Obsah (6)

§ 428§ 475§ 477§ 172§ 139§ 179

Tsiviilasi nr 2-18-3602 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Määruse tegemise aeg ja koht 21. märts 2018, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-3602 Tsiviilasi Osaühing RIKKO ÄR

) § 595 lg 2 p 5 alusel kohtunikule sundlõpetamise otsustamiseks, sest netovara ei vasta seaduses sätestatud nõuetele ning äriühing ei ole vastu võtnud ühtegi äriseadustiku (ÄS) §-s 176 nimetatud otsust.

1. 09.03.2018 määrusega algatas kohus menetluse Osaühing RIKKO ÄRI sundlõpetamise ja likvideerija määramise otsustamiseks. Kohus andis osaühingule ja osanikule tähtaja kirjaliku seisukoha esitamiseks ja märkis ka, et võimalik on kõrvaldada sundlõpetamise aluseks olev puudus.
2. Galina Juganzon palus 20.03.2018 avalduses menetluse lõpetada, sest puudus on kõrvaldatud ja tegevust soovitakse jätkata, ning esitas
3. a majandusaasta aruande. KOHTU SEISUKOHT
4. ÄS § 203 lg 1 p 1 alusel lõpetatakse osaühing kohtumäärusega, kui osanikud ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176 ettenähtud otsust või kui §-s 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud. ÄS § 176 näeb ette, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 136 II lause järgi peab osakapital olema vähemalt 2500 eurot. Registripidaja andmetel oli Osaühing RIKKO ÄRI omakapital alates
5. a majandusaasta aruandest alla lubatud suuruse. Registripidaja edastatust nähtuvalt teavitati osaühingut enne materjalide kohtunikule esitamist vajadusest võtta tarvitusele ÄS § 176 sätestatud abinõud ning tehti ka hoiatusmäärus sundlõpetamiseks. Osaühingu osakapital on 2556 eurot.
6. a majandusaasta aruande järgi oli omakapital -2581 eurot. ÄS §-st 176 tulenevalt peab netovara vastama samaaegselt kahele nõudele – esiteks peab see olema vähemalt pool osakapitalist; teiseks olema vähemalt võrdne seaduses sätestatud miinimumkapitaliga ehk 2500 eurot.
7. a majandusaasta aruandest (äriregistrile esitatud 15.03.2018) nähtub, et 31.12.2017 seisuga on omakapital 3869 eurot. Seega vastab omakapital puudutatud isiku esitatud andmete kohaselt ÄS § 176 nõuetele ja sundlõpetamise aluseks olev puudus on kõrvaldatud. 5.

§ 428

lg 1 sätestab menetluse lõpetamise alused, lõike 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel.

§ 475

lg 1 p-de 11 ja 121 järgi on juriidilise isiku sundlõpetamine ja likvideerija määramine hagita asi.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kuna sundlõpetamise aluseks olev puudus on kõrvaldatud, tuleb menetlus tsiviilasjas lõpetada. 6.

§ 172lg 6 I lause alusel tuleb jätta menetluskulud Osaühing RIKKO ÄRI kanda.

Menetluse algatamine oli tingitud Osaühing RIKKO ÄRI tegevusetusest. 7.

§ 139

lg 5 kohaselt ei tasuta riigilõivu menetluse algatamise avalduselt hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel. See ei välista riigilõivu tasumist kohtulahendi alusel. Käesolevas asjas on riigilõiv tasumata. Kohus algatas menetluse juriidilise isiku sundlõpetamise otsustamiseks ja likvideerija määramiseks Tartu Maakohtu registriosakonna teatise alusel. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 järgi tulnuks avalduse esitamisel hagita asjas tasuda riigilõivu 50 eurot.

§ 179

lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Tasumisele kuulunud riigilõiv 50 eurot tuleb osaühingult riigituludesse välja mõista. Riigilõivu tasumisega viivitamisel tuleb tasuda määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 2