Obsah (7)

§ 263§ 68§ 65§ 74§ 69§ 76§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. mai 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-9825 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlu

§ 263lg 1 p 1 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja mõisteti T. Boldõrevile karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.03.2016-22.03.2016 ja 14.10.2016-13.12.2016, s.o 2 kuud 1 päev ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud 29 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust T.

Boldõrevile Viru Maakohtu 18.12.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-10738 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuu 27 päeva vangistust, võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti T. Boldõrevile karistuseks 1 aasta 8 kuud 26 päeva vangistust.

§ 74lg 5 ja § 69 alusel asendati T.

Boldõrevile mõistetud 1 aasta 8 kuu 26 päeva vangistust üldkasuliku tööga, mis

§ 69

lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 626 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb

§ 69lg 3 alusel ära teha 2 aasta jooksul.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule, elukohaga Puhangu 28-7, Tallinn. Kohtuotsus jõustus 21.12.

1. 1.
2. 03.05.2017 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles T. Boldõrevi 533 täitmata üldkasuliku töö tunni täitmisele pööramist, kuna süüdimõistetu ei ole vaatamata kirjalikele hoiatustele oma käitumist muutnud, ta ei ole motiveeritud üldkasulikku töö tunde tegema. Harju Maakohtu 11.05.2017 määrusega kuulutati T. Boldõrev tagaotsitavaks ja määrati tema tabamisel vahistamine, kuna ta hoidub kõrvale kriminaalhooldusest, ei ilmunud kohtuistungile ega teatanud mitteilmumise põhjustest. Süüdimõistetu peeti kinni 16.06.
3. Harju Maakohtu 21.06.2017 määrusega pöörati

§ 69lg 6 alusel täitmisele T.

Boldõrevile mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus 1 aasta 6 kuud 13 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 16.06.

1. Karistuse kandmise lõpp 29.12.
2. 1.
3. 20.03.2018 esitas Tartu Vangla T. Boldõrevi materjalid tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamiseks.
4. Tartu Maakohtu 23.04.2018 määrusega vabastati T. Boldõrev Tartu Maakohtu 13.12.2016 kohtuotsusega ja Harju Maakohtu 21.06.2017 kohtumäärusega täitmisele pööratud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

§ 76lg 5 alusel määrati T.

Boldõrevile katseaeg tähtajaga kuni 29.12.2018.

§ 75lg 1 alusel kohustati T.

Boldõrevit järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga MTÜ Lootuse Küla, Laitse, Kernu vald, Harjumaa, ning

§ 75lg 2 p-de 21 ja 5 alusel määrati T.

Boldõrevile katseajaks täiendavad kohustused mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja alluda sõltuvusravi rehabilitatsioonikeskuses MTÜ Lootuse Küla. 2.

1. Käesolevaks ajaks on T. Boldõrev temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused T. Boldõrevi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.
2. T. Boldõrev on kriminaalkorras karistatud kolmel korral nii varavastaste kui isikuvastaste kuritegude eest. Varasemalt on teda karistatud kehaliste väärkohtlemiste, varguste ja avaliku korra raske rikkumise eest, käesolevat karistust kannab samuti avaliku korra raske rikkumise eest. Kinnipeetavale on varem mõistetud erinevaid karistusi (karistusest tingimisi vabastamine süüdlase allutamisega käitumiskontrollile, vangistuse asendamine üldkasuliku tööga) ja antud korduvalt võimalusi karistust vabaduses kanda, kuid need ei ole talle soovitud mõju avaldanud, sest T. Boldõrev on jätkanud kuritegude toimepanemist. 2.
3. Kinnipeetava riskikäitumisega on karistuse kandmise ajal tegeletud ning selle tulemusena on tema suhtumine oma varasemasse elukäiku oluliselt muutunud. Temaga on läbi viidud erinevaid analüüsivaid ja motiveerivaid vestlusi. Ta on osalenud sõltuvusteemalise tugigrupi töös, läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning kaasatud tööhõivesse. Teiste individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustega ei ole saanud alustada temast mitteolenevatel põhjustel. Karistuse kandmise ajal Viru Vanglas esines probleeme vangla sisekorra täitmisega, kuid Tartu Vanglas probleeme esinenud ei ole. 2.
4. Vabanemise korral on süüdimõistetule tagatud elukoht MTÜ-s Lootuse Küla. Ta tunnistab sõltuvust narkootilistest ainetest ning soovib oma probleemiga tegeleda. Maakohtu arvates vajab süüdimõistetu oma elu korraldamiseks ning muudatuste elluviimiseks tuge, mida saabki talle pakkuda nimetatud keskus. 2.
5. Kõike eeltoodut kogumis hinnates leidis maakohus, et käesolevaks ajaks reaalselt kantud vangistus võiks olla piisav, et mõjutada esmakordselt vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast, mistõttu T. Boldõrevi vabastamine tingimisi enne tähtaega on põhjendatud. Oluline on, et kinnipeetav on mõistnud sõltuvusainete tarvitamise ja õigusvastase käitumise vahelist seost. Valmisolek ravile asuda kinnitab tema soovi oma elus muudatusi teha. Seega võiks ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine, millest suurema osa veedab süüdimõistetu rehabilitatsioonikeskuses, olla tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud 2 täiendav abi kohandumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine peaks tagama piisava kontrolli tema edasise käitumise üle. 2.6.

§ 76lg 5 alusel tuleb T.

Boldõrevile määrata katseaeg kuni 29.12.2018. Samaks tähtajaks pidas maakohus põhjendatuks allutada teda ka

§ 75sätestatud käitumiskontrollile.

Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb süüdimõistetule katseajaks

§ 75

lg 2 p 21 alusel määrata kohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et tagada sõltuvusravi läbimine ettenähtud ajal ja ulatuses, määras maakohus süüdimõistetule kohustuse alluda sõltuvusravile rehabilitatsioonikeskuses MTÜ Lootuse Küla. Määruskaebus

1. Tartu Maakohtu 23.04.2018 määruse peale esitas määruskaebuse prokuratuur, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning T. Boldõrevi tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmist. 3.
2. Prokuratuur ei nõustu, et tutvudes süüdimõistetu iseloomustuse ja muude materjalidega võiks asuda seisukohale, et süüdimõistetu varasem suhtumine oma elukäiku on muutunud. 3 kehtivat distsiplinaarkaristust näitavad, et süüdimõistetu ei allu kontrollile ka range järelevalve tingimustes. Erinevate vestluste ja programmide läbimine ei näita, et need oleksid süüdimõistetut mõjutanud. Kogu isiku eelnev elukäik viitab kriminaalsele elustiilile, sotsiaalvõrgustiku puudumisele ning talle oli antud korduvalt võimalusi kanda karistust vabaduses, kuid need ei ole talle soovitud mõju avaldanud, sest T. Boldõrev on jätkanud kuritegude toimepanemist ja käitumiskontrollile mitteallumist, jätnud tegemata ÜKT tunnid, hoidunud kõrvale menetlusest. Ka vanglas on ta käitunud ennast õigustavalt, üleolevalt, täitnud valikuliselt talle määratud tegevusi. See, et isik sõnades lubab ennast muuta ja tegelda oma sõltuvustega, ei veena prokuratuuri. 3.
3. Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 17231600834 10 kuriteoepisoodiga (vargused, omastamised, röövimised), milles kahtlustatakse T. Boldõrevi. Antud teod on toime pandud peale viimast kohtuotsust, seega katseajal. T. Boldõrevi kriminaalne aktiivsus on olnud suur ja prokuratuur leiab esitatud materjalidest lähtuvalt, et isiku suhtumine antud vangistuse ajal pole muutunud nii põhjalikult paremuse poole, et annaks alust teda vabastada ennetähtaegselt.
4. Tartu Ringkonnakohtu 11.05.2017 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 18.05.
5. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud argumendid väärivad valdavalt tähelepanu ning toovad endaga kaasa maakohtu määruse tühistamise.
7. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus liigselt keskendunud süüdimõistetu sõnas väljendatule ja tema mitmesugustele õigustustele, jättes seejuures hindamata süüdimõistetu isiku, varasema elukäigu ning käitumise karistuse kandmise ajal. Formaalsed eeldused süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas ning seda ei vaidlustata ka määruskaebuses. Täitmata on materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabanemiseks.

§ 76

lg 4 kohaselt tuleb kogumis arvestada nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3 Arvestades neid asjaolusid kogumis, tuleb ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et T. Boldõrevi ennetähtaegne vabastamine oli ennatlik ning kriminaalhooldusega ei ole võimalik maandada riski, et süüdimõistetu ei jätkaks vabaduses süütegude toimepanemist.

1. Maakohus luges positiivseks, et süüdimõistetu on tegelenud vangistuses riskikäitumisega, mis on muutnud tema suhtumist varasemasse elukäiku. Tartu Vanglas oleku ajal ei ole isikul probleeme olnud, ta on läbinud vestlusi ja sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, samuti on olnud kaasatud tööhõivesse. Vabanemisel on isikule tagatud elukoht MTÜ-s Lootuse Küla ning ta soovib tegeleda narkootikumidega seotud probleemiga. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ka kõiki neid asjaolusid kogumis koheselt hinnata positiivseks. Küll tuleb pidada positiivseks tööhõives, vestluses ning sotsiaalprogrammis Eluviisitreening osalemist. Samuti elukoha olemasolu. Esmalt ei väljenda süüdimõistetu käitumine tema väidetavat suhtumise muutumist. Ei ole aru saadav, mis on olnud maakohtu hinnangul see oluline tõuge, et pärast seda, kui süüdimõistetu on Viru Vanglast Tartu Vanglasse üle toodud, on tema suhtumine tulevikku ning arusaam olnusse nii oluliselt muutunud. Viru Vanglas on süüdimõistetule määratud 3 distsiplinaarkaristust 20.10.2017, 07.12.2017 ja 27.12.2017, mis kõik mahuvad natukene rohkema kui poole aasta sisse. Ka vestlused ning sotsiaalprogrammide läbimine jäävad samasse perioodi, mistõttu ei saa ka öelda, et nendest rehabiliteerivatest tegevustest oleks süüdimõistetu saanud aru, et ühiskonnas ja enamgi veel range järelevalve tingimustes tuleb täita kehtestatud reegleid. Ringkonnakohtu hinnangul on uute kuritegude toimepanemise oht süüdimõistetu suhtes märkimisväärselt kõrge. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole võimalik süüdimõistetu suhtes maandada ka riski uuteks kuritegudeks kriminaalhooldusega. Süüdimõistetut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid tegemist on T. Boldõrevi esimese reaalse vangistusega. Varasemalt on T. Boldõrevile mõistetud karistusteks nii vangistuse asendamist üldkasuliku tööga kui ka vangistuse tingimuslikku kohaldamist käitumiskontrollile allutamisega. Mõlemad leebemad karistused on süüdimõistetu suhtes ebaõnnestunud, mistõttu tuli mõistetud karistused täitmisele pöörata. Viimati määratud üldkasuliku töö puhul ei teinud T. Boldõrev nõuetekohaselt üldkasuliku töö tunde. Ka maakohtu istungil on süüdimõistetu öelnud „Nüüd olen vangis, sest suutsin ainult 70 tundi ära teha ja üldkasulik töö käis üle jõu, mul oli muid asju ka vabaduses teha.“ Ringkonnakohtu hinnangul ilmestab see süüdimõistetu arusaama mõistetud karistusest ning selle täitmise kohustuslikkusest ning nõuetest, mistõttu puudub alus arvata, et ka käesolev kriminaalhooldus aitaks süüdimõistetul hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Käesoleval ajal ei ole asjaolud nii oluliselt muutunud, et saaks järeldada, et võrreldes varasemaga oleks kriminaalhooldus edukas. Vangla iseloomustuses tuuakse korduvalt välja, et süüdimõistetu ei suuda emotsioone kontrollida, käitub kontrollimatult ning tema käitumine on manipuleeriv. Ka ei ole süüdimõistetu ilmunud kohtu kutsel kohtusse erakorralise ettekande menetlemisele. Lisaks puudub süüdimõistetul vabanedes garanteeritud töökoht, kuid ta on süütegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vangla iseloomustuse kohaselt on T. Boldõrevil 16.02.2018 seisuga tasumata rahalisi nõudeid 9703 eurot ning vabanemisfondis 7,76 eurot. Tegemist on asjaoluga, mis suurendab veelkordselt riski uuteks kuritegudeks. Seega vaatamata elukoha olemasolule, läbitud vestlustele, sotsiaalprogrammile, tööhõives osalemisele ning sõnalisele lubadusele ennast muuta, ilmneb süüdimõistetu suhtes rohkem negatiivseid asjaolusid, mis räägivad vastu T. Boldõrevi ennetähtaegsele vabastamisele.
2. Küll ei nõustu ringkonnakohus prokuratuuriga, et kohtul tuleks käesoleval ajal arvestada ka asjaolu, et Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on T. Boldõrevi suhtes uus menetlus, milles süüdimõistetut kahtlustatakse vargustes, omastamistes ja röövimistes. Tegemist on üksnes esitatud kahtlustusega. KrMS § 7 lg 1 kohaselt ei käsitata kedagi kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud kohtuotsus. Kohtute Infosüsteemi andmetel puudub 4 T. Boldõrevi suhtes nimetatud asjas jõustunud kohtuotsus, seega ei saa nimetatud esitatud kahtlustust võtta arvesse käesolevas asjas süüdimõistetut või tema käitumist iseloomustava asjaoluna.
3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tuleb Tartu Maakohtu
4. aprilli 2018 määrus tühistada, jätta T. Boldõrev vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldada. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Maarika Kuusk 5