1-16-8405/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-8405 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Juhan Sarv Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. aprilli 2018 määrus, millega S.S. (ik XXX) vabastati karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Maarja-Liisa Sari, määruskaebus RESOLUTSIOON
6. Jätta muutmata Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
7. aprilli 2018 määrus, millega S.S. vabastati karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Määruskaebus jätta rahuldamata. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must makstava riigi õigusabi tasu suuruseks S.S. määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 120 (sada kakskümmend) eurot, sh käibemaks 20 (kakskümmend) eurot. Jätta eelnevas punktis nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD: Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. S.S. tunnistati Tartu Maakohtu
9. novembri 2016 otsusega süüdi karistusseadustiku (KarS) § 119 ja § 199 lg 2 p 4 järgi. Talle mõistetud liitkaristusele (9 kuud vangistust) liideti KarS § 65 lg 2 järgi Tartu Maakohtu
10. aprilli
11. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. Liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud ja 12 päeva vangistust.
13. veebruaril 2018 edastas vangla kohtule materjalid S.S. vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokurör ei toeta S.S. vabastamist.
14. Tartu Maakohtu
15. aprilli
16. a määrusega vabastati S.S. vangistusest tingimisi enne tähtaega. Talle määrati katseajaks 6 kuud. Lisaks kohustati S.S. järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja talle määrati KarS § 75 lg 2 p-des 2,4,5 ja 7 sätestatud lisakohustused. Kohus märkis, et S.S. l on vabanemise korral elukoht. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused ning vangla korrale allumisega tal probleeme pole. Ta on osalenud majandustöödel, läbinud sotsiaalprogrammid „Vihajuhtimine“ ja „Eluviisitreening“. Iseloomustused programmides osalemise kohta on positiivsed. Vangla iseloomustuses on kirjas, et S.S. ei ole vägivaldne ega kiiresti vihastav. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning tema soovi ja motivatsiooni naasta õiguskuulekale teele. Vabanemise korral on S.S. l lähedaste tugi. Ta asub elama isa ja poolõe juurde. Süüdimõistetu suhted nendega on head ja toetavad, nagu ka teise õe ja emaga. Toetav lähisuhtevõrgustik pakub vabanemisel tuge ja aitab püsida seaduskuulekal teel. Lisaks on S.S. pöördunud MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus tugiteenuse programmi. Talle on määratud tugiisik. Nii vangla iseloomustusest, kriminaalhooldaja ettekandest kui ka kriminaaltoimikutest nähtub, et S.S. ei ole vägivaldne ega kiiresti vihastav. Pigem on tegemist noormehega, kes ei ole suuteline puudulike sotsiaalsete oskuste tõttu lahendama konfliktisituatsioone. Negatiivset käitumist on võimendanud alkohol. Seega vajab süüdimõistetu abilist, kelle poole pöörduda ja kes õpetab olukordi seaduskuulekalt lahendama. Kohtu arvates ongi tugiisiku ja kriminaalhooldaja järelevalve ja koostöö reaalne võimalus adapteerida S.S. ühiskonda. Karistuse täielikul ärakandmisel jääks S.S. aga igasuguse järelevalveta. Vabanemise korral on S.S. le garanteeritud töökoht. Kinnipeetav on ka enne vangistust ja selle ajal olnud tööga hõivatud, mis kinnitab, et tegemist ei ole tööpõlguriga. Töökoht on võimalik S.S. l leida ka Töötukassa abil. Kindel töökoht ja stabiilne sissetulek aitavad tagada majandusliku toimetuleku ja vähendada majandusliku kasu saamise eesmärgil uute kuritegude toimepanemise riski. Suurimaks murekohaks on S.S. alkoholisõltuvus. Samas nähtub iseloomustusest, et ka seda probleemi on S.S. teadvustanud ning mõistab, et edasise toimetuleku seisukohalt on oluline loobuda alkoholi tarvitamisest. Ta soovis ka ise alluda alkoholivastasele ravile. Seetõttu on põhjendatud määrata S.S. le lisakohustus alluda ravile. Kohtu hinnangul nähtus kinnipeetava ütlustest, samuti tema käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud karistusest vajalikud järeldused. Tal on sisemine soov teha elus muudatus seaduskuulekuse suunas, mistõttu on põhjust talle see võimalus anda. Kriminaalhooldusele allutamine annaks rohkem tulemusi, kui karistuse täielik ärakandmine.
17. Määruskaebuses taotleb prokuratuur maakohtu määruse tühistamist ja S.S. mittevabastamist karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse esitaja märgib, et vangla esitas S.S. kohta käiva materjali
18. jaanuaril 2018, prokuratuur aga
19. veebruaril
20. Esitatud materjalidest on välja jäänud, et
21. veebruaril 2018 kella 18:28 paiku kasutas S.S. kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda, haarates tal vasaku käega kaela piirkonnast ja lüües teda vähemalt ühe korra näo piirkonda. Nimetatud teave vanglal materjalide edastamisel puudus. Ka prokuratuur ei saanud seda oma
22. veebruari
23. a seisukohta kirjutada, sest S.S. kuulati üle
24. aprillil, kui ilmnes alus teda kahtlustada.
25. aprillil aga kinnitas S.S. kohtule, et ta on asunud õiguskuulekale teele ning rangem režiim hoiab teda uute kuritegude toimepanemisest eemal. Prokurör märgib, et S.S. ei ole seega isegi vangistuse ajal hoidnud eemale uute kuritegude toimepanemisest, mistõttu on tal seda prognoositult raskem teha vabaduses.
26. Kirjalikus seisukohas palub kaitsja jätta Tartu Maakohtu
27. aprilli
28. a määruse muutmata. Määruskaebusest ei nähtu, milles seisneb maakohtu määruse põhjendamatus. Kohus on teinud määruse tuginedes tema kasutuses olnud tõenditele ning arvestades talle teadaolevaid asjaolusid. Kõnealuses kriminaalasjas tehti toimik kaitsjale nähtavaks
29. mail
30. Sellest nähtub, et prokuratuuri teavitati juba
31. veebruaril kuriteosündmusest KarS § 121 järgi. Prokurör esitas 2 arvamuse kohtule 4 päeva hiljem. Seega oli prokuratuurile teada, milles S.S. on alust kahtlustada, ning võimalus lisada see teave kirjalikku arvamusse. Samuti saanuks prokuratuur esitada kohtule lisainformatsiooni kahe kuu jooksul enne istungi toimumist. Tekitab küsimusi, miks on uurimine väldanud kaks kuud ja seda olukorras, kus kõik ülekuulatavad isikud on kas kinnipeetavad või vangla töötajad. Kohtuistungi toimumise ajaks ei olnud ka S.S. le selge, et tema suhtes on algatatud kriminaalmenetlus. Kaitsja hinnangul võis S.S. kaotada kontrolli, kuna teda ähvardati seksuaalse vägivallaga. S.S. saab pidevat psühhiaatrilist ravi. Kaitsja rõhutab, et menetletavas kriminaalasjas ei soovi kannatanu S.S. karistamist, mis viitab asjaosaliste leppimisele. Kindlasti tuleks tähelepanu pöörata otstarbekusele edasiste menetlusotsustuste tegemisel ja kaaluda erinevaid alternatiive asja lahendamiseks. Ennetähtaegne vabastamine ei välista kriminaalasja edasist menetlemist. Kaitsja nõustub maakohtuga selles, et ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks S.S. mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi, kui karistuse täielik ärakandmine. S.S. ei ole materjalidest nähtuvalt vägivaldne. Ta on vaid noormees, kes ei ole suuteline puudulike sotsiaalsete oskuste tõttu lahendama konfliktsituatsioone. Praegu on S.S. määratud tugiisikuteenusele. Kui ta teenuselt maha arvataks, ei oleks edaspidi võimalik tugiisikut saada, kuna tegemist on projektipõhise teenusega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
32. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole ja jätab selle muutmata. Edasikaebust edu ei saada.
33. KarS § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine. Praegusel juhul on abiprokurör juhtinud ringkonnakohtu tähelepanu sellele, et vangla ja prokuratuuri materjalidest on välja jäänud asjaolu, et S.S. pani toime kehalise väärkohtlemise kaaskinnipeetava suhtes. Samas on prokurör kinnitanud sedagi, et materjalide edastamisel ei saanud prokuratuur ka
34. veebruari 2018 arvamusse kirjutada, et S. S kahtlustatakse kuriteo toimepanemises, sest ta kuulati üle alles
35. aprillil
37. Ringkonnakohus leiab, et maakohtule on kohatu heita ette kaalutlusviga olukorras, kus kohus kujundas oma arvamuse esitatud materjalide pinnalt. Kohtueelset menetlust juhib prokuratuur. Määruskaebust arvestades ei olnud arvamuse kirjutamise ajal (prokuratuuri kirjalik seisukoht koostati
38. veebruaril 2018) ning ka mitu kuud hiljem (S.S. vabastamist otsustati
39. aprillil 2018 toimunud istungil) kindel, kas esineb piisav alus S.S. kuriteo toimepanemises kahtlustada. Sellises olukorras ei saa vanglale, arvamuse andnud prokurörile ega ka S.S. le, kes kuulati kahtlustatavana üle
40. aprillil 2018, ette heita toimunud intsidendile viitamata jätmist.
41. Prokuratuuri määruskaebuses viidatud uus asjaolu – kriminaalmenetluse toimetamine seoses
42. veebruaril
43. a S.S. ja teise kinnipeetava vahel toimunud sündmusega – ei veena ringkonnakohut asuma maakohtuga võrreldes vastupidisele seisukohale. Kriminaalmenetluse tulemiks ei ole alati isiku süüditunnistamine. Välistatud ei ole õigeksmõistmine või kriminaalmenetluse lõpetamine. Seetõttu ei ole kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatud ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel tugineda vaid käimasolevale kriminaalmenetlusele. Ringkonnakohus arvestab määruskaebust lahendades, et S.S. käitumine 3 vangistuses on pooleteise aasta vältel olnud laitmatu ja ta on täitnud individuaalses täitmiskavas püsitatud eesmärgid. Sotsiaalprogrammide läbiviijate hinnangul on ta programmid läbinud edukalt (KoTo, lk 4, pöördel). Kohtukolleegiumi hinnangul saab seetõttu S.S. , kes on vangla iseloomustust arvestades käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, vabastada põhjusel, et tema ohuprognoos vabaduses kuritegude toimepanemise jätkamiseks on pigem väike.
44. Kuivõrd muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud, siis märgib ringkonnakohus üksnes, et nõustub maakohtu seisukohaga S.S. tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuses.
45. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
46. Kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on kulutanud seisukoha kujundamiseks 2 tundi. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades seisukohtade mahtu (3 lk), põhjendatust ja vajalikkust ning ajakulu, kuulub kaitsja taotlus juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
47. juuli
48. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1 rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 I lause alusel jäävad menetluskulud riigi kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Juhan Sarv