn 13, Jõhvi, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse E-korpuse rekonstrueerimistööde juures omanikujärelevalve teostamisega. Vastavalt

§ 22

lg 2 on kihutaja isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. Teet Järvet kallutas EE koostama L OÜ nimelt arve X OÜ-le summas 30 000 eurot. Teet Järvet tekitas EE-le tahtluse toime panna võltsimine. Lisaks kallutas Teet Järvet EE edastama L OÜ nimelt võltsitud arve X OÜ-le. EE poolt 17.02.2015 edastatud arve 5 andis L OÜ-le raha nõudeõiguse X OÜ-lt summas 30 000 eurot. Arve kättesaamisel X OÜ nõutavat summat ei tasunud. Sellise tegevusega pani Teet Järvet toime

§ 344

lg 1 - § 22 lg 2, § 345 lg 1- § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, so dokumendi võltsimisele kallutamise ning võltsitud dokumendi kasutamisele kallutamise, eesmärgiga omandada selliste tegevustega õigusi. 1.3 Teet Järvetit ja XX süüdistatakse selles, et nad omandasid kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata isiku(te)lt, kohas ja ajal, kuid enne 05.03.

1. a narkootilist ainet marihuaanat 3,74 grammi (tetrahüdrokannabinooli sisaldusega 24%), narkootilist ainet hašišit kaaluga 2,54 grammi (tetrahüdrokannabinooli sisaldusega 19%) ning narkootilist ainet marihuaanat (tetrahüdrokannabinooli sisaldusega 5,6%) ja tubakat sisaldava sigareti kaaluga 0,91 grammi ehk kokku erinevaid narkootilisi aineid suures koguses, so rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses. Teet Järvet ja XX valdasid eelnimetatud narkootilisi aineid ühiselt ja kooskõlastatult enda ühises elukohas Tallinnas XXX kuni 05.03.
2. a, mil korteris teostatud läbiotsimisel leiti ja võeti korteri kabinetis asuva Teet Järveti ja XX ühiselt kasutatava kummuti sahtlist Prada kirjadega prillitoosist politseitöötajate poolt ära kolm minigripp kilekotti, mis sisaldasid rohekat värvi taimset puru ning üks paberist valmistatud vutlaris suits, milliste leitud esemete kohta avaldas Teet Järvet läbiotsimise käigus juures viibinud politseiametnikele, et minigripp kilekottides oleva aine näol on tegemist kanepiga. Menetluse käigus teostati narkootilise aine ekspertiis, mille tulemusena tuvastati, et kahes minigripp kilekotis oleva taimse aine näol (mis Teet Järveti poolt läbiotsimise käigus antud kinnituste kohaselt oli kanep) on tegemist kokku 3,74 grammi kaaluva kanepi töötlemisprodukti marihuaanaga (kanepiõisikud) ning ühes minigripp kilekotis oleva taimse aine näol (mis Teet Järveti poolt läbiotsimise käigus antud kinnituste kohaselt oli kanep) on tegemist 2,54 grammi kaaluva kanepist valmistatud hašišiga; samast kohast leitud paberist vutlaris oleva aine näol on eksperdiarvamuse kohaselt tegemist narkootilise aine marihuaana ja tubaka seguga (kaaluga 0,91 grammi); viimati nimetatud narkootilise aine ja tubaka segu oli suitsetamise teel tarvitamiseks sigaretiks valmistatud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanepi töötlemisproduktid marihuaana ja hašiš kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Narkootilise aine marihuaana puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 7,5 grammist marihuaanast ning vastavalt kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktis nr 15E-LÕH009 esitatud eksperdiarvamusele piisab narkootilise aine hašiši puhul kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 1 grammist hašišist. Seega käitlesid Teet Järvet ja XX erinevaid narkootilisi aineid (marihuaanat ja hašišit) kokku vähemalt 30 (kolmekümnele) inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjukoguse ulatuses ehk suures koguses. 6 Sellise tegevusega pani Teet Järvet toime suures koguses narkootiliste ainete (marihuaana ja hašiši) ebaseadusliku käitlemise (omandamise ja valdamise) isikute grupis, so

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sellise tegevusega pani XX toime suures koguses narkootiliste ainete (marihuaana ja hašiši) ebaseadusliku käitlemise (omandamise ja valdamise) isikute grupis, so

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS: 2. Maakohus tunnistas Teet Järveti süüdi

§ 4023

lg 1 järgi ja mõistis talle karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust,

§ 344

lg 1 - § 22 lg 2 ja § 345 lg 1 - § 22 lg 2 järgi ning

63 lg 1 alusel mõistis talle karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust,

184 lg 1 järgi ning mõistis talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendas üksikkaristustest raskeimat ning mõistis Teet Järvetile liitkaristuseks 3 (kolm) aastat, 3 (kolm) kuud ja 15 (viisteist) päeva vangistust.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel jättis mõistetud vangistuse (3 aastat, 3 kuud, ja 15 päeva) täitmisele pööramata tingimusel, et Teet Järvet ei pane temale määratud 3 (kolme) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel arvestas Teet Järvetile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 06.07.2017. a.

§ 491

lg 1 alusel kohaldas Teet Järvetile lisakaristusena ettevõtluskeeldu 3 (kolmeks) aastaks. Mõistis Teet Järvetilt välja KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 347.00 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1175.00 eurot. T.Järveti kaitsja tasutaotluse jättis läbi vaatamata. Maakohus mõistis XX

§ 184lg 2 p 1 järgi õigeks.

Õigeksmõistvat otsust pole prokuratuuri poolt apellatsioonikorras vaidlustatud. XX kaitsja tasutaotluse jättis läbi vaatamata. APELLATSIOONID:

1. T.Järvet ja tema kaitsja taotlevad Harju Maakohtu
2. juuli 2017 otsuse tühistamist KrMS § 328 lg 1 p 2 alusel määrusega ja kriminaalasja uueks arutamiseks esimese astme kohtule saatmist või alternatiivselt rahuldada apellatsioon ja tühistada Harju Maakohtu otsus täies ulatuses ja teha uus kohtuotsus, millega mõista Teet Järvet õigeks. 3.
3. Menetlusõiguse rikkumised. 3.1.
4. Kohus asus esimese astme kuritegu uurima üheliikmelises kohtukoosseisus, mis on selge menetlusõigusnormi rikkumine. Kohus avastas vea alles peale seda, kui oli ära kuulatud tunnistaja FF’i ja süüdistatav SS. Rikkumise avastamise järgselt tegi kohus teistkordse süüdistatavate kohtu alla andmise määruse. Seega on süüdistatavad antud ühes ja samas asjas kaks korda kohtu alla. Kohus ei ole määruses ühegi sõnaga märkinud, mis oli selle „uuesti alustamise“ ja teistkordse kohtu alla andmise põhjus. Asja ebaseaduslikus kohtukoosseisus arutanud kohtunik, kes oli juba uurinud kriminaalasja tõendeid, jätkas kohtunikuna ka uues kohtukoosseisus. Seda vaatamata kaitsja avaldusele kohtuniku 7 taandamiseks. Sellise tegevusega rikuti võistlevuse printsiipi. Käesolevas asjas on aga asja arutanud kohtunik, kes olles ebaseadusliku kohtukoosseisu liige, oli juba ära kuulanud ühe süüdistatava ja tunnistaja, millega tekkis kohtunikul ilmselgelt ka eelotsustus, milline asjaolu nähtub järgmisest kohtu toimingutest. Kaevatavast otsusest nähtub samuti, et kohtuniku poolt juba ebaseaduslikus kohtukoosseisus üle kuulatud SS ütlustele on kohus omistanud otsuse kujundamisel kandva rolli. 3.1.
5. Menetluse jooksul toimunud menetlusõigusnormide ja kaitseõiguse rikkumised. Kohus ei võtnud põhjendamatult vastu kaitsja poolt kaitseaktis nimetatud ning kaitse seisukohalt olulisi tõendeid. Kohus ei rahuldanud kaitsja taotlust viia läbi ehituslik audit (ekspertiis) tuvastamaks, kas ehitaja tegevuses esinesid puudused või mitte ning millises ulatuses oli ehitaja töid erinevatel ajahetkedel teostanud. Kohus, kes on tõendi vastuvõtmisest keeldumist põhistanud sõnaselgelt väitega, et kõnesolev asjaolu jääb tõendamisesemest välja, on kaevatava otsuse punktis 2.1.
6. võtnud selle asjaolu osas siiski seisukoha (mh küsimuses, kas ehitaja poolt veebruari kuus esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti aktsepteeriti põhjendamatult või põhjendatult üksnes osaliselt) ja rajanud sellele ka oma otsuse. Kuivõrd kohus on menetlusliku määrusega leidnud, et nimetatud asjaolu ei kuulu tõendamisesemesse ning jätnud kaitsja taotluse objektiivse ekspertiisi läbiviimiseks rahuldamata, kuid on otsust tehes antud asjaolu pidanud siiski oluliseks ning ka sellele oma otsuse rajanud, ei ole kohus põhjendamatult taganud süüdistatava kaitseõiguse realiseerimist. Kohus ei saa samaaegselt asuda seisukohale, et asjaolu ei kuulu tõendamisesemesse ning rajada nimetatud asjaolule oma otsuse.  Kohus ei võtnud kaitseõigust rikkudes põhjendamatult vastu kaitsja poolt esitatud kaitseakti tõendite loetelus ära toodud tõendina e-kirjavahetust Tellijalt väljapetetud summa kohta. Ei võtnud vastu Teet Järveti ja SS vahelise suhtlustarkava Viber väljatrükke, kuigi võttis vastu selle sama Viber’i-suhtluse osas prokuratuuri tõendid, millest pidanuks justkui nähtuma antud tõendi ebausaldusväärsus (tegelikkuses see nendest ei nähtu), kuid jättis rahuldamata kaitsja taotluse võimaldada kaitsjal esitada Viber’i- suhtlustarkvara haldava ettevõtte kinnitus selle kohta, et sellesisuline suhtlus on tõepoolest aset leidnud. Jättis rahuldamata taotluse võtta vastu asitõendina Teet Järvet’i telefoni Samsung SM-6900F S5, et kohus saaks veenduda kõnesoleva vestluse olemasolus ning autentsuses. Telefoni uurimisel saaks näha vestluse andmeid ja tuvastada tõendi autentsus. Tõendi autentsus oli selgelt kontrollitav, kuid kohus keeldus tõendi autentsuse kontrollimisest, eeldades, et süüdistatav on tõendeid võltsinud – seega oli kohus oma siseveendumuses süüditatava juba ette süüdi mõistnud ega lähtunud menetlust läbi viies süütuse presumptsioonist. Tegemist on äärmiselt olulise menetlusõigusnormi rikkumisega kohtu poolt, millest nähtub kohtu sisemine süüdimõistev eelotsustus, mis oli tekkinud veel enne tõendite uurimist. Kohus jättis rahuldamata kaitsja taotluse, et talle tehtaks kättesaadavaks
7. märtsi 2015 vaatlusprotokollis nimetatud telefoni Samsung SM 6900F S5 varundusfail nimega LTE-A.xry. Seega rikuti kaitseõigust, sest kaitsja ei saanud esitada tõendit, mis oli prokuratuuril reaalselt olemas ning mis omas asjas olulist tähtsust . Asjas peetud viimasel istungil ei soostunud kohus vastu võtma süüdistatavate kaitsjate menetluskulude taotlusi, kuigi need esitati kohtusaalis enne kohtu siirdumist nõupidamise tuppa ning koheselt, kui kaitsjatel selleks võimalus tekkis. Veelgi enam, kohus ei kandnud istungil toimunut ka kohtuistungi protokolli ning jättis alusetult rahuldamata ka kaitsjate taotluse protokolli parandamiseks. Ülaltoodust nähtuvalt on kohus rikkunud kaitseõigust, sest pole võimaldanud kaitsjal esitada tõenditena ilmselgelt asjasse puutuvaid ja asjas õige lahendi tegemise seisukohalt tähtsust omavaid tõendeid. Veelgi enam, kohus on käitunud erapoolikult, sest ühe ja sama asjaolu tõendamiseks esitatud prokuratuuri tõendid on kohus vastu võtnud, kuid kaitsja poolt taotletud 8 tõendid jätnud vastu võtmata. Lisaks on kohus andnud kaitsja poolt esitatud tõenditele sisulise hinnangu ilma neid vastuvõtmata, asudes seejuures täiesti põhjendamatule seisukohale, et süüdistatav võinuks neid tõendid „hõlpsasti“ võltsida – seega ei ole kohus olnud erapooletu ning kohtumenetlus ei ole olnud aus ja õiglane. 3.
8. Altkäemaksu episoodis ei ole kohus hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis. 3.2.
9. Puuduvad viited tõenditele, mille alusel kohus jõudis seisukohale, et reaalse konsultatsiooniteenusega tegemist ei olnud. Kohtutoimikus olevatest tõenditest, millede osas kohus menetlusõigusnorme rikkudes üldse hinnangut ei andnud, nähtub üheselt, et tegemist oli reaalse konsultatsiooniteenusega. Samuti ei ole võimalik kaevatavast otsusest tuvastada, milliste tõendite pinnalt leidis kohus, et läbirääkimiste käigus oli arutlusel ka variant, et vormistatakse näilik ost-müük. Matkija FF ja süüdistatava vahelise
10. veebruari 2015 telefonikõne stenogrammist (kohtutoimiku lisa 24) nähtub üheselt, et matkija püüdis jätta muljet, et esitatakse mingisugune fiktiivne arve metalli eest, kuid süüdistatav ei olnud nõus midagi võltsima. Kohtutoimiku lisast 24 nähtub üheselt, et süüdistatav ei olnud selgesõnaliselt nõus metalli ostu-müügiga nagu seda on maakohus kaevatavas otsuses väitnud. Pealtkuulatud vestluste ja telefonikõnede stenogrammid on objektiivsed tõendid, millest nähtuvad süüksarvatava teo subjektiivse külje asjaolud. Käesolevas asjas on süüdistatav korduvalt pealtkuulatud vestlustes rõhutanud, et osutatakse konkreetset teenust, mingit võltsimist või valetamist esineda ei saa ning mitte ükski osapool ei riku, saa rikkuda ega tohi rikkuda oma lepingulisi kohustusi kolmandate isikute ees. Nimetatud objektiivsed tõendid on kohus kõik hindamata jätnud ning rajanud otsuse süüdistatav S ütlustele, kellele prokuratuur pakkus Teet Järvetit süüstavate ütluste andmise eest oportuniteedi korras kriminaalasja lõpetamist. SS ütlused on aga oma sisus vasturääkivad, vastuolulised teiste tõenditega, mille kohus on otsust tehes täielikult hindamata jätnud ja seega ebausaldusväärsed. Veelgi enam, ka süüdistatav S ütlusi on kohus hinnanud üksnes selektiivselt, jättes hindamata ütlused, mis välistavad Teet Järveti süüdimõistmise. Süüdistatav ei pidanud läbirääkimisi näiliku tehingu osas. Süüdistatav soovis ehitajat aidata üksnes nii, et kõik oleks seaduslik ja õige. Fakti, et arutusel olnud 50 000 euro eest pidi töövõtjale osutatama kolmandate isikute poolt (sh SS poolt, mida viimane oma ütlustega ka korduvalt kinnitas) reaalset teenust ning et pooltevaheliste läbirääkimiste näol oli tegemist lepingueelsete läbirääkimistega, tõendavad muu hulgas kriminaalasja toimikust nähtuvad asjaolud, mida kohus üldse ei ole hinnanud nagu süüdistatava vestlus Fjodoroviga telefoni teel, kohtumiste stenogrammis toimuv vestlus
11. märtsil 2015, süüdistatava kohtumisel FF ja SS-ga. Samuti otsis süüdistatav lisaks ehitajaga suhtlemisele koostööpartnereid, kes võiks neid aidata objekti valmimisel. Selleks pidas süüdistatav ka läbirääkimisi EE-ga (E), et kogu teenus, mida ehitajale osutatakse, oleks seadusega kooskõlas. Samuti kinnitas ka tunnistaja CC
12. mai 2017 kohtuistungil, et süüdistatav on temaga suhelnud seoses Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse ehitusobjektiga, kuna objektil olid erinevad puudused seoses kvaliteedi ja sertifikaatidega Täiendavalt kinnitas tunnistaja CC, et süüdistatav on võtnud temaga ühendust, et leida Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse ehitusobjektile koostööpartnereid ning küsinud, mis võiks olla koostööpartnerite teenuse hind. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-82-14 märkinud (vt p 8.2.), et kui kohus ei ole tõendeid hinnanud ega põhjendanud, miks need tõendid hindamata jäeti, on kohus eksinud tõendite hindamise põhimõtete vastu KrMS § 61 lg-te 1 ja 2 mõttes ning rikkunud ka kohtuotsuse põhjendamiskohustust KrMS § 3051 lg 1 mõttes. Kriminaalkolleegium tunnistas sellised rikkumised kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 tähenduses ja tühistas otsuse. 9 Eeltoodud telefonivestluse, kohtumise stenogrammid, tunnistajate ütlused ja WhatsApp’i vestluste väljavõtted, mida kohus otsuses hinnanud ei ole, kinnitavad üheselt, et süüdistataval ei olnud mingit kavatsust, tahet ega eesmärki ehitajalt altkäemaksu küsida ega sõlmida näilikku lepingut. Kohtutoimikus olevatest tõenditest nähtub, et tegemist oli reaalse konsultatsiooniteenuse osas peetavate läbirääkimistega ning mitte ükski osapool ei avaldanud isegi vihjamisi, et lepingu sõlmimise korral rikutakse oma lepingulisi kohustusi. Maakohus on kaevatavas otsuses põhjendamata jätnud kõrvale tõendid, mis tõendavad reaalse konsultatsiooniteenuse osas peetud läbirääkimisi ning asunud ekslikult seisukohale, et tegemist ei olnud reaalse teenusega, jättes viitamata tõenditele, mille alusel kohus sellisele seisukohale jõudis ning jättes uurimata tõendid, mis teenuse osas läbirääkimiste pidamist üheselt tõendavad. 3.2.
13. Apellandid leiavad, et SS ütlused on vastuolulised ja ebausaldusväärsed ja toob välja SS ütlustest osa, mis apellandi arvates seda kinnitavad, tuues esile ka jälitustoimingu protokollis kajastatu ja erapooletu tunnistaja MM ütlused ja neid kinnitavad tunnistaja PP ja RR ütlused. Kohtuotsuses on täielikult põhjendamata, mille alusel pidas kohus SS poolt antud süüstavaid ütlusi usaldusväärseks, kuid erapooletute tunnistajate MM, PP ja RR omasid ebausaldusväärseks. Apellandid esitavad osa SS ütlustest ja leiavad, et kohus pole selgitanud, miks ei ole kohus võtnud arvesse kaitsjale ristküsitlemisel SS poolt antud ütlusi, millised on olulises vastuolus prokurörile antud vastustega, mis viitab üheselt sellele, et SS-le olid prokuratuuri poolt ette antud ütlused, milliste andmise puhul taotleb prokuratuur SS suhtes kriminaalasja lõpetamist. Kaitsjale esitatud vastused kinnitavad aga üheselt seda, et ehitusel esinesid ehitaja töödes olulised puudused, millest tulenevalt alustati läbirääkimisi reaalse teenuse osutamiseks, et mitte ükski osapool ei rikkunud ega olnud valmis rikkuma oma lepingulisi kohustusi ning et altkäemaksu küsimisega tegemist ei olnud. Lisaks SS ütluste vastuolule tema enda ütluste ning tunnistajate ütlustega on SS ütlused vastuolus kohtutoimiku lisadega 38, 42, 43, 46, 47, 48, 14,
14. Rõhutavad, et SS andis ütlusi olukorras, kus tal oli oluline isiklik huvi, sest prokurör oli SS-le pakkunud tema suhtes menetluse lõpetamist oportuniteediga. Seega tulenevalt kohtupraktikast ei olnud SS ütluste andmisel erapooletu ning kohus oleks pidanud kontrollima SS ütluste usaldusväärsust teiste tõenditega. Seda kohus aga teinud ei ole. Kohus on otsuse punktis 2.1.
15. märkinud, et nii tunnistajate kui ka SS ütluste kohaselt korraldas kõiki kohtumisi alati SS. Samas on kohus jõudnud mingil viisil järeldusele, et SS tegutses Teet Järveti ülesandel. Selline väide on aga ilmselges vastuolus kõigi objektiivsete tõenditega. Arvestades, et SS ütlused ei ole järjepidevad, sisaldavad olulisi vasturääkivusi ning ütlustes on lahknevusi teiste kogutud tõenditega, ei saa SS ütlusi pidada usaldusväärseks. Kaevatavast otsuses et nähtu, kuidas on kohus tõendi usaldusväärsuse hindamiskriteeriume järginud ja millele tuginevalt on ta lugenud SS ütlused usaldusväärseks, hoolimata nende vasturääkivusest. Samuti ei nähtu kaevatavast otsusest, miks on kohtu otsus rajatud üksnes SS ja AA ütlustele ning miks on kohus jätnud kõik ülejäänud tõendid, eelkõige pealtkuulatud vestlused, arvestamata. Seega on kohus rikkunud menetlusõigust olulisel määral ning kaevatav otsus tuleb täies ulatuses tühistada. 3.2.
16. Kohus on esitanud vaid hüpoteetilise väite selle kohta, et T.Järveti ütlused on vastuolus teiste tõenditega, kuid ei ole mingilgi viisil esile toonud, milles konkreetselt vastuolu seisneb ning kas ja miks on väidetavalt vastuolus olev tõend kohtu jaoks usaldusväärsem. Seega on kohus rikkunud põhjendamiskohustust, mis on toonud kaasa ebaõige lahendi. Maakohus ei ole Riigkohtu poolt sedastatud hindamiskriteeriume järginud ning on lugenud põhjendamatult süüdistatava ütlused ebausaldusväärseteks ja jätnud tõendikogumist välja. Samuti ei ole maakohus otsuses kirjeldanud, milles vastuolulisus seisneb ega põhjendanud, miks ta loeb need ebausaldusväärseks. Seega on maakohtu otsus ebaõige ning tuleb täies ulatuses tühistada. 10 3.2.
17. Kohus on jätnud kõik objektiivsed tõendid kõrvale ning lugenud süüdistatav S ja tunnistaja AA ütlused olulisteks üksteisele viitamise kaudu. AA ütlused on selges vastuolus asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega, samuti on AA ütlused olnud sedavõrd ebamäärased, et nendele tuginedes isiku süüdi mõistmine ei ole mõeldav. Tunnistaja AA on arusaamatutel põhjustel püüdnud jätta muljet, et objektil toimusid üksnes lammutustööd, mistõttu ehitaja tegevuses ei saanudki puudusi esineda. See ei ole aga kooskõlas ei ehitaja enda poolt esitatud aktiga nr 2, ega ka antud perioodi kohta koostatud ülevaatuste aktidega, milledes on loetletud kümneid puudusi ehitaja töös, mida ehitaja ei ole kordagi isegi vaidlustanud. Samuti nähtub tema ütlustest, et kohtumine, mille käigus näitas SS väidetavalt AA-le telefonist summat 50 000, toimus
18. aastal. Seega toimus väidetav 50 000 euro SS poolt telefoniekraanilt näitamine enne
19. jaanuari 2015 ning enne

§ 402³ sätestava seaduse jõustumist, ehk ajal, mil tegu ei olnud kriminaliseeritud.

Seega isegi juhul, kui asuda seisukohale, et SS ei pakkunud enda teenuseid ehitajale ning tegemist oli temapoolse raha küsimisega millegi muu eest (mida apellant ei tunnista), ei olnud sellel ajal tegemist õigusvastase teoga. Samuti on olnud tunnistaja segaduses, kellega ja millal ta kohtus. Lisaks ei osanud tunnistaja öelda konkreetselt, mida täpselt Teet Järvet talle on öelnud ega meenutada ka seda, mida üks või teine kohtumisel osaleja ütles. Apellandid on seisukohal, et kohus on meelevaldselt, kontekstist välja rebitult ning ilma ütluste usaldusväärsust kontrollimata tuginenud otsuse tegemisel AA ütlustele. Veelgi enam, kuivõrd väidetav raha küsimine toimus 2014. aastal, ei saa isikuid süüdi mõista kuriteo toimepanemises, mis ei ole seaduse kohaselt (veel) kuritegu. 3.3.

§ 402

³ kriminaliseerib üksnes vara või soodustuse küsimise, mitte aga teenuse vahendamise või pakkumise.

§ 402³ kasutab terminit „vara või muu soodustuse küsimine“.

Seega, küsida või vastu võtta saab tasuta vara või vara tasu eest alla turuhinna. Raha küsimine töö eest ei ole

§ 402

³ mõttes vara ega soodustus, kuna VÕS § 635 järgne tööettevõtt on tasuline tehing, kus üks pool annab oma töise panuse ja materjali, teine pool tasub selle eest. Kehtib töö tasulisuse eeldus (VÕS § 28). Juhul, kui lähtuda süüdistuse kontseptsioonist, siis ei tohikski ettevõtjad teistele ettevõtjatele oma teenuseid pakkuda, see oleks aga vastuolus PS §-dega 31 ja

1. Riigikohus loeb selleks ekvivalentsussuhtes olevat ebaõigluskokkulepet, kus altkäemaksu saaja pannakse materiaalselt paremasse olukorda (3-1-1-31-14, 3-1-1-95.12, 3-1-1-68-11; 3-1-1-22-10). Tasulise töövõtu korral puudub vara tasuta üleandmine ja sellest tulenev ebaõigluskokkulepe ja tegemist on tavapärase tsiviilkäibega. 3.3.1 Vastupidiselt prokuröri süüdistuskõnes esiletoodule, ei ole käesoleva kriminaalasja materjalide juures omanikujärelevalve lepingut 12.11.2014 ning seda ei ole kohtumenetluses seetõttu ka uuritud. Kuna süüdistatava kohustus, mille rikkumist või rikkumise valmisolekut süüdistatavale ette heidetakse, saab tulla vaid ja üksnes lepingust, mida kriminaalasjas uuritud ei ole, ei ole võimalik süüdistatavat ka selle väidetava ning tuvastamata sisuga kohustuse rikkumise (valmisoleku) eest ka karistada. Kuna kohtul puudub mis tahes ettekujutus sellest, millised üldse olid omanikujärelevalve lepingust tulenevad õigused ja kohustused, ei ole üldse võimalik asuda väitma, et mingit kohustust rikuti või kavatseti asuda rikkuma. Ei ole välistatud, et tellija oli omaniku järelevalvelepingus andnud järelevalve teostajale õiguse/kohustuse sõlmida otselepinguid või vahendada nende sõlmimist ehitajaga selleks, et objekt valmiks tähtaegselt ja nõuetekohaselt, millisel juhul oli omaniku järelevalve tegevus lepingukohane ning mingit altkäemaksu küsimist esineda ei saanud. Omanikujärelevalve õigussuhe on järelevalve ja omaniku vaheline tsiviilõiguslik dispositiivne lepinguline suhe, mille pooled on vabad kokku leppima mis tahes tingimustes. Kuna prokuratuur ei ole tõendanud omanikujärelevalve õiguste ja kohustuste sisu, ei ole ka teada, millistes tingimustes pooled kokku leppisid ning seega pole võimalik isegi teoreetiliselt väita nimetatud tuvastamata kohustuse väidetavat rikkumist või rikkumine kavatsust. 11 3.3.
2. Süüdistataval (samuti SS-l ja OÜ-l Y) puudus pädevus, mida ta saanuks kuritarvitada. Nimetatud asjaolu on tõendatud muuhulgas süüdistatava SS ütlustega, tunnistaja AA (A) ütlustega, tunnistaja MM (M) ütlustega, tunnistaja FF (F) ütlustega, süüdistatava Teet Järveti ütlustega.

§ 402

³ koosseis saab olla realiseerunud, kui subjekt tegutseb „eraõigusliku isiku huvides“ ja ta on „majandustegevuses tegutsemiseks pädev isik“ ning ta kuritarvitab oma pädevust. Säte on sõnastatud „vastuvõtmise eest vastutasuna tema pädevuse kuritarvitamise eest“. Seega pole antud juhul ka süüdistuses esitatut aluseks võttes kuriteokoosseis täidetud, kuna süüdistatav ei oma omanikujärelevalve pädevust, mida ta saaks kuritarvitada. Seega on välistatud olematu pädevuse kuritarvitamise eest tasu saamine. Kui jaatada kohtu tõlgendust, oleks näiteks

§ 294

lg 1 (altkäemaksu võtmine) alusel võimalik süüdi mõista ka ametnikuna esinev, kuid ametnikuks faktiliselt mitteolev isik. Selline käsitlus aga ei saa olla õige, sest erisubjektsust ei tekita isiku enda või teiste isikute subjektiivne arvamus isiku erisubjektiks olemise kohta, vaid erisubjektsus peab olema objektiivselt tuvastatud. Isik, kes ei ole ametnik ja kellel puudub ametiseisund, ei saa altkäemaksu

§ 294mõttes võtta ega kuritarvitada ametiseisundit, mida tal ei ole.

Pädevuse olemasolu on obligatoorne ka

§ 402³ koosseisu kohaldamiseks – isik, kellel puudub pädevus ei saa pädevust kuritarvitada. 3.3.3. Süüdistus rikub KrMS § 34 lg 1 p 1 ja EIÕK Artikli 6

§ 402

³ ei vasta määratletuse põhimõttele ja ei ole seetõttu põhiseaduslik (3- 1-1-40-14, 3-1-198-13), kuna erinevalt altkäemaksust avalikus sektoris, ei ole erasektoris pädevuse omamine ja kuritarvitamine piisavalt defineeritud. Kaitsja taotleb nimetatud sätte osas põhiseaduslikkuse järelevalve teostamist ning normi kohaldamata jätmist. Süüdistus rikub selgelt PS 23, EIÕK Artikkel 7,

§-de 2 ja 12 koosseisupärasuse põhimõtet. Õigusriigis lähtutakse lex scripta (kirjutatud ja avaldatud seadus PS § 3 põhimõttel) ja nullum crimen nulla poena sine lege printsiibist (pole seadust, pole kuritegu). Karistusseadustik ei kriminaliseeri kahtlustuse faabula kohast raha küsimist isiku poolt, kellel puudub eraõigusliku isiku huvides pädevus. Pädevuse puudumine süüdistataval välistab rikkumise võimaluse. 3.

1. Võltsimise süüdistuse osas apellant märgib, et käesoleva kriminaalasja puhul ei olnud tegemist võltsimisega, vaid süüdistatav vahendas töövõtjale osutatavat reaalset teenust. Apellandid teevad viite EE on
2. märtsi 2017 ütlustele ja süüdistatava
3. aprillil 2017 kohtuistungil antud ütlustele, millised kattuvad kohtutoimikus olevate tõendite ja teiste tunnistajate ütlustega. Samuti kinnitas CC oma
4. mai 2017 ütlustega, et pidi süüdistatavale otsima koostööpartnerid. Arvestades asjaolu, et ehitajale edastatud lepingus fikseeriti L OÜ ja X OÜ vahelised tegelikud õigussuhted, siis on oluline leida vastus küsimusele, kas süüdistuses nimetatud proforma arve nr 222 oli kohane mingi tegeliku õiguse näilikuks omandamiseks või mitte. Kuna arvest ei saa juba tema olemuse tõttu (arve ei tekita ega muuda ühtegi õigussuhet) tekkida mis tahes tsiviilõigusi või -kohustusi, ei saanuks arvega nr 222 ühelgi juhul (ka siis kui arve ei oleks väidetavalt võltsitud) omandada mis tahes õigusi. 12 Kõnesoleva arve alusel (süüdistusakti kohaselt ei ole etteheidetud lepingu võltsimist ning see ei ole ka võimalik, sest tegemist oli allkirjastamata lepinguga, mille adressaat oli lepingu sisust teadlik, mistõttu ei saaks ka lepingu puhul olla tegemist karistusõiguslikus mõttes kohase dokumendiga) ei ole mingil viisil võimalik omandada mis tahes õigusi või vabaneda kohustustest X OÜ suhtes. Arve võib küll kajastada sisemist raamatupidamist või ühepoolset nägemust kohustuste seisust, kuid arve ei loo tsiviilõiguslikke kohustusi. Asjaolu, et ühepoolsed raamatupidamisdokumendid (arved, saldoteatised jms) ei loo tsiviilõiguslikke tagajärgi (ehk ei tekita nõudeõigust/tasumiskohustust), on Riigikohus korduvalt osundanud ka oma lahendites (vt nt RT III 1998, 27, 267; RT III 1997, 31732, 334; RT III 1998, 8, 79; 3-2-1-97-99, 3-2-1-107-99). Isegi kui eeldada süüdistuse väite, et kõnesolev arve väljastati selleks, et X OÜ saaks ettevõttest välja kanda summa, mis tegelikult oli väidetavalt altkäemaks, tõele vastamist, ei saa tegemist olla võltsimisega põhjusel, et arve adressaat pidi teadma arve väidetavast tegelikust sisust, millest tulenevalt ei olnud antud konkreetse arvega, mis edastati antud konkreetsele isikule (X OÜ-le), võimalik mis tahes õigusi omandada. Arvega, mille osas arve adressaat teab, et see ei kajasta asjaolusid õigesti, ei ole võimalik sellelt adressaadilt midagi omandada, mistõttu on tegemist dokumendiga, mis ei vastaks võltsimise objektiivsele koosseisutunnusele ka siis, kui ta ei kajastaks asjaolusid õigesti. Kui eeldada, et altkäemaksu ei ole küsitud, vastab arve poolte tegelikele kokkulepetele ning võltsimise koosseis ei ole samuti täidetud. Altkäemaksu küsimine ja selle tasumine prokuratuuri poolt kirjeldatud viisil on ka eluliselt täiesti ebausutav. Olukorras, kus isikud lepivad kokku altkäemaksu küsimises/andmises, ei ole mõeldav, et need samad isikud on altkäemaksu summalt valmis tasuma 20% riiklikke makse, mis kaasnevad koheselt käibemaksu näol ning lisaks veel vähemalt 20% tulumaksu juhul, kui väidetav altkäemaksu saaja soovib antud summa ettevõttest välja võtta (eeldades, et raha võetakse välja dividendidena). Eeltoodust tulenevalt apellandid leiavad, et kõnesolev arve ei ole võltsitud ning isegi, kui asuda seisukohale, et arve ei kajastanud tegelikke asjaolusid, ei olnud arvega võimalik omandada ühtegi õigust ega kohustust, mistõttu ei ole

§ 344lg 1 – § 22 lg 2 ja § 345 lg 1 – § 22 lg 2 koosseisud täidetud.

Kuivõrd Teet Järvetile inkrimineeritavas kuriteoepisoodis puuduvad tõendid, mille alusel oleks võimalik üheselt järeldada altkäemaksu küsimist Teet Järveti poolt, ei ole võimalik asuda ka seisukohale, et toimunud on arve võltsimine ja võltsimisele kihutamine, sest need kaks episoodi on süüdistusakti kohaselt omavahel lahutamatult seotud. 3.5. Süüdistatava käitumises puudub süüteokoosseis kuivõrd ei ole tõendamist leidnud

§ 184lg 1 sätestatud eelduste olemasolu või puudumine.

Süüdistatav ei ole mitte kunagi kinnitanud, et tema elukohast leitud minigripp kilekoti sees on kanep, millest ta oleks varasemalt teadlik olnud nagu seda maakohus otsuses väidab. Kohtutoimikus ei ole ühtegi tõendit, mis tõendaks

§ 184lg-s 1 sätestatud süüteokoosseisu täitmist Teet Järveti poolt.

Prokuratuur on esitanud toimikusse üksnes tõendi, et süüdistatava poolt üüritavast korterist leiti narkootilist ainet ning, et süüdistatav on teadlik kanepi välimusest. Hašiši osas, mis näeb marihuaanast täiesti erinev välja, ei ole esitatud ühtegi tõendit. Prokurör ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et süüdistatav oli teadlik prillitoosi olemisest tema poolt üüritavas üürikorteris või selle sisust. Kohtule ei ole esitatud prillitoosilt ja/või narkootilist ainet sisaldanud pakenditelt võetud sõrmejälgede ja Teet Järveti sõrmejäljendite võrdluse tulemusi, ammugi ei ole esitatud DNA võrdlustulemusi, mis kinnitaksid süüdistaja süüdistusi

§ 184lg 1 järgi.

Samuti puuduvad toimikust tõendid, mis annaks alust arvata, et süüdistatava poolt üüritavas korterist leitud narkootiline aine kuulus talle või et ta oli sellest teadlik. 13 Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, milliste tõendite alusel kohus jõudis siseveendumusele, et süüdistatav on süüdi

§ 184lg 1 alusel.

Samuti puuduvad otsuses kohtu põhjendused selle kohta, miks kohus pidas XX (Reinok) õigeksmõistmisel oluliseks asjaoluks seda, et narkootiliste ainete pakenditele ei ole läbi viidud DNA ekspertiisi, kuid süüdistatava süüdi mõistmisel nimetatud ekspertiisi puudumist oluliseks ei pidanud. Kohus on leidnud, et asjaolu, et Teet Järvet läks viis päeva pärast läbiotsimist Wismari haiglasse, et teha test, millest nähtub asjaolu, et ta ei ole narkootikume tarvitanud, muudab mingil viisil ebaloogiliseks selle, et narkootikumide päritolu hakati välja selgitama alles hiljem. Asjaolu, et Teet Järvet läks oma kaitsja soovitusel Wismari haiglasse analüüse andma, muudab süüdistatavate käitumise veelgi loogilisemaks. Kohe, kui Wismari haigla analüüsid saabusid, edastas kaitsja need uurijale ning palus kriminaalasja selles episoodis lõpetada, sest ka nimetatud tõendist nähtus üheselt, et mingit puutumust narkootikumidega süüdistatavatel polnud. Kogu suhtlus uurijatega käis vaid ja ainult altkäemaksu paragrahvi üle ning narkootikumidega seonduvat isegi ei arutatud, mis on ka mõistetav, sest nende osas puudusid mis tahes tõendid kummagi süüdistatava vast. Käesoleva menetluse kestel on selgunud, et Teet Järveti ja XX üürikodus, mis oli nende sisse kolimisel juba täielikult möbleeritud ja kus asusid kõik eluks vajalikud esemed alates sööginõudest ja lõpetades voodilinadega ning kus oli ka üürileandjale ja korteri varasematele omanikele kuulunud asju. Peale süüdistuse saamist, asus süüdistatav välja selgitama, kellele võisid narkootikumid kuuluda ja kuidas need tema elukohta sattusid. Selgus, et ilmselt on aine maha jätnud süüdistatavatel külas viibinud AC, kes arusaadavatel põhjustel sellega üle piiri sõita ei soovinud. AC on vestluses seda ka tunnistanud ning lisaks on kaitsja poolt esitatud tõenditega seostatud AC ja kõnesolev prillitoos. Maakohus on alusetult kõik need tõendid kõrvale heitnud ja süüdistatava ilma ühegi tõendita süüdi mõistnud. Arvestades, et kohtutoimikusse on süüdistaja poolt esitatud tõend üksnes narkootilise aine leidmise kohta, on oluline märkida, et nimetatud asjaolu alusel süüdistatava süüdi mõistmine on ilmselgelt vastuolus kehtiva õiguse kui ka kohtupraktikaga. 3.

1. Kaitsjad esitasid oma tasutaotlused enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Tasutaotluste õigeaegne esitamine on kajastatud
2. juuni 2017 kohtuistungi helisalvestuses. Samuti esitas kaitsja
3. juulil 2017 taotluse
4. juuni 2017 kohtuistungi protokolli parandamiseks, sest kohtuistungi protokolli ei olnud märgitud, et süüdistatava kaitsja esitas menetluskulude nimekirjad enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Apellandid peavad oluliseks märkida, et enne kohtuotsuse kuulutamise aja teatamist ei andnud kohus kaitsjatele kordagi võimalust tasutaotluse esitamiseks. Kohtuistungi käiku arvestades oleks olnud mõistlik, kui kohus oleks peale viimase sõna ärakuulamist andnud kaitsjale võimaluse tasutaotluse esitamiseks. Nähes, et kohtunik ei annagi kaitsjale võimalust tasutaotluse esitamiseks, kuulas kaitsja kohtuotsuse teatavamise aja ära ning esitas seejärel koheselt (st 1 sekundi jooksul) kohtunikule tasutaotluse (nimetatud asjaolu on kajastatud
5. juuni 2017 kohtuistungi helisalvestuse viimasel minutil). Seega ei saa mitte kuidagi nõustuda maakohtu väitega, et kaitsja esitas tasutaotluse pärast kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Seega jättis maakohus põhjendamata kaitsja tasutaotluse läbi vaatamata. 3.
6. Apellandid ei nõustu kaevatavas otsuses talle määratud karistusega. Kaevatavast otsusest ei nähtu maakohtu põhjendusi karistuste määramise osas ega seda, miks pidas maakohus põhjendatuks määrata lisakaristusena ettevõtluskeeldu. Lisakaristuse määramine ei ole põhjendatud, sest puuduvad mis tahes alused eeldada, et isik, kes on esmakordselt toime pannud kuriteo ja talle on määratud selle eest tingimisi vanglakaristus, rikub seadust selle kolme aastase katseaja jooksul, mis kattub täielikult ka lisakaristuse perioodiga. Ettevõtluskeelu kohaldamise eelduseks on oht, et isik 14 paneb toime uue ettevõtlusalase kuriteo, kohus ei ole otsuses põhjendanud, et selline oht eksisteerib, milles see seisneb või miks on selle ohu vältimiseks vajalik kohaldada ettevõtluskeeldu.

§ 4023

lg 1 järgi on võimalik karistusena mõista rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Arvestades asjaolu, et isik ei ole varasemalt ühtegi kuritegu toime pannud ning tema süü ei saa olla suur ainuüksi põhjusel, et tema isegi ei tegelenud aktiivselt läbirääkimistega, vaid ta kaasati nendesse üksnes matkija tungival nõudmisel, ei saa nõustuda kohtuga, et Teet Järveti süü oli keskmine. Selline kohtu järeldus on põhjendamatu. Karistuse määramisel on maakohus jätnud arvestamata, et apellant on varasemalt karistamata, ta ei ole toime pannud mitte ühtegi kuritegu (sh eraettevõtluse valdkonnas). Samuti ei ole maakohus kaevatavas otsuses analüüsinud apellandi ohtu uue kuriteo toimepanemisel. Seega isegi, kui ringkonnakohus peaks leidma, et maakohtu otsus on õiguspärane, tuleb süüdistatavale määratud karistusi vähendada ning jätta lisakaristus määramata. 3.8. Apellandid on eraldi välja toonud taotlused. 3.8.1.

§ 402

³ ei vasta määratletuse põhimõttele ja ei ole seetõttu põhiseaduslik (3- 1-1-40-14, 3-1-1-98-13), kuna pädevuse omamine ja kuritarvitamine pole piisavalt defineeritud. Apellant taotleb nimetatud sätte osas põhiseaduslikkuse järelevalve teostamist ning normi kohaldamata jätmist. 3.8.

1. Võtta vastu dokumentaalne tõend (e-kiri tellijalt väljapetetud summa kohta), mille maakohus jättis põhjendamatult vastu võtmata. Kõnesolev tõend oli loetletud kaitseaktis ning tegemist on kaitse seisukohalt olulise tõendiga, kuivõrd see tõendab kaitse seisukohtade tegelikkusele vastamist osas, mis puudutab ehitaja pahauskset tegevust Y OÜ suhtes alusetu kuriteokaebuse esitamisel eesmärgiga saavutada tellijalt makse väljapetmine tööde eest, mida ehitaja polnud teostanud. 3.8.
2. Apellandid taotlevad ehitusliku ekspertiisi (auditi) teostamist. Kohus jättis kõnesoleva taotluse kahel korral rahuldamata, mistõttu apellant kordab maakohtus esitatud taotlust. Ekspertiis, mis viiakse läbi ehituspäevikute, teostatud tööde aktide ning muu dokumentatsiooni analüüsi teel, saab anda hinnangu, kas tegemist oli omanikujärelevalve õiguspärase tegevusega, mis lähtus töövõtja poolt objektiivselt teostamata jäetud või ebakvaliteetselt teostatud töödest, või oli tegemist mingisuguse alusetu „survestamisega“, mida väidab prokuratuur ja käesolevaga ka maakohtu otsus. Teostatav ekspertiis vastaks üheselt ka küsimusele, kas töövõtja oli oma lepinguliste kohustuste teostamisega suures hädas või mitte, kas objekti tähtaegne valmimine oli ohus ning kas esines vajadus täiendavate lepingupartnerite kaasamiseks selleks, et tööd korrektselt valmiksid. Ekspertiis saab anda vastuse ka küsimusele, kas töövõtja poolt olid igal ajahetkel teostatud nõuetekohased projektid ja joonised selleks, et saaks üldse ehitustegevust jätkata. Samuti vastaks ekspertiis küsimusele, kas ehitaja poolt aktsepteerimiseks esitatud teostatud tööde aktid vastasid reaalselt teostatud töödele või mitte. Apellandil puuduvad eelistused eksperdi isiku osas, kuid apellant on seisukohal, et ekspertiisi peaks läbi viima riiklikult tunnustatud ehitusekspert. 3.8.
3. Kohustada prokuratuuri edastama apellandile Samsung Galaxy S5 backup faili LTE-A.XRY koopia (selle osas on koostatud vaatlusprotokoll 09.03.2015) ning võimaldada apellandil esitada nimetatud failist saadav tõend. Vastavasisulise taotluse esitas apellant ka 16.05.2017 toimunud kohtuistungil, kuid kohus jättis nimetatud taotluse rahuldamata. Nimetatud faili abil on võimalik taastada Teet Järveti, CC ja EE vahelised WhatsApp suhtustarkvara vestlused alates 04.03.2014, millest nähtub, et osapooled planeerisid kohtumist selleks, et arutada detailselt ehitajale teenuse osutamisega seonduvaid küsimusi. 3.8.
4. Võtta kriminaalasja toimikusse asitõendina vastu telefon Samsung Galaxy S4, millest on saadud kohtutoimiku lisaks 40 olev Viber suhtlus. Sama taotluse esitas apellant ka maakohtus, kuid kohus jättis taotluse rahuldamata. Maakohus on otsuses märkinud, et tal ei ole olnud võimalust veenduda Viberi suhtluse autentsuses. Samaaegselt on maakohus keeldunud vastu võtmast asitõendit, mille uurimisel on võimail autentsuses veenduda. Asitõendit uurides on ringkonnakohtul võimalik veenduda lisaks 40 oleva suhtluse autentsuses ning seda otsust tehe arvesse võtta. 15 3.8.6 Võtta tõendina kriminaalasja toimikusse vastu Riigihangete registrist võetud andmete analüüs selle kohta, millised on keskmised omaniku järelevalve lepingute hinnad ja keskmised hinnad ühe kuu kohta. Kõnesoleva tõendi esitamise vajaduse tingis maakohtu üllatuslik ja mitte ühegi tõendiga põhjendatud seisukoht (vt otsuse p 2.1.2.), mille kohaselt polnud Y OÜ-l kohtu hinnangul juba algselt kavatsust lepingujärgne töö teostada lepingus ette nähtud tasu ees, sest lepingu maksumus oli 5 000 eurot, mis teeb tasu suuruseks ligikaudu 100 eurot nädalas, ehk 400 eurot kuus. Nimetatud asjaolu kohtumenetluses üldse ei arutatud ja prokuratuur sellele süüdistuses ka ei tuginenud. Kohus on teinud tõenditega sidumata, meelevaldse ja asjatundmatu järelduse, mis on ilmselt toonud kaasa ebaõige lahendi, sest kohus on sellele järeldusele oma edasise argumentatsiooni rajanud, mis on samuti ebaõige. 3.
5. Arvestades ülaltoodud maakohtu rikkumisi, paluvad apellandid tulenevalt KrMS § 328 lg 1 pst 2 tühistada määrusega maakohtu otsus ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule või võtta apellatsioonkaebus menetlusse ning tühistada maakohtu otsus täies ulatuses. Apellandid taotlevad suulist menetlust. Süüdistatav soovib ringkonnakohtus kriminaalasja arutamises osaleda.
6. XX ja tema kaitsja apellatsioonis taotletakse Harju Maakohtu
7. juuli 2017 kohtuotsuse tühistamist osas, millega kohus jättis läbi vaatamata XX kaitsja tasutaotluse. Uue otsusega jätta XX menetluskulud riigi kanda. Kriminaalasjas toimusid kohtuvaidlused 19.06.
8. Kohtuistungi lõpus kasutasid süüdistatavad viimase sõna õigust. Kohus ei küsinud kaitsjatelt ega süüdistatavatelt tasutaotluste kohta, vaid teatas vahetult pärast viimase sõna lausumist kohtuotsuse kuulutamise aja. Seejärel ütles kaitsja, et tal on esitada kaitsjatasu taotlused. Kaitsjatel olid tasutaotlused peale viimase sõna õiguse kasutamist käes ning kaitsjad soovisid need kohtule esitada, kuid kohus kiirustas laua tagant lahkuma. Teet Järveti kaitsja esitas kohtule mõlema kaitsja tasutaotlused hetkel, mil kohtunik oli teatanud kohtuotsuse kuulutamise aja. Kohtuistungi stenogrammist nähtub selgelt, et kohus viibis tasutaotluse üleandmise hetkel veel saalis ja võttis taotlused vastu. Seega pole võimalik väita, et tasutaotlused esitati siis, kui kohus oli lahkunud. Kohus on viidanud sellele, et kriminaalmenetluses saab uusi tõendeid esitada erandlikel asjaoludel ka kohtuvaidluses (KrMS § 302), kuid nimetatud säte ei reguleeri tasutaotluste esitamist, vaid uute tõendite esitamist. Tasutaotlus ei ole uus tõend, mille esitamist reguleeriks KrMS §
9. Sealjuures on kohus põhjendatult viidanud Riigikohtu lahendile asjas 3-1-1-90-16, milles kohus on selgitanud, et menetluskulude hüvitamine on võimalik üksnes tähtajaks esitatud nõuetekohase taotluse alusel. Menetluskulude hüvitamise taotlus tuleb esmalt esitada kohtule, kelle menetluses on kulud tekkinud ja seda enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Selle nõude järgimata jätmisel jääb menetluskulude hüvitamise taotlus läbi vaatamata. Kohus on aga selle lahendi põhjal teinud ekslikud järeldused. Kohus on nõupidamistuppa lahkunud siis, kui kohut enam istungisaalis ei ole. Olukorras, kus kohus viibis istungisaalis ja sai tasutaotlused füüsiliselt vastu võtta ning kaitsja ja kohtunik vestlesid taotlusega seonduvalt istungisaalis, ei ole võimalik väita, et kohus oli juba nõupidamistuppa siirdunud. KrMS § 266 lg 1 sätestab, et kohtuistungit juhib kohtunik, millest tulenevalt ei soovinud kaitsja sekkuda kohtu tegevusse ja asuda ise kohtuistungit juhtima ja tasutaotlust esitama olukorras, kus kohus ei ole selleks võimalust andnud. Kohtuistungi käiku arvestades oleks olnud mõistlik, et kohus oleks peale viimase sõna ärakuulamist andnud kaitsjatele võimaluse tasutaotluse esitamiseks, mida kohus ei teinud. Nähes, et kohtunik ei annagi apellandi kaitsjale võimalust tasutaotluse esitamiseks, kuulas kaitsja kohtuotsuse teatavakstegemise aja ära ning esitas seejärel kohe kohtunikule tasutaotluse (nimetatud asjaolu on kajastatud
10. juuni 2017 kohtuistungi helisalvestuse viimasel 16 minutil). Seega ei saa nõustuda maakohtu väitega, et kaitsja esitas tasutaotluse pärast kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Apellantide seisukohta toetab ka varasem kohtupraktika. Näiteks on Riigikohus asjades 3-1-1-10009, 3-1-1-70-08 leidnud, et kohtupraktika kohaselt tuleb vastavalt KrMS § 189 lg-le 2 ja § 306 lg 1 p-le 14 taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks esitada enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Kohus peab otsuse või sellega samaaegselt tehtava määrusega lahendama kõik KrMS § 306 lg-s 1 loetletud küsimused, s.h kriminaalmenetluse kuludega seonduva. Taotluse esitamata jätmise korral ei ole aga võimalik otsustada selle üle, millised on süüdistataval tekkinud kulud ja kelle kanda need jäävad. Antud juhul ei jäänud tasutaotlus esitamata, vaid see esitati enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa, s.t kohtuistungi lõpus. Käesolevas kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et kaitsja oleks jätnud tasutaotluse esitamata, vaid taotlus esitati vahetult pärast lõppsõna ettekandmist ja enne kohtuniku lahkumist nõupidamistuppa. Eeltoodust nähtub, et kaitsja esitas kohtule tasutaotluse seaduses ja Riigikohtu praktikas sätestatut järgides enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Sellest tulenevalt tulnuks taotlus sisuliselt lahendada ja mitte jätta läbi vaatamata. Apellandid on nõus kirjaliku menetlusega. Apellant ei soovi ringkonnakohtus kriminaalasja arutamises osaleda ja taotleb, et kriminaalasja arutataks apellandi osavõtuta. Tõendid, mida apellandi taotlusel on vaja ringkonnakohtus uurida:
11. juunil 2017 apellandi kaitsja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekiri;
12. juunil 2017 toimunud kohtuistungi stenogramm alates 4´19´´. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL:
13. Apellandid toetavad esitatud apellatsioone täies ulatuses. Paluvad esitatud taotlused rahuldada. Prokuröride arvamuse kohaselt on maakohtu otsus seaduslik ja piisavalt põhjendatud. Paluvad jätta Harju Maakohtu otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED:
14. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjalidega, otsusega, esitatud apellatsioonidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et apellatsioonides esitatud seiskohad on osaliselt asjakohased ja annavad aluse maakohtu otsuse osaliseks tühistamiseks ja kohtuotsuse põhiosas ka muudatuse tegemiseks. Oma seisukohti põhjendab kolleegium alljärgnevalt.
15. T.Järvet ja tema kaitsja kriminaalmenetlusõigust. on leidnud, et maakohus on oluliselt rikkunud 7.
16. Esmalt on apellandid sisustanud järeldust sellega, et kohus asus esimese astme kuritegu uurima üheliikmelises kohtukoosseisus ja kuulas üle ühe tunnistaja ja süüdistatava SS. Seejärel andis ilma taotluseta süüdistatavad uuesti kohtu alla. Kohtu alla andmise määrus ei vasta KrMS § 145 lg 3 sätestatule. Kriminaalasja materjalide kohaselt on maakohus, saades süüdistusakti, korraldanud
17. jaanuaril 2017 eelistungi, lahendanud seal taotlusi, kokku leppinud istungite toimumise 17 ajakava( 1 kd. t.lk. 25-27).
18. jaanuari 2017 aasta määrusega on maakohus andnud süüdistatavad kohtu alla, võtnud seisukoha esitatud taotluste osas ja määranud kindlaks kohtuistungite toimumise aja (1 kd. t.lk. 28-30).
19. veebruaril 2017 on maakohtu kohtunik alustanud kriminaalasjas kohtulikku arutamist üheliikmelises kohtukoosseisus nagu on apellandid õigesti märkinud. Samuti nähtub protokollist, et kohtunik on alustanud ka kohtuliku uurimisega ja üle on kuulatud süüdistatav SS ja tunnistaja FF( 1 kd. t.lk. 31- 61).
20. veebruaril 2017 on kohtunik kokku kutsunud korraldava istungi ja poolte juuresolekul selgitanud ka selle korraldamise põhjuse. Prokurörid on esitanud taotluse alustada asja arutamist algusest peale ja seda juba seadusest tulenevalt koos rahvakohtunikega, seega kolmeliikmelises kohtukoosseisus. Samuti on kokku lepitud uues istungite toimumise ajakavas ( 1 kd. t.lk. 68). Sellele järgnevalt on maakohus tuginevalt KrMS § 273 lg 1 p-le 3, mis näeb ette kohtuliku arutamise edasilükkamise paragrahvi loetelust erineval, muul põhjusel, koostanud kirjaliku määruse, milles on ära näidanud uued istungi ajad( 1 kd. t.lk. 69). Apellantide poolt viidatud määruse sissejuhatavas osas märgitud menetlustoiminguna kohtu alla andmine on küll ekslik, kuid ei väära määruse sisu ega ka määruse resolutiivosa, milledest on üheselt arusaadav, et tegemist on kohtuliku arutamise edasilükkamise ja eelmenetluses kokkulepitud istungi aegade muutmisega. Süüdistatavaid ei antud uuesti kohtu alla ja selline väide on vastuolus nii määruse sisu kui ka resolutiivosaga. Kohus on ära näidanud nii menetlusõigusliku aluse kui ka esitanud oma põhjenduse kohtuistungite toimumise uue ajakava määramiseks, mistõttu apellantide vastupidised väited on ainetud. Samuti on ekslik apellantide etteheide, et pooled pole taotlust asja uueks arutamiseks esitanud. Kolleegium osutab, et vastavalt KrMS § 2761 sätestatule on korraldavat istungit pädev kokku kutsuma kohus ka omal algatusel, kui see on vajalik kohtumenetluse korralduslike küsimuste otsustamiseks. Korraldava istungi protokollist nähtub, et pärast kohtuniku selgitust on prokurörid esitanud ka taotluse asja arutamise uuesti alustamiseks, mistõttu apellantide vastupidine väide on ebaõige. 7.
21. Apellandid on sisustanud olulist rikkumist sellega, et kohtunik, kes oli juba ühe süüdistatava ja tunnistaja üle kuulanud, jätkas asja arutamist ka uuesti määratud istungitel ega taandunud vaatamata esitatud taotlusele. Sellise käitumisega rikkus kohtunik võistlevuse printsiipi. Kolleegium märgib, et kaitsja on maakohtu istungil esitanud kohtuniku suhtes taandamistaotluse, viidates taandamise alusena KrMS § 49 lg 1 p 3 ehk siis asjaolule, et eesistuja on varem osalenud samas kriminaalasjas muu subjektina. Nimetatud taandamistaotluse jättis maakohus rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtuga, et juhul kui, kohtunik alustab asja arutamist mingil põhjusel uuesti, ei muuda selline toiming teda eelnevate menetlustoimingute suhtes muuks subjektiks KrMS § 49 lg 1 p 3 tähenduses. Kolleegium osutab, et võistlevuse põhimõte on sätestatud KrMS §-s 14, mille kohaselt täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. Kohus on erapooletu õigusemõistja, kelle roll seisneb eelkõige tõendamise reeglite järgimise tagamises kohtuistungil, seejärel kogutud tõendite hindamises ja nende pinnalt otsuse tegemises. Antud juhul ei ole tegemist apellantide poolt viidatud olukorraga, kus kohtunikul oli enne üldmenetluses asja arutamise alustamist käes kõik kriminaalasja materjalid. Asjaolu, et kohtuistungil olid pooled saanud ristküsitleda ühte süüdistatavat ja ühte tunnistajat ei anna alust tuvastada, et kohus oleks üle võtnud süüdistusfunktsiooni või et poleks tagatud kaitsjale prokuratuuriga võrdne võimalus kohtu siseveendumuse kujunemise mõjutamiseks. Kolleegium leiab, et ühe süüdistatava ja tunnistaja ülekuulamine, ei anna alust tuvastada kohtul eelotsustuse tekkimist ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled said süüdistatavat ja tunnistajat kaks korda 18 ristküsitleda ei näita kohtu erapoolikust ega võtnud kaitsjal võimalust tõhusaks kaitseks ega piiranud mingilgi määral süüdistatava õigusi. Kolleegium osutab, et juhul, kui maakohus oleks asja lõpuni arutanud üheliikmelise koosseisuna, kuigi KrMS § 18 lg 1 kohustab asja arutama kolmeliikmelises koosseisus, oleks tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 1 tähenduses, mis tooks kohustuslikus korras kaasa kohtuotsuse tühistamise. Analoogse seisukohta on väljendanud ka Riigikohus( vt nt lahend nr 3-1-1-64-12) ja nimelt, et tulenevalt KrMS § 18 lg-st 1 peab maakohus esimese astme kuriteoga kriminaalasja üldmenetluses arutama eesistujast ja kahest rahvakohtunikust koosnevas kohtukoosseisus, mitte ainuisikuliselt. Ainuisikuliselt asja arutades teeb lahendi ebaseaduslik kohtukoosseis, mis on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 1 tähenduses. Kolleegiumi veendumuse kohaselt oli apellantide poolt viidatud ja asja materjalidest nähtuv menetlusõiguslik eksimus menetluse uuesti alustamisega kõrvaldatav ning maakohtu eeltoodud toiming vajalik. 7.
22. Apellandid on teinud etteheite, et olukorras, kus maakohus jättis kaitsja taotluse ekspertiisi kohaldamiseks rahuldamata, leides, et tõendatav asjaolu jääb tõendamisesemest välja, on samas lubanud selle kohta pooltel esitada küsimusi ja on sellele asjaolule ka oma otsuse (apellandid teevad viite otsuse p 2.1.5) rajanud. Apellandid leiavad, et sellega kohus rikkus kaitseõigust. Esmalt kolleegium märgib, et KrMS § 288 lg 5 kehtestab, et kohus võib kohtumenetluse poole taotlusel jätta ristküsitluse käigus kõrvale tunnistajale esitatud küsimuse, mis on lubamatu või asjakohatu. Sama seadus kehtestab, et kohus võib omal algatusel jätta kõrvale küsimuse, mis alandab tunnistaja väärikust. Seega on ainetud apellantide etteheited kohtule, et pooled, sh. kaitsja on saanud esitada tunnistajatele küsimusi kohtu arvates asjas tähtsust mitteomavate asjaolude kohta. Apellandid ei ole viidanud asjaolule, et kaitseõigus oli riivatud seetõttu, et kohus rahuldas prokuröri taotluse kaitsja või süüdistatava küsimuste kõrvalejätmise kohta ehk siis sellega, et nad ei saanud oma küsimusi esitada. Apellandid teevad hoopis etteheiteid sellepärast, et kaitsjal oli võimalik küsitleda kõiki tunnistajaid asjaolude kohta, mis tema arves olid olulised ja aluseks ekspertiisi läbiviimise taotluse esitamiseks. Kolleegiumi veendumuse kohaselt oligi sellega kaitseõigus täielikult tagatud ning apellantide etteheide arusaamatu ja ka ainetu. Kaitseõiguse rikkumist ei tõenda ka apellantide poolt otsuse p 2.1.5 punktile tehtud viide, nagu kohus oleks seal võtnud seisukoha ehitaja poolt veebruari kuus esitatud tööde üleandmisvastuvõtmise akti aktsepteerimise küsimuses. Viidatud otsuse punkt 2.1.
23. on kohus toonud esile SS, AA ja MM (M) ütlused ning mingeid järeldusi ehituse puudustest kohus ei tee. Apellandid on leidnud, et kohus on rikkunud kaitseõigust kuna jättis vastu võtmata kaitsja poolt kaitseaktis viidatud e-kirjavahetuse süüdistatava T.Järveti ja RR vahel, mis puudutab tellija poolt ehitajale alusetult makstud summat. Kolleegium osutab, et ka kaitseaktis taotletud tõendite kogumisel lähtub kohus alates 01.09.2011 jõustunud KrMS § 2861 ettenähtust, mis annab kohtule suurema otsustuspädevuse kaitseaktis nimetatud tõendite kogumise osas. Asjaolu, et kohus nõustus prokuratuuri seisukohaga, et tegemist on asjakohatu tõendiga ja keeldus nimetatud e-kirja vastuvõtmisest, pole hinnatav kaitseõiguse rikkumisena. Kohtul lasub kohustus tõendi vastuvõtmisel eelkõige kaaluda kas tõend omab kriminaalasjas tähtsust, samuti on tõendi vastuvõtmisest keeldumisel muid KrMS § 2861 ettenähtud aluseid. Seega on kohtu 19 poolt tõendi vastuvõtmisest keeldumine seadusega ette nähtud, mistõttu kohtul ei lasu kohustust vastu võtta kõiki poolte, sh. kaitseaktis, taotletud tõendeid. Ainetu on apellantide argumentatsioon T.Järveti ja SS vahelise suhtlustarkvara Viberi väljatrükkidele antud hinnangu osas. Kohus on nimetatud tõendid vastu võtnud ning seega ei saa rääkida kaitseõiguse rikkumisest. Apellatsioonis on märgitud, et kohus koheselt juba menetluse alguses avaldas, et tegemist on nõrga tõendusjõuga tõendiga, põhjendusega, et see on hõlpsasti võltsitav, mis näitab kaitsja arvates süüdistatava süüdi olekut. Kolleegium hindab sellist väidet ebaõigeks kuna vastavalt kohtuistungi protokollile( 1 kd. t.lk. 164 pöördel) ei ole kohus andnud nimetatud tõendite usaldusväärsusele nende vastuvõtmise järgselt mittemingisugust hinnangut. Kohtuistungi protokolli täpsustamise taotlust pole esitatud ja seega ei vasta apellantide väited tegelikkusele. Asjaolu, et kohus ei ole kohtuistungit edasi lükanud vahetult enne kohtuvaidlusi seoses sellega, et kaitsja soovib tulevikus esitada 500 USA dollarit maksvat raportit, mille saamine võtab aega umbes 3-6 nädalat, pole kolleegiumi veendumuse kohaselt kohtule etteheidetav ega anna alust tuvastada kaitseõiguse rikkumist. Kaitsja on selgitanud, et raport ei anna vastust vestluse sisu osas vaid ainult asjaolu, et vestlus toimus. Kohus ei ole vestluste toimumise fakti kohtuotsuses kahtluse alla seadnud. Kuna kaitsja on ise selgitanud, et vestluse sisu pole raporti alusel tuvastatav, siis polegi võimalik vestluse sisu kontrollida ning apellantide sellekohane väide on ekslik. Kohtukolleegium osutab KrMS § 2861 lg lg 2 p-le 1 , mis annab kohtule aluse keelduda tõendi kogumisest kui tõendi tähtsus ei ole vastavuses tõendi kättesaamiseks mineva ajakuluga või sellega seotud muude raskustega. Kohus on keeldumise alusena välja toonud ka asjaolu, et tõendi vastuvõtmine tooks kaasa kriminaalasja arutamise edasilükkamise (
24. kd. t.lk. 128-129). Apellandid on leidnud, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõigust kuna ei võtnud vastu kaitsja poolt taotletud telefoni, viidates võltsimise lihtsusele. Eelnimetatud väide on eksitav kuna kohtuistungi protokolli kohaselt on kohus pärast poolte ärakuulamist esitanud pooltele küsimuse, kas nimetatud tõendi vaatlusega on võimalik välistada sõnumitega manipuleerimist. Prokurör on esitanud arvamuse, et manipuleerimine on võimalik. Kaitsja on samuti märkinud, et kõiki asju saab muuta ja võltsida. Eeltoodust tulenevalt kolleegium leiab, et väide, et kohus jättis vastu võtmata juba esitatud tõendi autentsuse kontrollimist võimaldava tõendi on ekslik ja vastuolus kaitsja enda väidetega kohtuistungil. Apellandid käsitavad kaitseõiguse rikkumisena asjaolu, et kohus jättis prokuratuuri kohustamata esitada
25. märtsi 2015 vaatlusprotokollis nimetatud Samsung SM -6900 S5 varundusfail nimega LTE—A.xry. Kolleegium osutab, et T.Järveti kaitsja poolt esitatud kaitseaktis puuduvad viited sellele, et prokuratuur rikkudes KrMS § 224 lg 1 nõudeid, pole kaitsjale kõiki kriminaalasjas tõendiväärtust omavat materjali esitanud( 1 kd. t.lk. 7-19). Sellisele asjaolule ei ole viidanud kaitsja ka eelmenetluses( 1 kd. t.lk. 25-27). Kohtuistungil on kaitsja ( 5kd. t.lk. 130-131) leidnud, et failil on T.Järveti WhatsApp vestlus EE-ga ja CC-ga 04.03.2104 aastal. Telefoni vahetuse tõttu pole nimetatud vestlus säilinud. Kohus on kohtuistungil pooled ära kuulanud ja avaldanud ka kaitsja poolt viidatud vaatlusprotokolli ning jätnud kaitsja taotluse rahuldamata. Siinkohal peab kolleegium vajalikuks osutada, et avaldatud vaatlusprotokollist( 2kd. t.lk. 143162) nähtub, et WhatsApp suhtlusest tehti fotoaparaadiga pildid ja nimetatud pildid olid lisatud 20 vaatlusprotokolli juurde ja kohtule ka esitatud. Prokuröri selgituse kohaselt mingit kaitsja poolt viidatud varundusfaili WhatsApp vestlusest ei ole, kuna see ei olnud tehniliselt võimalik ja on vaid kohtule esitatud fotod. Kolleegium leiab, et kaitsja poolt esitatud taotluse rahuldamata jätmisega pole kaitseõigust rikutud. Võistlevas menetluses lasub isikut süüstavate või õigustavate tõendite esitamise kohustus kohtumenetluse pooltel. Kolleegium kordab, et kohus on erapooletu õigusemõistja, kelle roll seisneb eelkõige tõendamise reeglite järgimise tagamises kohtuistungil, seejärel kogutud tõendite hindamises ja nende pinnalt otsuse tegemises. Kolleegium leiab, et ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõte ei tähenda, et kohus saaks kohustada prokuröri koguma ja esitama tõendeid, millised ei ole prokuröri poolt kohtule süüstavate ja süüdistusaktis äranäidatud tõenditena esitatud ja millised pole kohtuliku uurimise esemeks. Kolleegium leiab, et maakohus on seaduslikult ja põhistatult, viidates KrMS § 2861 ettenähtud alustele, jätnud kaitsja poolt taotletud tõenditest osa vastu võtmata ja kogumata. Kolleegium ei tuvastanud taotluste rahuldamata jätmisel kaitseõiguse rikkumist ega ka ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte rikkumist, mis annaks aluse ringkonnakohtule maakohtu otsuse tühistamiseks ja kriminaalasja saatmiseks esimese astme kohtule uueks arutamiseks. 7.
26. Maakohtu poolt rahuldamata jäetud taotlusi korrati apellatsioonides ja kinnitati ka apellatsioonikohtu istungil. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt taotluste rahuldamata jätmise osas ebaseaduslikkust ka pärast istungil poolte ärakuulamist. Ka ringkonnakohtus toimub KrMS § 335 lg 1 kohaselt täiendavate tõendite kogumine kooskõlas KrMS § 297 ja § 2861 sätestatuga. Kolleegium ei rahuldanud apellantide taotlusi täiendavate tõendite kogumiseks ja vastuvõtmiseks kuivõrd selleks puudus seaduslik alus. Kolleegium peab siinkohal vajalikuks märkida, et apellatsioonis äranäidatud ja süüdistuse ajalisest piirist väljajääv T.Järveti poolt koostatud e- kirjal puudub selline tõenduslik tähendus, mille on sellele omistanud apellandid. Kolleegium osutab, et vaidlustatud kriminaalasjas ei ole tõendamisesemeks ehitajale väljamakstud summad või nende summade väljamaksmise asjaolud. Taotletud ehitusliku ekspertiisi osas kaitsja leidis, et ekspertiisi tuleb läbi viia kriminaalasja materjalide alusel. Kolleegium esmalt märgib, apellantide poolt viidatud materjale projektide, ja jooniste näol kriminaaltoimikus pole. Samuti puudub käeoleval ajal võimalus kontrollida tööde aktide vastavust tegelikult teostatud töödele ja ka esitatud etteheidete põhjendatust. Samuti kolleegium leiab, et apellantide poolt esitatud küsimuste alusel koostatud ekspertiisaktil puudub tõenduslik tähtsus kuivõrd need asjaolud ei kinnita ega ka kummuta T.Järvetile esitatud süüdistust altkäemaksu küsimises. Siinkohal kolleegium osutab, et apellantide poolt ühe esitatud versiooni kohaselt puudus T.Järvetil üldse pädevus omanikujärelevalve teostamiseks. Samuti on kaitsjal olnud võimalik küsitleda tunnistajatena ülekuulatud isikuid, kes olid renoveerimistöödega seotud. Mobiiltelefoni vaatluse läbiviimise taotluse osas kolleegium juba eelpool märkis, et vestluse sisu väljatrükid on maakohus vastu võtnud ja hinnanud ning mobiiltelefoni asitõendina käsitamisel läbiviidava vaatluse põhjal on võimalik vaid veenduda juba väljatrükitud ja kohtule esitatud vestluse olemasolul, mitte aga suhtluse autentsuses, millele viitavad apellandid.
27. Apellandid on vaidlustanud maakohtu poolt tõendite usaldusväärsusele antud hinnangut. Kolleegium peab vajalikuks osutada Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt korduvalt lahendites sedastatule ( nt RKKKo nr 3-1-1-107-03, 3-1-1-77-05), et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Ringkonnakohtul on õigus tuvastada faktilisi asjaolusid ja hinnata tõendeid samasuguses ulatuses nagu esimese astme kohtul, s.o ka maakohtust erinevalt, kuid vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Vältimaks 21 aga maakohtu otsuses tõenditele antud hinnangu kergekäelist muutmist peab ringkonnakohus, tehes süüdistatava süüküsimuse kohta sama tõendikogumi põhjal maakohtuga võrreldes vastupidise otsuse, sellist otsustust eriti põhjalikult motiveerima. Ringkonnakohus peab sellisel juhul lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. 8.
28. Apellandid on leidnud, et SS ütlused on vastuolulised, esineb vasturääkivus teiste tõenditega ning need on ebausaldusväärsed. Esmalt on apellandid leidnud, et SS poolt antud ütlused sellest, milleks oli 50 tuhat mõeldud, on vastuolulised. Kolleegium leiab, et vastuolust, mis tingiks SS ütluste ebausaldusväärseks tunnistamist apellantide näite puhul alust rääkida ei ole. Prokurörile vastates on SS andnud selgitusi, et see raha oli mõeldud selleks, et ehitajal oleks olnud lihtsam ehitada ja tõi sellekohaseid näiteid. SS ei anna prokurörile vastates ütlusi sellest, et 50 tuhande eest oleks lubatud ehitajale oma lepingulisi kohustusi rikkuda ja et omaniku järelevalve seda lubab, rikkudes ise lepingulisi kohustusi. Seega puudub ütlustes vastuolu. Asjaolu, et SS andis ütlusi, et selle raha eest oli lubadus käituda nii, et ehitajal oleks olnud lihtsam, ei ole samastatav nende kui omanikujärelevalvet teostavate isikute poolt lubamisega teostada ehitusnõuete ja normidega vastuolus olevat ehitamist. Apellandid väite kohaselt SS ütlused sellest, et konsultatsioonilepingu taga ei olnud reaalset teenust, et tegemist oli lihtsalt väljendiga, on vastuolus jälitustoimingu protokollist nähtuva vestlusega. Viidatud jälitustoimingu protokollid on maakohus hinnanud usaldusväärseteks tõenditeks ja selles osas vaidlus ka puudub. Apellantide poolt esitatud kogu vestluse kontekstist väljarebitud nopped T.Järveti poolt nii telefonis kui koosviibimisel antud vestlusest, ei anna alust tuvastada SS eeltoodud väite ebausaldusväärsust. Apellandid on samuti leidnud ( apellatsiooni lk 13), et täiendavalt tõendab SS ütluste ebausaldusväärsust vasturääkivus teiste tõenditega , kuid seejuures on ära toonud vaid SS kohtuistungil antud ütlused ning vastuoludele teiste tõenditega viiteid esitatud ei ole. Apellandid on SS ütluste ebausaldusväärsust põhistanud väitega, et need on vastuolus MM, PP ja RR ütlustega. Samas ei ole apellandid välja toonud milles seisnes tunnistajate ütluste vastuolu SS ütlustega. Kohtuistungi protokollist nähtuvad MM ütlused sellest, et teatavad puudused esinesid, kuid ka asjaoludest, kus T.Järveti kui omanikujärelevalvet teostava isiku käitumine ja nõudmised olid tema arvates arusaamatud ja polnud kooskõlas ehituse hea tavaga( ( 1 kd. t.lk. 105-109). Apellantide poolt viidatud kohtuistungi protokolli kohaselt on PP andnud ütlusi( 1 kd. t.lk. 128 pöördel – 131), et tema puutus ehitusjärelevalvega kokku koosolekutel. Süvenenult tegeles keskuse poolt ehitusega RR. Omanikujärelevalve poolt esitatud pretensioonid käisid läbi nende. Tellijana tema leiab, et nõutud oli kõik õigesti, kas nad nõudsid palju või vähe, tema ei saa ju keelata, et firma teeb tööd paremine. Hiljem esitati ka ehitaja poolt pretensioone omanikujärelevalve tegevuse suhtes. Omanikujärelevalvel oli probleeme ehitajaga, nagu ajakirjanduses kirjutati, tema sellesse ei süvenenud. Apellantide poolt viidatud tunnistaja RR andis ütlusi( 1 kd. t.lk. 131-136), et omanikujärelevalvel oli etteheiteid ehitajale. Tehti ettekirjutusi, tema arvates olid need põhjendatud, kuid tema ei ole ehitaja ega oska neid hinnata. Miks ehitus jäi seisma ei oska kommenteerida, ehituse lõpuni jäi omanikujärelevalvet teostav firma samaks, muutus vaid inimene, sellise muudatuse põhjust ei tea. Tema arvates olid omanikujärelevalve poolt ehitajale esitatud pretensioonid põhjendatud, esines turvalisusega probleeme. Tema vaatas kõik omaniku järelevalve poolt esitatud aruanded läbi ja oma teadmiste alusel arvas, et need on põhjendatud. 22 Omanikujärelevalve oligi tellija poolt palgatud, et aktsepteerida tema tegevust, sellepärast ongi järelevalve. Apellantide poolt viidatud kohtuistungi protokolli kohaselt on SS andnud ütlusi, et tema ehitusvaldkonnas tegutsemise ajal ei ole tema teada järelevalve töid seisatanud kogu objekti ulatuses. Puudused esinesid, neid kõrvaldati ja ajal, mil T.Järvet oli tööd seisma pannud, temal kästi seda kontrollida. Mingis mahus töid jätkati, tema ei pidanud vajalikuks neid seisata. Tema leiab, et koguulatuses tööde seiskamine ei olnud põhjendatud. Eeltoodud ütluste valguses puuduvad sellised vastuolud tunnistajate ja SS ütlustes, mis annaks aluse seada kahtluse alla SS kui tõendiallika usaldusväärsuse ning kolleegium leiab, et maakohus on seaduslikult tema ütlustele tuginenud. Apellandid on esitanud väite, et kohus pole põhjendanud miks hindas tunnistajate MM, PP ja RR ütlused ebausaldusväärseteks. Kolleegium osutab, et sellekohane põhjendus tõepoolest puudub, kuid tegemist pole põhjenduste puudumisega kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise mõttes, kuivõrd sellekohase põhjenduse puudumine on tingitud asjaolust, et kohus on tunnistajate ütlused olulises osas otsuses kajastanud ning on neile asjas tähtsust omavas ulatuses ka tuginenud( otsuse lk 10-11). Seega on kohtuotsuse kohaselt tegemist usaldusväärsete tõenditega, mistõttu on ainetu kohtule ette heita nende ebausaldusväärseks tunnistamise osas põhjenduste puudumist. Apellandid väidavad, et kohus pole arvestanud SS ütlustega, millised kinnitavad nende arvamuse kohaselt reaalse teenuse ostmise läbirääkimiste pidamist ehk siis T.Järveti kaitseversiooni kinnitavaid ütlusi. Samas apellandid leiavad, et apellatsioonis kajastatud ütlused on vastuolus SS poolt prokuröri küsimustele antud vastustega. Kohtukolleegium osutab, et valitseva kohtupraktika kohaselt ei pea kohtuotsuses kajastuma kõikide ülekuulatud isikute kohtuistungi protokollis kajastatud ütlused tervikuna (vt Riigikohtu otsust kohtuasjas nr 3-1-1-22-10). Kolleegium leiab, et SS poolt antud apellatsioonis esitatud üksikud katked ei ole vastuolus tema enda poolt kohtuistungil prokuröri küsimustele antud vastuste sisuga. Kolleegium märgib, et SS on läbivalt selgitanud, et ehitusel esinesid puudused. Asjaolu, et SS-l oli alguses huvi enda ettevõtte kaudu ehitusel töid teha, pole puutumuses esitatud süüdistusega. Apellantide poolt tehtud viited SS ütlustele ehitust teostava ettevõtte esindajatega kohtumisel räägitu osas sellest, et nende poolt käidi välja versioon, kuidas ehitaja peaks 50 tuhandest kulu näitama ja sisustama ning et midagi oleks ta nõus ka selle eest tegema, ei sea kahtluse alla tema ütlusi sellest, et 50 tuhat eurot pidid ehitajad maksma selle eest, et nad saaksid lihtsamini, ilma omanikujärelevalve survestamiseta ja takistuste tegemiseta töid teostada. Seaduse rikkumiste või dokumentide manipuleerimise lubaduse mitteandmise kohta on SS ütlusi andnud ja need ei ole vastuolulised, mis annaks aluse tema ütluste usaldusväärsuses kahelda. Kohtule on esitatud tõenditena jälitustoimingu protokollid, sh. apellantide poolt SS ütlustes kajastatud kohtumise kohta ning apellandid pole nende seaduslikkust ega usaldusväärsust kahtluse alla seadnud, vaid on neile apellatsioonis ka tuginenud. Seega oli kohtul võimalik anda hinnang kokkussaamisel toimunud vestluse sisule vahetult hinnates jälitustoimingu protokolli. Apellandid on leidnud, et kuna SS-le oli pakutud oportuniteediga menetluse lõpetamist, oli tal isiklik huvi, mistõttu ta ei olnud erapooletu. Kolleegium leiab, et kohus ongi andnud SS ütlustele lisaks hinnangu kohtus vahetult uuritud nii isikulistele kui ka kirjalikele tõenditele ja on nendele ka viidanud. Asjaolu, et SS on andnud ütlusi nii tema enda poolt kuriteo toimepanemise asjaoludest kui ka T.Järveti osalusest kuriteo toimepanemisel, ei anna alust kahelda T.Järvetit puudutavas osas nende ütluste usaldusväärsuses. 23 8.2 Apellandid on leidnud, et AA ütlused on ebausaldusväärsed. Esmalt kolleegium osutab, et viide Riigikohtu lahendile ei ole asjakohane kuna puudutab olukorda, kus tunnistaja vahetut küsitlemist läbi ei viidud ja tõendina oli käsitatud avaldatud ütlused. Antud menetluses on tunnistaja AA üle kuulatud ja nii kaitsjal kui süüdistataval oli võimalik teda ristküsitleda, mistõttu on ainetud ka apellantide poolt kohtule tehtud etteheited. Apellantide poolt viidatud tegelikult teostatud tööde osas pole tunnistajat AA ristküsitletud nagu ka selles osas, mida tunnistaja mõtleb lammutustööde ja praktiliste tööde all, seda enam, et kaitsja poolt oli esitatud küsimus omanikujärelevalve poolt puuduste esitamisest ehitajale, millele on tunnistaja vastanud, et sellise aja tagant ta ei mäleta, kuid mõistlik on need meilid üle vaadata( 1 kd. t.lk. 97-106) . Apellantide poolt viidatud akt-s nr 2 esitatud tööde osas kolleegiumil puudub pädevus anda täpset hinnangut tööliigile, kuid ära toodud puhastustööd, kogumismahutite rent ja lammutusjääkide väljavedu viitavad lammutustööde teostamisele. Prokuröri poolt kohtule esitatud ehituspäevikute sisu näitab 2014 aasta lõpus ja 2015 aasta jaanuaris enamasti lammutustööde teostamist, mis on kooskõlas tunnistaja AA ütlustega( 3 kd t.lk. 86-134). Viidatud konstruktsioonide ehitamise ja betoonpõrandate valamise osas kolleegium osutab, et kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on MM esitanud akti nr 2 ning on kandetarindite all, kood 351, ära näidanud konstruktsioonid, tööde maksumus 13 440,00 ja ruumitarindid ja pinnakatete all, kood 570, ära näidanud betoonpõrandad, tööde maksumus 3147,20( 2 kd t.lk. 20-23). Samas T.Järveti poolt 02.02.2015 aastal allkirjastatud ja MM-le saadetud aktis nr 2 on nii koodi 351, konstruktsioonide kui ka koodi 570 betoonpõrandate osas tööde teostamise mahuna aktsepteeritud 0 ( 2 kd. t.lk 13-17). Seega apellantide poolt esitatu ei too kaasa AA ütluste tunnistamist ebausaldusväärseks. Samas on apellandid sisustanud AA ütluste ebausaldusväärsust põhjendusega, et need tõendavad 50 tuhande euro küsimist 2014 aastal, ehk enne 01.jaanuari 2015 ja seega enne

§ 4023jõustumist.

Kolleegiumi hinnangul on apellandid seega ise oma järeldustes AA ütlustele hinnangu andmisel vastuolulised. Siinjuures kolleegium osutab, et tunnistaja ei andnud erinevate kohtumiste täpse aja suhtes ütlusi. Süüdistuse kohaselt SS, AA ja T.Järveti vaheline esimene kohtumine A.H.Tammsaare tee 64 asuvas Tondi Restos toimus

1. jaanuaril
2. SS andis kohtuistungil ütlusi( 1 kd. t.lk. 79- 97), et tema esimene kohtumine AA-ga toimus 2014 aasta detsembris Kamikaze restoranis, kus ta pakkus AA-le alltöövõtu variante, millega on ise tegelenud. Kuna T.Järvet soovis AA-ga kokku saada, siis uus kohtumine sai kokku lepitud jaanuari keskel
3. See toimus Tondi grillis. Kohtusid tema, T.Järvet ja AA. Lähtuvalt apellantide seisukohast, et T.Järveti ütlused on usaldusväärsed, kolleegium osutab, et ka T.Järvet on maakohtu istungil kinnitanud, et tema sai AA-ga kohtumisest teada esmakordselt kui SS andis talle sellest teada. Sai teada jaanuar 2015 kui SS kutsus teda Tondi grilli kohtuma AA-ga. Teine kohtumine AA-ga toimus veebruari alguses, 2 veebruaril, midagi sellist, esimesed veebruari päevad….( 1 kd. t.lk. 178-179). Seega igasugune vaidlus süüdistuses esitatud kohtumise ajast 2015 aasta jaanuaris maakohtus puudus, ning ka apellatsioonis esitatud väited seda kahtluse alla ei sea.
4. Maakohus on tuvastanud SS aktiivse rolli ehitajate esindajatega eraviisiliste kohtumiste korraldamisel, kuid on jõudnud tõendite kogumi alusel järeldusele, et SS ja T.Järvet on kuriteo toime pannud kaastäideviijatena. 24 Kolleegium ei nõustu apellantide väitega, et SS ütlus sellest, et kokkusaamiste korraldamine ja raha küsimine toimus T.Järveti ülesandel on vastuolus kõigi objektiivsete tõenditega. Seejuures teevad apellandid viite vestluse katkele, mis kajastub SS-lt äravõetud Apple iPhone 5 vaatlusprotokollis, kus vaadeldi Viber faili SS ja T.Järveti suhtlusest( 2 kd. t.lk. 162-177). Kolleegium leiab, et vaid paari lausekatke esitamine ei anna alust maakohtu tõendite kogumile tuginevate järelduste õigsuses kahelda. Kolleegium ei nõustu apellantide väitega nagu kohus oleks otsuses jõudnud järeldusele, et T.Järvet oli nõus metalli ostu-müügiga. Kohus on selgesõnaliselt otsuses kirjutanud( otsuse lk. 11, 6 kd. t.lk. 157), et läbirääkimistel oli arutlusel ka variant, et vormistatakse näilik metalli ost-müük. Seega on apellantide väide ekslik kuivõrd kohus pole süüdimõistvat otsust tehes apellantide poolt esitatud järeldusele jõudnud. Kohtu järeldus põhineb jälitustoimingu protokollides kajastatule, sellest, et 13.veebruari 2015 aasta kohtumisel SS küsis JJ-lt 50 tuhande maksmist ning kui viimane vestluse käigus uuris kuidas SS seda võimalikuks peab, tõi viimane näite erinevatest metallkonstruktsioonidest (
5. kd. t.lk. 94). Seejärel pakkus uuesti välja konsultatsiooni eest 50 tuhande maksmist ning kui JJ avaldas kahtlust ka selle võimaluse üle, jätkub vestlus( 4 kd. t.lk. 101): SS : Ei, no pigem teeme mingi teise lepingu, noh. JJ: Y-ga? SS: Teeme mingi metallkonstruktsioonide mingi….tootmine või niimoodi….. JJ: No-oo….okei. SS:…..metalli, vaata see seal, palju see kuu läheb, on ju, mingid armatuuri ja …mingid..ee… metallplaatide tarne, on ju noh, ütleme, et sul need plaadid ei sobinud ja sa pidi uued plaadid a’la tellima…ja noh. Samast vestluses nähtub, et SS ütleb ….. nüüd on need aktid lukus, on ju, tegelt peaks siis tegema veebruar, märts on ju selle konsultatsiooni nagu arved ära, on ju, ja …25 näiteks, pluss 25 on ju ja… ja siis sa näed kuidas asjad liiguvad, on ju. JJ : Nojah, see mmm…jaanuari akt oli meil vist mingi paarkümmend tuhat, on ju. SS: Algul oli seitsekümmend, noh….a kuna A ei suutnud nagu kokku leppida, läks, sõitis ära kuhugi, läks ära, siis võeti sealt aktis maha lihtsalt, noh…see seitsekümmend oleks läind nagu läbi ka, ma arvan, noh…..A ise, meil oli kokkulepitud kõik kokkusaamised, ma pidin A-ga kokku saama ja ei midagi ei…ei olnd aega ja asjad lükkuvad edasi…. JJ: No A ei saa selliseid otsuseid vastu ka võtta.. SS: seda küll jah, on ju aga…no aga keegi mingit tagasisidet ka ei andnud on ju,noh ja see on nagu tulemus nüüd selline, no… JJ…. ei saa aru kust…et see 50 000 euri ikkagi, kust ma võtan. SS jaa aga too panegi siis …panegi siis kõik nagu projekti järgi kui sa…noh, JJ: Ei ma teen. SS: ja asi korras on, ega sa ei pea ju provokatsioonidele alluma, on ju JJ: See on provokatsioon? SS: Ma ei tea , nagu sa nimetad seda nüüd, mina nimetan seda…. abiks, konsultatsiooniks. JJ: Abiks? SS jaa, mina vaatan pigem on see nagu konsultatsioon, M ei saa hakkama, teil on abi…saate oma objekti rahulikult lõpuni teha nii nagu ise tahate…. SS:… esimene akt oli nii ilus ja kõik oli hea ja kõik läks on ju kahe tunniga akt allkirjastati, on ju. Teine akt oli ka tegelt meil ju ootel, on ju, et saame Ahtoga kokku, lepime asjad kokku, on ju, aga A lükkas selle asja kõik edasi, on ju.. ta ei tegelenud sellega, ..mingit infot ei tulnd on 25 ju ja siis…siis Teet hakkaski tööle… et see on nagu sellest hetkest kui ..ei ole nagu koostööd tehtud on ju… SS Praegu tellija nagu ..nooh usaldab Y’i tegelt,… ta on nagu väga rahul selle tööga….pigem ongi see. Et mida nagu …Teet ütleb, niimoodi need asjad nagu käivad…. SS:…. sa võid nagu mõelda ja nuputada, arutada on ju, et….et noh,ma lihtsalt ise arvan, et mõistlik oleks on ju see asi nagu….kokku leppida…küsin pärast tagasisidet. Jälitustoimingu protokolli kohaselt toimus
7. 2015 telefonivestlus SS ja FF vahel ( 4 kd. t.lk. 23-26). Sellest nähtub, et FF nendib, et ta peab nõustuma kahe kuu jooksul 50 tuhande euro maksmisega, kuid soovib siiski detailide arutamiseks kohtuda ka T.Järvetiga, millega nõustub ka SS. Jälitusprotokolli kohaselt JJ ettepanekule kokku saada, seejuures ka T.Järvetiga SS ütleb: Ei seda kindlasti, jah, selle võime nagu veel läbi arutada ja iseenesest noh, me võimegi ju sellise… lepingu sinna taha teha.. konsultatsioonilepingu on ju….nagu nõustan on ju, aitangi nagu neid asju. SS: Räägime läbi ja siis paneme need detailid nagu kirja… aga meil on ka nagu seda põhimõttelist nõusolekut vaja, et noh, homme on juba koosolek. ….. …et siis teab nagu kuidas käituda jne noh…. Tunnistaja EE ütlustega( 1 kd. t.lk. 124-128) on tõendatud, et sõber T.Järvet võttis temaga ühendust ja küsis, kas EE saaks teha ühe arve. T.Järvet selgitas, et tal endal on mingi huvide konflikt ja ise ta seda teha ei saa. Nägi enda ettevõttele tulu saamise võimalust. Ettevõte peategevuseks oli autopesula teenuse pakkumine. Hetkel on tegemist ettevõttega, kes tegeleb kinnisvara investeeringutega, juhtimisteenuse edasimüümisega. Tema pidi nõustamisteenust vahendama, tema ostab seda sisse odavamalt kelleltki teiselt läbi T.Järveti. Lepingu valmistas ette T.Järvet. Arve tegi järgmisel hommikul tema T.Järveti poolt talle edastatud detailide järgi. Ta usaldas T.Järvetit ja eeldas, et läbi T.Järveti on ka reaalse teenuse pakkuja, kuid ta ei tea kes see olema pidi. Saades teada T.Järveti kinnipidamisest ja saadud infost, oli tal alust arvata, et tema ettevõtet taheti ära kasutada ebaausalt raha küsimiseks. Eeltoodud ütluste asjaolusid kinnitab ka T.Järveti mobiiltelefoni vaatlusprotokollis kajastatu ( 2 kd. t.lk. 143-161) ja EE poolt elektrooniliselt 16.02.2015 JJ-le saadetud lepingu ja 17.02.2015 arve ärakiri( 2 kd. t.lk. 3,5,6,) ja
8. märtsi 2015 lepingu ning arve tühistamise teade( 2 kd. t.lk. 7-9). Siinjuures kolleegium osutab, et eelpoolviidatud T.Järveti poolt koostatud lepingust tuleneb, et töövõtjaks on L OÜ, kes osutab lepingu objektina äranäidatud administratiivse nõustamise teenust ja lepingu tasu suuruseks on 50 tuhat eurot, mida makstakse kahes osas veebruaris ja märtsis 2015( 2kd. t.lk. 3). Kolleegium leiab, et EE ütlustega ja eeltoodud dokumentide sisuga on kinnitust leidnud, et EE reaalset nõustamisteenust ei kavatsenudki osutada ning ei EE ütlused ega ka eeltoodud tõendid ei kinnita reaalse nõustamisteenuse osutamist ning apellantide eelläbirääkimiste väide pole kooskõlas koostatud lepingu sisuga. Apellantide poolt viidatud jälitusprotokollis kajastatud T.Järveti väide, et metalli osas oli mööda rääkimine, et metalli peaks siis ka tarnima ja kuna ta metalli ei too, siis peaks võltsima ja valetama, mida teha ei saa, näitab kolleegiumi seisukohalt vaid seda, et 50 tuhande maksmine mingisuguse tehingu eest metalliga, mille käis eelnevalt kohtumisel välja SS, ei ole T.Järveti arvates võimalik. Selline T.Järveti arvamus aga ei kinnita apellantide seisukohta, et tegemist oli tegeliku nõustamisteenuse eelläbirääkimistega. Vaatlusprotokollis kajatatud T.Järveti ja SS suhtlusest(
9. kd. t.lk. 162-177), millele viitavad ka apellandid, nähtub, et 17.02.2015 uurides lepingu kättesaamise ja allkirjastamise kohta, teatab 26 SS pärast toimunud koosolekut, et JJ ei taha väga koolituskulu sisse panna, et kas saab seda muuta, et nt saab, panna mingi metalli tööd. Millele vastab T.Järvet, et siis ei vasta sisule, las olla nii nagu on, on kõik reaalne, projektijuhtimine peaks ju talle sobima. Kolleegium leiab, et apellantide poolt viidatud vestlustes T.Järveti poolt toonitatu, et sõlmitud leping annaks maksjale 50 tuhande euro tasumiseks reaalse sisu, pole kolleegiumi seisukohalt aluseks altkäemaksu küsimise eest vastutusest vabanemiseks. Nii nähtub apellantide poolt viidatud
11. 2015 aasta vestlusest JJ-ga , et T.Järvet on Tallinnas märtsi alguses. JJ räägib lepingust ,millel vastab T.Järvet, et H tegeleb sellega, et temaga tuleb kõik kokku leppida… Kui JJ avaldab, et ta ei saa sellist summat mingi konsultatsiooniteenuse eest sisse panna, majandusaasta aruanne näitab selle välja, vastab T.Järvet: Aga leppige sedasi…mõelge midagi muud välja…vahet ei ole…. asja ei ole mõtet nii keeruliseks ajada… T.Järvet: …. parem oleks see, et lepi praegu lihtsalt ..kokku, et lepi H-ga kõik detailid ära, noh, ma ütlen…mingisuguse lahenduse välja töötaksid vist nii on lihtsam… .. võiks selle niimoodi teha, et lepime siis hetkel niimoodi kokku, et H ja A siis omavahel ise klaarivad selle ära ja ülejäänud on kõik okei, noh kõik on nii-öelda kursis. Kolleegium leiab, et eeltoodud vestlus kinnitab maakohtu järeldust, et reaalse konsultatsiooniteenusega tegemist ei olnud nagu ka järeldust, et T.Järvet korduvalt kinnitas, et SS-ga tuleb kõik kokku leppida, mis kinnitab, et SS, tegutseb temaga kokku lepitult ja tema heakskiidul. Apellandid on teinud viite tunnistaja CC poolt antud ütlustele. CC poolt kohtuistungil antud ütluste(5 kd. tlk. 118 pöördel -121) kohaselt pöördus T.Järvet tema kui metalli sektoris tegutseva isiku poolt nõu küsimisega selles valdkonnas sertifikaatide ja kvaliteedi kohta. Olid probleemid korrosiooniga, mingid värvimata detailid, rohkem ei mäleta. T.Järvet küsis kes võib aidata lahendada metalli teemalisi küsimusi, arvas, et võis ka rääkida summadest mida spetsialist maksma läheb. Asi ei läinud konkreetseks. T.Järvet tahtis temalt saada teavet kuna tegeleb sellel alal ja teab tõenäoliselt küsimustele vastuseid. Mingit koostöölepet EE-ga ei ole arutanud ega ka koostöölepet T.Järvetiga. Kolleegium leiab, et tunnistaja ütlustega ei ole tõendatud, et T.Järvet pöördus tema poole konkreetsete koostööpartnerite leidmiseks nagu on tunnistaja ütlusi tõlgendanud apellandid. CC ütluste osas kohtuistungi protokolli parandamise taotlust pole esitatud. Apellandid on leidnud, et T.Järveti ütluste ebausaldusväärseks tunnistamisel on kohus rikkunud põhjendamiskohustust. Seejuures on apellandid viidanud Riigikohtu lahenditele, kus on selgitatud ütluste usaldusväärsusele hinnangu andmist. Kohtukolleegium nendib, et maakohus, tehes küll tõenditele viiteid, pole täpselt osutanud, millistega on T.Järveti ütlused raha küsimise eitamise osas vastuolus. Samas, võttes aluseks Riigikohtu otsustes ( nt nr 3-1-1-14-14 ja 3-1-1-63-14) esitatud seisukohad, saab järeldada, et tegemist pole olukorraga, kus kohtuotsuse põhiosa oleks jäänud tervikuna või mõne kuriteo osas üldse koostamata. Apellantide seisukohaga nõustumise korral saab rääkida üksnes kohtuotsuse põhistuse ebapiisavusest. Selline minetus on hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. KrMS § 341 lg 3 kehtestab põhimõtte, et kui ringkonnakohus tuvastab KrMS § 339 lg 2 mõttes kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise, on kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmine seaduslik vaid juhul, kui rikkumist pole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Kolleegium osutab, et ringkonnakohtul on õigus tuvastada faktilisi asjaolusid ja hinnata tõendeid samasuguses ulatuses nagu esimese astme kohtul. KrMS § 15 lg 2 p 2 kohaselt võib 27 ringkonnakohus tugineda tõenditele, mida on maakohtus vahetult uuritud ja mis on apellatsioonimenetluses avaldatud. Apellantide etteheidet aluseks võttes leiab kolleegium, et ringkonnakohtul on antud juhul võimalik T.Järveti ütluste usaldusväärsusele hinnang anda. T.Järveti kohtuistungil antud ütluste kohaselt( 1 kd. t.lk. 172-194) tunnistas ta, et kohtus
12. jaanuaril 2015 aastal Tondi Grillis koos SS-ga X OÜ ehitusjuhi AA-ga, kuid telefonist või kalkulaatorilt 50 tuhande näitamise situatsiooni ei näinud. Eelnimetatud ütlused on maakohus tunnistanud ebausaldusväärseks. Kolleegium sellise järeldusega nõustub. Kohtumise asjaolude kohta on andnud ütlusi nii kohtumisel viibinud SS kui ka AA. Süüdistatavana ülekuulatud SS ütluste kohaselt(1 kd. t.lk. 82 pöördel) andsid nad T.Järvetiga AA-le teada, et on võimalik ehitada koostöös omaniku järelevalvega ja selle eest küsisid nad 50 tuhat eurot. Summa esitas talle telefoni teel T.Järvet, tema näitas seda summat telefoni kalkulaatoril AA-le. Summa oli mõeldud selleks, et ehitajal oleks lihtsam ehitada, et teda ei survestataks objektil. Tunnistaja AA on andnud ütlusi( 1kd. t.lk. 99), et kohtumisel T.Järveti ja SS-ga Tondi grillis käis jutt näidete põhjal sellest kui keeruliseks võib omanikujärelevalve teha ehitusettevõtjale töö tegemise. Seal käidi välja juba ettepanek 50 tuhande euro maksmise osas. Visuaalselt näidati summat telefonis. Sai aru, et selle raha eest oleks tal võimalik hulga probleeme ennetada. Seega on kohtumisel toimunud rahasummana 50 tuhande euro telefonis näitamise kohta andnud riimuvaid ütlusi nii süüdistatav SS kui ka tunnistaja AA. Uue kohtumise kohta on T.Järvet andnud ütlusi, et AA ja SS omavahel rääkisid. Talle öeldi, et peaks akti kinnitama ära summas mis saadeti. SS hakkas rääkima mingisugustest rahanumbritest. SS ütluste kohaselt esimesel kohtumisel ei olnud juttu kuidas ehitaja peaks 50 tuhat maksma, kuid teisel korral, veebruari alguses, käisid nad välja idee, et nad esitavad 10 tuhande euro peale siis arve. Oligi jutt, et AA kinnitaks neile oma nõusolekut selle summa tasumiseks. Mingit kinnitust summa tasumise osas ei saanud. Tagasisidet ei tulnud ja siis sai T.Järvetilt teada, et jaanuarikuu akt oli T.Järveti poolt tagasi saadetud palju väiksemas summas, kui see oli esitatud. Tema aktidega ei tegelenud( 1 kd. t.lk. 83-84). Analoogseid ütlusi kohtumise jutuajamisest ja toimunust kinnitab tunnistaja AA, kelle ütluste kohaselt uuel kohtumisel korrati ettepanekut ja tehti ka uus ettepanek, et kui kohe ei taheta kogu summat tasuda, siis võiks natukenegi. Mõlemad olid aktiivsed. Tehti ettepanek maksta ära kasvõi 10 tuhat eurot. Oli juttu, et maksta mingi ettevõtte arvele, mis nendel seal olemas oli( 1 kd. t.lk. 100-101). T.Järvet on kohtuistungil andnud ütlusi, et saades teada SS-lt, et ehitaja soovib mingeid töid tellida, võttis ta ühendust oma tuttava CC-ga, et viimane ajaks tiimi kokku ja teeks objekti lõpuni. CC seda ei välistanud ja oli sellega nõus. Kinnitab, et CC oli teenuse pakkumisega nõus, aga tal ei olnud ettevõtet. Oli nõus kui keegi teeb lepingu. See oleks toimunud läbi EE ettevõtte, nad oleksid alltöövõtjana sinna teenust osutanud. Oli kokku lepitud, et saavad EE-ga ja CC-ga kokku, et lepingu detailid paika panna. Eelnimetatud ütlused on vastuolus CC kohtuistungil antud ütlustega sellest, et T.Järvet tahtis vaid tema teadmistele tuginevatele küsimustele vastuseid. Mingit koostöölepet EE-ga ei ole arutanud ega ka tema koostöölepet T.Järvetiga. Mingit teenuse osutamisest ehitajale juttu konkreetselt ei olnud. Tema mingeid ettevõtteid ega kontakte ei otsinud, puudus huvi. EE ütluste kohaselt tema tegi mida T.Järvet palus, ta ei tundnud huvi T.Järveti ja kolmanda isiku teenuse sisust, tal puudus informatsioon kellele teenust pidi vahendama. Seega ka EE ei kinnita T.Järveti eelpoolrefereeritud ütlusi kokkulepete ja kokkusaamiste osas. 28
13. märtsi 2015 aasta kohtumise kohta on T.Järvet andnud ütlusi, et mingit 50 tuhande euro väärtuses lepingu tegemise survestamist ei toimunud. Ehitaja oleks ikka tööd pidanud tegema, va. osas mida oleks nemad läbi viinud ehk siis administratiivne projektijuhtimine. Tema selgitas mida need tööd täpselt sisaldavad. FF korduvalt selgitas, et toimub liiga tegemine, et ehitaja tegi tellijale liiga. Et omaniku järelevalve teeb talle liiga. Tema ei lubanud kunagi, et 50 tuhande eest ei täida oma lepingulisi kohustusi. Ei lubanud ette akteerimist. Kolleegium osutab, et jälitustoimingu protokollist nähtuvalt on SS selgitanud JJ-le, et EE poolt saadetud lepingu ja 50 tuhande euro maksmise mõte on kokkuvõttes selles, et kas ehitada projekti järgi või mitte. T.Järvet selgitab, et paberid tehakse nende poolt ära, dokumentatsiooni koostamisega ei peaks enam ehitaja ise muret tundma. Tuues näiteid ehitusest ja ehitusjärelevalve poolt esitatud nõudmistest hindab JJ neid mulana ning ütleb …. et ma saan aru, et teie pakkumine on see, et seda mula tuleb nagu vähem siis või… Mispeale kinnitab T.Järvet, et seda mula ei tule üldse. Kinnitab korduvalt, et paber loeb. … JJ arvamusel, et kuigi ehitus kestab septembrini, siis tahetakse juba 25 tuhat märtsis ja teine 25 aprillis vastab T.Järvet, et võib teha siis iga kuu,…igal rahal on hind… mida pikem on periood, seda kallim on raha. T.Järvet selgitab, et ise ei saanud ta lepingut vormistada, kuna oleks huvide konflikt, et seetõttu läbi EE. Samuti selgitatakse, et tegemist on win-win olukorraga kuna raha maksmisel on võimalik umbes 40 tuhat reservist tagasi saada lammutustööde lisamahu ja täiendavate kuludega seonduvalt. Vastasel juhul 40 tuhandet ei saa. Raha on vaja kõrvalt. Samuti teeb T.Järvet ettepaneku lammutustööde osas märtsi kuus akteerida 200 000 kuigi senini oli kokku üldse 80 tuhat akteeritud. Pärast seda kui JJ väidab, et ta ei saa seda konsultatsiooni arvet ikkagi näidata, see tuleb bilansis välja, siis nii T.Järvet kui SS märgivad, et ei saa mingi materjalidega teha, kuna siis on seda materjali ka vaja ja siis on saatelehed, et seal ei ole sisu. Aga projektijuhtimise teenus peaks sobima. Paneme projekti kuludesse… JJ poolt küsimusele, et mis on T.Järveti nägemus kui kokkulepet T.Järvetiga ei tee, vastab T.Järvet, et ..kui ei tee, tehke palun projekti, lepingu ja ekspertiisi järgi, muud mitte midagi ja normide järgi. Kui aga kokkuleppe teeb siis vastab T.Järvet…tehke nagu tahate, meie pool on kõik see asi nagu oleks täpselt samuti normide järgi, lihtsalt teie ei peaks muretsema… Küsimusele, kuskohast peaks siiski 50 tuhat ehitaja saama, selgitab T.Järvet, et asenduste. Kui JJ selgitab, et asendused on juba arvestatud, ütleb T.Järvet, et saab lisasid aga okei, ses mõttes see ongi, tehke siis projekti järgi, visake need asendused, mida te olete mõelnud minema, aknast välja ja tehke projekti järgi.….Siis ei või nö samaväärseid asju kasutada, siis tuleb 1,1 miljoni asemel 1,5.. Samuti toimub järgmine vestlus: JJ: …oot ikkagi 50 tuhhi, kust ma saan… kas mul on kasu sellest sees või mul on niimoodi, et nagu te panete mind olukorda, et võta see…või. T.Järvet:….või..või tee hästi…või tee projekti järgi. T.Järvet: Aga see ei ole kellegi huvi noh…objekt teha üli..korralikult ära. JJ: A laske meil teha, me saame sellega hakkama. SS: No me peame siis ka oma tööd tegema. T.Järvet: Jah.. Kolleegium leiab, et eeltoodud jälitustoimingu protokollis kajastatud vestluse sisust nähtuvalt toimub T.Järveti ja SS poolt JJ survestamine selleks, et ehitaja maksaks neile 50 tuhat eurot, kusjuures esitatakse ka nägemus mis ootab ehitajat kui sellist summat ei maksta. Eeltoodud tõendite analüüsi pinnalt kolleegium leiab, et süüdistatava T.Järveti ütlused on vastuolus nii usaldusväärsete isikuliste tõenditega, millised on eelpool esitatud, kui ka 29 jälitustoimingute protokollides kajastatud vestluste sisuga. Seetõttu kolleegium samaselt maakohtuga leiab, et T.Järveti poolt kuriteo toimepanemise ja tema süü tõendatuse hindamisel tuleb T.Järveti ütlused kui ebausaldusväärsed tõendite kogumist välja jätta. 10.

§ 4023

lg 1 dispositsioonist tulenevalt eeldab selle sätte järgi vastutusele võtmine erisubjekti. Nimelt peab altkäemaksu võtja, antud juhul süüdistuse kohaselt altkäemaksu küsija, olema eraõigusliku isiku majandustegevuses pädev isik. Oluline on, et isik oleks kas juriidilise isiku enda töötaja töösuhte alusel või ka esindaja ja tegutseb erasektoris. Apellandid on leidnud, et T.Järvetil puudus omanikujärelevalve pädevus, mida ta saaks kuritarvitada. Seejuures on apellandid teinud viite FF, MM ja T.Järveti ütlustele kui ka süüdistatava SS, tunnistaja AA, ütlustele, kuigi on eelnevalt leidnud, et SS ja AA ütlused tuleb tunnistada täies ulatuses ebausaldusväärseteks. Samaselt maakohtuga leiab kolleegium, et asjaolu, et T.Järvetil puudus ehitusalal omanikujärelevalve teostamiseks nii haridus kui teadmised, ei välista iseenesest tema käsitamist

§ 4023lg 1 ettenähtud subjektina.

Koosseisus ettenähtud eraõigusliku isiku majandustegevuses pädeva isiku staatuse annab T.Järvetile fakt, et ta oli alates 05.06.2014 erasektoris tegutseva Y OÜ üks osanikest ja ainuisikuline juhatuse liige( 2 kd. t.lk.61-64) . Majandustegevuse registri andmetele( 2 kd. t.lk. 76-79, 83-90) tuginevalt tehti esmane Y OÜ omanikujärelevalve registreering majandustegevuse registrisse 2008 aastal ja majandustegevusena omanikujärelevalve teostamise kehtivuse alguseks on 26.05.2008 ja vastavalt üldandmetele on majandustegevusena omanikujärelevalve kehtiv. Riigihangete registri väljavõtte kohaselt on Ida- Virumaa Kutsehariduskeskuse E-korpuse rekonstrueerimisel omanikujärelevalve leping Y OÜ-ga sõlmitud 12.11.2014 aastal( 2 kd. t.lk. 127-128). Samuti puudus maakohtus igasugune vaidlus sellest, et Y T.Järveti isikus teostas eeltoodud rekonstrueerimistöödel omanikujärelevalvet. Kolleegium nõustub apellantide seisukohaga, et

§ 294

ettenähtud süüteokoosseisu subjektiks saab olla ametiisik

§ 288

mõttes, kuid antud juhul polegi tegemist ametiisikuga

§ 288

mõttes vaid eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädeva isikuga

§ 4023ettenähtud subjekti tähenduses.

Kolleegium osutab, et objektiivse koosseisu tunnusena ettenähtud pädevuse kuritarvitamine on majandustegevuse raames isikule antud õiguste või kohustuste ärakasutamine. T.Järveti kui omanikujärelevalvet teostava isiku ülesanded, kohustused, õigused tulenesid ja tulenevad ka käeoleval ajal ehitusseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist, millised on süüdistuses ära näidatud ja avatud. Kolleegium märgib, et vaidlusesemeks ei ole T.Järveti poolt Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse ja Y OÜ vahel sõlmitud omanikujärelevalve lepingu rikkumine, mistõttu pole selle sisu olulise tähtsusega. Siinjuures kolleegium osutab, et altkäemaksu küsimine tähendab isiku poolt altkäemaksu andmise ettepaneku tegemist, altkäemaksu võtmise algatamist

§ 4023

ettenähtud subjekti poolt, milline tegevus täidab koosseisu ka juhul, kui teise poole tegu ei järgnegi. Koosseisu täitmiseks pole oluline, et subjekti poolt tehtav tegu oleks detailselt määratletud, kuid peab olema paigutatav ekvivalentsussuhte konteksti, seetõttu on subjekti tegu tuvastatav ka siis, kui pooled lepivad vähemalt üldjoontes kokku, kuidas ja millise eesmärgi nimel isik oma pädevust ärakasutades peaks tegutsema hakkama. Kolleegium leiab, et eelpool avatud SS, JJ, AA ütlustest ja jälitustoimingu protokollidest nähtub piisava selgusega millises osas T.Järveti kui omanikujärelevalvet teostava isiku käitumine muutub rekonstrueerimistöid teostava äriühingu jaoks soodsamaks, kergemaks, ilma omanikujärelevalve poolse takistuste tegemisteta. T.Järvet kuritarvitades oma pädevust, lubas esitada ehitajal tööde rahalisi akte suuremas summas, kui tegelikkuses oli töid teostatud, lubas kinnitada ehitaja poolt väljapakutud ehitusmaterjalide asendusi, mis tooks kaasa väiksemad kulud ehitajale, lubas jätta esitamata nõudmisi, millised nii T.Järvet kui JJ nimetavad vestluse 30 käigus“ mulaks“, kuid mis kontekstist tulenevalt on seadusest tulenevad nõudmised, mis looks ehitajale takistusi tööde õigeaegsel teostamisel. Kolleegium leiab, et apellantide eelpool toodud väited ei anna alust maakohtu süüdimõistva otsuse tühistamiseks. 11. Apellandid leiavad, et

§ 4023ei vasta määratletuse põhimõttele, mistõttu pole põhiseaduslik.

Analoogse seisukoha on kaitsja esitanud ka maakohtus ja maakohus on otsuses sätte vastavust Põhiseadusele ka analüüsinud ja leidnud, et normi kohaldamata jätmiseks ja põhiseaduslikkuse järelevalve teostamiseks alused puuduvad. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-89-13 selgitanud, et

§ 2

lg-s 1 ja PS § 23 lg-s 1 sätestatud määratletusnõude (nullum crimen nulla poena sine lege certa) kohaselt peab nii tegu, mille eest seadus karistuse ette näeb, kui ka karistus olema selgelt määratletud, et igaühel oleks võimalik ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus selle eest ähvardab, et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada. Eelöeldu tähendab, et süüteokoosseisu tunnused peavad olema normi adressaadile ja seaduse kohaldajale arusaadavad vähemalt sellisel määral, et nende sisu oleks tõlgendamisega avatav. Kolleegium osutab, et eraõigusliku isiku mõiste tuleneb TsÜS § 25 lg-st 1, majandustegevuse mõiste on ära toodud MsüS § 3 lg-s 1 ja subjekti määratlus on ära näidatud karistusseadustikus ja tuleneb antud juhul T.Järveti juhatuse liikme staatusest. Kolleegium leiab, et karistusõiguse ettenähtud määratletuspõhimõtte rikkumine pole tuvastatav. Apellantide viited EIK kohtupraktikale nõude rikkumist ei näita. Kolleegium leiab, et nimetatud asjaolud ja koosseisulised tunnused on avatud ka süüdistuses, mistõttu ka kaitseõiguse rikkumine pole tuvastatav.

1. Apellandid on vaidlustanud maakohtu poolt hankedokumendile tugineva järelduse sellest, et juba algselt polnud süüdistataval kavatsust lepingujärgne töö teostada lepingus ettenähtud tasu eest( otsuse lk 8). Kolleegium nõustub apellantidega, et sellekohane järeldus väljub süüdistuse piiridest kuivõrd T.Järvetile sellekohast algset kavatsust ei ole inkrimineeritud ja süüdistuses puuduvad ka igasugused viited hanke teostamise nõuete rikkumisele. Kolleegium leiab, et süüdistuse piiridest väljuva etteheite tegemisel, viitega hankedokumendile, on kohus oluliselt rikkunud menetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Selline minetus on ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav järelduse maakohtu otsusest välja jätmisega, millise õiguse annab KrMS § 337 lg 1 p
2. Küll aga ei nõustu kolleegium apellantide seisukohaga, et nimetatud järeldusele on maakohus rajanud oma edasise argumentatsiooni. Maakohus on otsuses järgnevalt andnud hinnangu T.Järveti

§ 4023

ettenähtud subjektile vastavuse osas ja analüüsinud kohtule esitatud tõendeid ja esitanud tõendite kogumile tuginevad järeldused. Seega süüdistuse piiridest väljuva järelduse väljajätmisega kohtuotsuse põhiosa muutmine, ei anna alust T.Järveti suhtes tehtud süüdimõistva otsuse tühistamiseks. 13. Apellandid on vaidlustanud T.Järveti süüdimõistmise

§ 344lg 1-§ 22 lg 2 ja § 345 lg 1- § 22 lg 2 järgi.

Apellandid on seisukohal, et süüdistuses ära näidatud arve alusel juba selle olemuse tõttu ei saa tekkida mistahes õigusi või kohustusi. Kolleegium osutab, et

§ 344

kohaselt võib olla võltsimise esemeks dokument, mis on kirjalik akt ja mis on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ning millest selgub selle väljaandja. 31 Kolleegium märgib, et kohtupraktikas on arvet käsitatud dokumendina

§ 344

mõttes ( nt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-20-14), mistõttu apellantide vastupidine seisukoht on ekslik. Samuti kolleegium leiab, et sellekohast kohtupraktikat kinnitab ka maakohtu poolt viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-96-16 sedastatu. Seega kolleegium ei nõustu apellantide seisukohaga, et võltsitud arve juba oma olemuselt pole käsitatav

§ 344ja § 345 ettenähtud dokumendina.

Siinjuures kolleegium osutab ka, et eelpooltoodud lahenditele tuginevalt on

§ 344

-s 1 ja § 345 lg-s 1 käsitatud dokumendina ka kirjalikku akti, mis rikub kaitstavat õigushüve kuid millel puudub selle väljaandja allkiri. Seetõttu apellantide viited allkirja puudumisele pole asjakohased. Apellandid on õigesti viidanud koosseisulisele objektiivsele tunnusele ja nimelt näeb

§ 344

ette, et võltsitud dokument peab olema kohane õiguse omandamiseks või kohustusest vabanemiseks. Samas kolleegium leiab, et seaduses sätestatule viitamine ei anna alust samade tunnuste tõendatuks lugemisele toetuva süüdimõistva otsuse tühistamiseks. T.Järvetile esitatud süüdistuse ja maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on dokumendina, mille võltsimisele ja edastamisele T.Järvet EE kihutas, L OÜ rekvisiitidega koostatud arve nr 222( 2 kd. t.lk. 6), mis sisaldas valeinformatsiooni ning mis andis L OÜ-le rahalise nõudeõiguse X OÜ vastu summas 30 000 eurot, seega saab arvet pidada kohaseks õiguse omandamisel. Eelnimetatud arve nr 222 informatsiooniks on arve esitaja ja maksja rekvisiitidele lisaks viide lepingule nr 2015-03 ja summa koos käibemaksuga 30 000 eurot. Kolleegium on juba otsuse p 9 esitatud põhjendustel nõustunud maakohtu järeldusega, et süüdistuses viidatud leping sisaldas valeinformatsiooni, tegemist ei olnud lepingu poole, töövõtjana ära näidatud äriühingu poolt tellijale lepingus näidatud rekonstrueerimistööde administratiivsenõustamise teenuse tegeliku pakkumisega. Eelpooltoodud tõendite kogumi alusel on tuvastatav, et lepingu ja sellele viitav arve koostati ja esitati varjamaks, et tegelikkuses oli summa näol tegemist küsitud altkäemaksuga. Nimetatud järeldust ei väära ka apellatsioonis uuesti esitatud T.Järveti ütlused, millistele on ringkonnakohus juba eelpool nimetatud punktis oma hinnangu andnud. Arvel tegelikkusele mittevastava ja valeinformatsiooni sisaldava lepingu äranäitamisega muutus arve sisu ebaõigeks. Kolleegium leiab, et lepingule lisatud ja selle alusel esitatud arve andis L OÜle rahalise nõudeõiguse, mistõttu saab arvet pidada kohaseks õiguse omandamisel. Siinjuures kolleegium osutab, et oluline ei ole, kas võltsitud dokumendiga ka tegelikult mõni õigus omandati.

§ 345

lg 1 sätestab muuhulgas vastutuse võltsitud dokumendi kasutamise eest üksnes juhul, kui toimepanija tegutses eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Seega tuleb tuvastada võltsitud dokumendi kasutamise eesmärk. Mis eesmärgil toimus võltsimine, ei oma selle kuriteokoosseisu puhul tähtsust. Asjaolus, et EE nii lepingu kui ka arve X OÜ esindajale saatis, igasugune vaidlus puudub. Samuti puudub vaidlus selles, et EE äriühing arve alusena viidatud lepingus näidatud rekonstrueerimistööde administratiivset nõustamisteenust ei pidanudki pakkuma. Selleks puudus tema juhitud ja autopesula teenust pakkuval äriühingul igasugune pädevus. EE ütluste kohaselt sai aru, et tema äriühingu nimelt pidi arve tegema seetõttu, et T.Järvet mingil põhjusel, mingi huvide konflikti tõttu, ei saanud seda ise teha. Tema poolt arve esitamise eesmärgiks oli tulu teenimine tema poolt juhitud äriühingule. Nõudeõiguse tekkimist kinnitab ka arvel esitatu kuna sellest nähtuvalt kuulusid 30 000 euro saaja rekvisiidid L OÜ-le. Asjaolu kuidas EE ja T.Järvet raha pärast selle saamist jagavad, pole koosseisu tuvastamisel tähtsust. Siinjuures kolleegium osutab, et võltsitud dokumendi kasutamine on lõpule viidud juba dokumendi esitamisega, mitte aga alles esitamisel silmas peetud eesmärgi saavutamisega, mistõttu pole tähtsust FF kui X OÜ esindaja ja maksja arusaam arvest. 32 Maakohtu esitatud järeldust T.Järveti poolt dokumendi võltsimisele ja võltsitud dokumendi kasutamisele kihutamise kui kuriteost osavõtu vormi seaduslikkuse osas, pole apellatsioonis vastuargu