1-17-11825/56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-11825 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. mai 2018 määrus, millega jäeti läbi vaatamata Jaak Reinomägi taotlus kohtumenetluse kiirendamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Jaak Reinomägi, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
4. mai 2018 määrus sisuliselt muutmata ja Jaak Reinomägi taotluse kohtumenetluse kiirendamiseks rahuldamata.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. detsembril
8. a esitas Viru Ringkonnaprokuratuur maakohtule Jaak Reinomägi süüdistusakti.
9. Viru Maakohus andis
10. jaanuaril
11. a J. Reinomägi kohtu alla. Eelistung toimus
12. jaanuaril 2018, mil määrati kohtuistungi ajad (22, 23, 24, 30 august ja 25 september 2018).
14. aprillil
15. a esitas J. Reinomägi kohtule taotluse võtmaks kohtumenetluse kiiremaks läbiviimiseks tarvitusele sobivad abinõud.
16. Viru Maakohtu
17. mai
18. a määrusega jäeti J. Reinomägi taotlus läbi vaatamata. Kohtumenetluse pool võib taotleda kohtult kohtumenetluse kiiremaks lõpuleviimiseks sobiva abinõu tarvitusele võtmist juhul, kui kriminaalasi on olnud kohtu menetluses vähemalt 9 kuud. Kohtumääruse koostamise ajaks on kriminaalasi olnud kohtus vähem kui 9 kuud. Kohus asus seisukohale, et käesolevaks ajaks on tehtud kõik vajalikud toimingud kohtumenetluse läbiviimiseks mõistliku aja jooksul. Asjas on toimunud eelistungid ning kindlaks määratud istungiajad. Kohtuistungi aegu ei olnud võimalik määrata varasemale ajale, kuna kohus oli eelnevalt määranud ka teisi üldmenetluse istungiaegu. Kohtuistungite arv ja kestus vastab asja arutamiseks vajalikule mahule ning võimaldab viia kohtumenetlust läbi mõistliku aja jooksul.
19. J. Reinomägi vaidlustas maakohtu määruse paludes see tühistada. Ühtlasi palus J. Reinomägi saata tema taotlus maakohtule läbivaatamiseks. J. Reinomägi leiab, et kui süüdistusakt saadeti kohtusse
20. detsembril 2017 ja otsus langetatakse
21. septembril 2018, siis rikub see ilmselgelt mõistliku aja põhimõtet. Määruskaebus seisneb lühidalt kokkuvõetuna järgmises. J. Reinomägi esitas kohtule taotluse kohtumenetluse kiirendamiseks, kuna asjaoludest lähtuvalt pole võimalik asja läbivaatamist viia läbi katkematult (vt ka KrMS § 151 ja § 2681). KrMS § 2741 sätestab kaks alternatiivset võimalust kohtumenetluse poolel taotleda kohtumenetluse kiirendamist. Antud juhul on tegemist teise alternatiiviga – s.o on ilmne, et asja arutamiseks planeeritud aeg ei võimalda arutamist läbi viia katkematult. Meelevaldne on kohtu täpsustus, et kohtuistungi aegu ei olnud võimalik määrata varasemale ajale, sest kohus oli määranud teisi üldmenetluse istungeid ning kohtuistungite ajad ja kestus vastavad asja arutamiseks vajalikule mahule ning võimaldab viia menetlust läbi mõistliku aja jooksul. Asja materjalidest nähtuvalt on tarvis õiglase kohtupidamise põhimõtte järgimise tarbeks üles leida isikud, kellele J. Reinomägi on viidanud eeluurimisel. J. Reinomägit süüdistatakse telefoni varguses. Tegelikult sai ta telefoni isikutelt, keda eeluurimisel on eiratud. Isikute väljaselgitamine kohtumenetluses takistab asja arutamise läbiviimist katkematult. J. Reinomägi on taotlenud kohtult asja tagastamist prokuratuurile peale süüdistusakti saamist, ent kohus eiras seda taotlust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole ja jätab selle muutmata. Edasikaebust edu ei saada.
23. Kohtumenetluse kiirendamise taotluse esitamiseks on kaks alternatiivset võimalust: 1) kriminaalasi on kohtu menetluses olnud vähemalt 9 kuud ja kohus ei tee mõisliku menetlusaja tagamiseks vajalikku menetlustoimingut; 2) asja arutamiseks planeeritud aeg ei võimalda ilmselt asja arutamist katkematult.
24. Praegusel juhul on kohus jätnud J. Reinomägi taotluse läbi vaatamata, kuna kriminaalasi on kohtus olnud vähem kui 9 kuud. Ühtlasi aga on kohus ka sisuliselt ikkagi hinnanud, et kohus ei ole venitanud süüdistatava kohtu alla andmisega (toimunud on kohtu alla andmine ning eelistung) ning määratud on ka istungiajad.
25. Määruskaebuse esitaja märgib, et tema taotlus on esitatud hoopis teisel põhjusel – nimelt on J. Reinomägi kindel, et on ilmne, et asja arutamiseks planeeritud aeg ei võimalda arutamist läbi viia katkematult.
26. Ringkonnakohus selgitab, et ilmselgelt ebarealistlik kohtuistungite planeerimine, mis seab kahtluse alla kohtuliku arutamise katkematuse tagamise, esineb siis, kui kohus on istungid määranud selliselt, et nende arv ja kestus ei vasta asja arutamiseks vajalikule mahule, mis tingib asja uurimise edasilükkamise. Ka seda alust on maakohus hinnanud ning leidnud kokkuvõtlikult, et kohtuistungite arv ja kestus vastab asja arutamiseks vajalikule mahule ning võimaldab kohtuistungit läbi viia mõistliku aja jooksul. Arvestades, et eelistungi protokolli järgi on osapooled taotlenud kokku 15 inimese ülekuulamist ning kirjalike tõendite uurimist, vastab kohtu poolt planeeritud istungipäevade arv asja arutamiseks vajalikule mahule. Eelistungil on arutatud ka kohtumenetluse poolte taotlusi ning kaitsja on märkinud, et kõik J. Reinomägi taotlused peaks olema ka kaitseaktis ära toodud. Kõik 5 taotlust on kohus ka rahuldanud (
27. jaanuari
28. a eelistungi protokoll, lk 4). Ainus taotlus, mille kohus eelistungil rahuldamata jättis, oli taotlus kannatanu R. Loodi lapse ülekuulamiseks (istungi protokoll, lk 4). Ringkonnakohtule jääb määruskaebuse pinnalt arusaamatuks, milliste inimeste ülekuulamist J. Reinomägi veel taotleb ja kas nendele on ta kohtule esitatud taotluses või kaitsja 2 kaitseaktis ka viidanud. Seetõttu ei näe ringkonnakohus põhjuseid, miks peaks olema takistatud asja arutamise läbiviimine katkestamatult.
29. Kokkuvõtlikult nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kohtumenetluse kiirendamise taotluse rahuldamiseks põhjust ei ole. Ehkki maakohus on jätnud taotluse läbi vaatamata, on selles esitatud sisulised põhjendused taotluse rahuldamata jätmiseks. Kuivõrd maakohus on taotluse sisuliselt läbi vaadanud, siis puudub vajadus saata J. Reinomägi taotlus uueks läbivaatamiseks Viru Maakohule.
30. Eeltoodud ja juhindudes KrMS § 390, § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta sisuliselt muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus