Obsah (5)

§ 69§ 121§ 68§ 65§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. aprill 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-1239 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlu

§ 69

lg 6 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Ervin Sihveri (ik 37012200272) kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Metsma, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu
2. märtsi 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
3. Määrata advokaadibüroole Tarmo Pilv ja Partnerid vandeadvokaadi abi Toomas Metsma poolt süüdimõistetu Ervin Sihverile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot).
4. Mõista Ervin Sihverilt välja riigituludesse menetluskulu määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest. 120 eurot
5. Ervin Sihveril tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohtu 16.08.2016 otsusega mõisteti Ervin Sihver süüdi

§ 121

lg 2 p 2 ja 3 järgi ning karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg aeg ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 7 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 alusel moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 26.07.2016 otsuse alusel mõistetud karistusega, suurendades mõistetud karistust osaliselt ning lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 65lg 3 alusel pöörati 2 kuud vangistust koheselt täitmisele.

Ülejäänud vangistus, s.o 1 aasta ja 8 kuud asendati

§ 69

lg 1 ja 3 alusel 600 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta ja 8 kuud alates vangistuse ärakandmisest.

§ 75lg 2 p-de 2 ja 8 alusel kohustati E.

Sihverit üldkasuliku töö tegemise ajal mitte tarvitama alkoholi ning osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis.

1. 18.04.2017 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles E. Sihverile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna kriminaalhooldusalune on korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi, millega kaasneb uue kuriteo toimepanemise risk.
2. Viru Maakohtu 25.05.2017 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldamata, kuna E. Sihver tunnistas alkoholiprobleemi, soovis asuda ravile ning kriminaalhooldusametnik leidis, et ravil võivad olla positiivsed tagajärjed.
3. 03.07.2017 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles E. Sihverile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna süüdimõistetu rikkus järjekordselt kohustust mitte tarvitada alkoholi ning hoidis kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest.
4. Viru Maakohtu 21.07.2017 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldamata, kuna maakohus leidis, et kui E. Sihver allub kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja suhtub üldkasuliku töö sooritamisse vastutustundlikult, siis on kriminaalhoolduse jätkamine võimalik.
5. 31.08.2017 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles E. Sihverile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna E. Sihver rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu.
6. Viru Maakohtu 07.11.2017 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldamata. Maakohus leidis, et üldkasuliku töö graafikutest kõrvalekalded olid tingitud E. Sihveri tervislikust seisundist. Samuti leidis maakohus, et süüdimõistetu tunnistab alkoholiprobleemi ja on alustanud ravi, soovides seda jätkata. Vaatamata osalisele töövõimetusele on E. Sihver suutnud ära teha 386 üldkasuliku töö tundi ning ei ole toime pannud uusi kuritegusid, mistõttu on võimalik jätta E. Sihverile mõistetud karistus täitmisele pööramata.
7. 21.12.2017 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles järjekordselt E. Sihverile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna E. Sihver ei täida temale kohtuotsusega määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Maakohtu määrus
8. Viru Maakohtu 02.03.2018 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja pöörati E. Sihverile Viru Maakohtu 16.08.2016 otsusega mõistetud ärakandmata karistus, s.o 6 kuud ja 9 päeva vangistust täitmisele.
9. Maakohus luges tõendatuks, et E. Sihver on korduvalt rikkunud temale kohtuotsusega

§ 75

lg 2 p 2 alusel määratud kohustust mitte tarvitada üldkasuliku töö tegemise ajal alkoholi. 2 14.12.2017 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist (tl 8-9) ning 29.01.2018 indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 25-26) nähtuvalt tuvastati E. Sihveril 14.12.2017 ja 29.01.2018 positiivne reaktsioon alkoholile. Maakohus ei leidnud kriminaalhooldusametniku erakorralist ettekannet läbi vaadates ühtegi objektiivset asjaolu, mis kuidagi võiks isiku käitumist õigustada, käitumiskontrolli ajal on E. Sihver rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu 12 korda. Maakohus leidis, et alkoholi tarvitamise keelu rikkumised on tõendatud. Kuna alkoholi tarvitamise keelu kohustuse rikkumised on olnud korduvad, leiab maakohus, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu tunnistab alkoholi tarvitamist, mistõttu võib järeldada, et E. Sihver on kõnealused rikkumised pannud toime tahtlikult.

1. Maakohus on korduvalt andnud E. Sihverile võimaluse kanda talle mõistetud karistust vabaduses, kuid E. Sihver on oma käitumisega väljendanud selget seisukohta, et ta ei ole motiveeritud oma karistust vabaduses kandma ning ta ei ole suuteline täitma temale kohtuotsusega määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Lisaks korduvatele alkoholi tarvitamise keelu rikkumistele hoiab E. Sihver kõrvale ka üldkasuliku töö tegemisest, põhjendades seda halva tervisega. Terviseprobleeme kinnitavaid arstitõendeid E. Sihver kas ei esita või teeb seda hilinenult.
2. Kuna E. Sihver ei ole teinud õigeid järeldusi kriminaalhooldusametniku kirjalikest hoiatustest ja varasematest erakorralistest ettekannetest ning on jätkanud alkoholi tarvitamise keelu rikkumist ka käesoleva erakorralise ettekande menetlemise ajal, leiab maakohus, et E. Sihveri puhul ei ole karistuse eesmärkide saavutamine vabaduses võimalik. Määruskaebus
3. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu E. Sihveri kaitsja adv T. Metsma, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist.
4. Kaitsja hinnangul ei ole E. Sihver üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidnud, kuna töö tegemist on takistanud terviseprobleemid, mis on perearsti poolt tuvastatud. Isikule on määratud südametööd reguleerivaid ravimeid, kuid nimetatud ravimid ei ole osutunud efektiivseks ega ole andnud soovitud tulemust. Seetõttu ei ole E. Sihver ka määratud ravimeid regulaarselt manustanud. E. Sihver on pöördunud oma tervise probleemidega perearsti poole (valud rinnus jne), kuid viimane ei ole pidanud vajalikuks isikut eriarsti vastuvõtule suunata. Sellest tulenevalt ei ole E. Sihver saanud vajalikku ja asjakohast ravi. Isik on teavitanud kriminaalhooldusametnikku sellest, kui tema tervislik seisund ei võimalda tööd teha või esineb sellest tulenev takistus. Selle kohta on esitatud ka vastavad tõendid, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et E. Sihver hoiab tahtlikult üldkasuliku töö tegemisest kõrvale.
5. E. Sihver tunnistab alkoholitarvitamise probleemi, kuid ta on alkoholi tarvitanud valude tuimestamiseks. E. Sihver möönab, et see ei ole kindlasti õige ravimeetod, kuid leevendab otsese tugeva valu enne perearsti vastuvõtule või haigla EMO-sse pöördumist.
6. Määruskaebuse esitaja leiab, et E. Sihver on suuteline ettenähtud üldkasuliku töö tunnid tähtaegselt ära tegema. Seda on leidnud ka kriminaalhooldusametnik. Määruskaebuse esitaja möönab, et käitumiskontrolli nõuete (mitte tarvitada alkoholi) mittejärgimine on põhjustatud isiku terviseprobleemidest, millele ei ole leitud ravi. Samas on isik nõus alluma täiendavatele kohustustele, s.o

§ 75lg 2 p-le 5 (alluma ettenähtud ravile).

E. Sihver on nõus ennast ravima. 3 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 21. Ringkonnakohus, tutvudes kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ning esitatud kaebusega, on seisukohal, et maakohus on õiguspäraselt pööranud E. Sihverile mõistetud karistuse täitmisele. 22.

§ 69

lg 6 näeb ette, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades § 75 lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata karistuse täitmisele.

1. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtuga, et kriminaalhooldusametniku esitatud erakorraline ettekanne süüdimõistetu poolsete kriminaalhooldusreeglite rikkumise kohta on põhjendatud. E. Sihveril tuvastati alkoholijoove kahel korral (14.12.2017 ja 29.01.2018) ning erakorralisest ettekandest nähtub, et E. Sihver on käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamise keeldu rikkunud kokku 12 korral. Süüdimõistetu ei vaidle vastu asjaolule, et ta on eelnimetatud keeldu rikkunud. Lisaks alkoholi tarvitamisele on süüdimõistetu hoidnud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Määruskaebuses väidetakse, et üldkasulik töö on jäänud tegemata tervislikel põhjustel. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et E. Sihver on korduvalt jätnud terviserikete tõttu üldkasulikule tööle mitteilmumisest kriminaalhooldusametnikku teavitamata ning vajalikud arstitõendid on esitatud kas hilinenult või ei ole esitatud üldse, viitab sellele, et tal puudub motivatsioon ja tahe määratud karistust vabaduses kanda. Kuna süüdimõistetu on korduvalt andnud lubadusi alluda alkoholivastasele ravile, ei saa ringkonnakohus seekordset süüdimõistetu valmisolekut raviks tõsiselt võtta. Selles, et eelnevalt on E. Sihver valuvaigistina tarvitanud alkoholi ning võttes arvesse tema alkoholiprobleemi, eksisteerib oht, et E. Sihver võib ka tulevikus kriminaalhoolduse jätkamise korral järjekordselt alkoholikeeldu rikkuda. Kuna kriminaalhooldusreeglid ei ole olnud E. Sihverile takistuseks alkoholi tarvitamisel, võib sellest järeldada, et kriminaalhooldusele allutamine ei aita süüdimõistetu puhul positiivset tulemust saavutada.
2. Eirates korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi ja hoides kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest, saab järeldada, et E. Sihver ei ole motiveeritud oma eluviisi muutma ja karistust vabaduses kandma. Eelnevat arvesse võttes on kriminaalkolleegium arvamusel, et karistusest osaliselt tingimisi vabastamine ning korduvate erakorraliste ettekannete rahuldamata jätmine ei ole E. Sihverile soovitud mõju avaldanud, mistõttu ei ole võimalik karistuse eesmärke vabaduses saavutada.
3. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 02.03.2018 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
4. E. Sihveri kaitsja advokaat T. Metsma taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 180 eurot (sh käibemaks 30 eurot).
5. Ringkonnakohus ei pea tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks. Arvestades maakohtu lahendi põhjendava osa pikkust (ca 1 lk), vähendab ringkonnakohus maakohtu lahendiga tutvumisele kuluvat aega ühe pooltunni ulatuses, s.o summas 30 eurot (sh käibemaks 5 eurot). Samuti, arvestades esitatud määruskaebuses toodud argumentatsiooni ulatust (ca 1 lk) ning esitatud argumentide õiguslikku kvaliteeti, peab ringkonnakohus põhjendatuks vähendada määruskaebuse koostamiseks kulutatud aega ühe pooltunni ulatuses, s.o summas 30 eurot (sh käibemaks 5 eurot).
6. Tuginedes eeltoodule, peab ringkonnakohus põhjendatuks kaitsjatasu taotlust summas 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot). 4
7. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu120 eurot E. Sihveri kanda. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Tiit Lõhmus 5