Obsah (7)

§ 238§ 179§ 180§ 691§ 189§ 175§ 224

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-10404 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaid

§ 238lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõisteti T.

Mandelkornile karistuseks 4 kuud vangistust. 1.

1. Sama otsusega mõisteti T. Mandelkornilt välja ka menetluskulud. Riigituludesse mõisteti T. Mandelkornilt välja menetluskulud: sundraha 750 eurot, kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulu 1224 eurot ning kohtumenetluses osutatud õigusabi kulu summas 2296,80 eurot. Määrati, et T. Mandelkornil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas 4270,80 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. 1.
2. Kohtuotsuse põhjendavas osas märkis maakohus, et süüdistatava isikut arvesse võttes ei esine selliseid asjaolusid, mis tingiks väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osalise riigi kanda jätmise. Kuivõrd maakohus mõistab süüdistatavale karistuseks vangistuse, on maakohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude tasumise ajatamine ühele aastale.

§ 179lg 1 p 2 kohaselt kuulub T.

Mandelkornilt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 750 eurot. Lisaks kuulub

§-de 175 ja 180 kohaselt T. Mandelkornilt riigituludesse väljamõistmisele määratud kaitsjale makstud tasud järgnevalt: kaitsja Irina Gromtsevi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 1224 eurot ning kohtumenetluses kaitsja Natalia Lausmaa osutatud õigusabi eest 2296,80 eurot.

§ 180lg 3 alusel määras maakohus, et T.

Mandelkornil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud summas 4270,80 eurot alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. Määruskaebus

1. Viru Maakohtu 16.03.2018 otsuse peale esitas süüdistatav T. Mandelkorni kaitsja vandeadvokaat N. Lausmaa määruskaebuse menetluskulusid puudutavas osas, kus palub tühistada maakohtu otsuse T. Mandelkornilt menetluskulude väljamõistmises osaliselt ja jätta T. Mandelkornilt eeluurimisel I. Gromtsevile määratud riigi õigusabi tasust 1176 eurot riigi kanda ning välja mõista T. Mandelkornilt eeluurimisel kaitsja I. Gromtsevile makstud tasust 48 eurot. Ülejäänud osas menetluskulude suurust ja maksmise korda ei vaidlustata. Määruskaebuse kohaselt on I. Gromtsevile riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest määratud tasu välja mõistetud suuremas osas põhjendamatult. 2.
2. Eeluurimise ajal teostati prokuröri taotlusel

§ 691

alusel kannatanu Viktor Razuvanovi ütluste deponeerimine, milliseks otstarbeks korraldati 08.09.2016 ja 13.09.2016 videokohtuistung, kus I. Gromtsev T. Mandelkorni kaitsjana osales. Kriminaalasja materjalide hulgas, mille prokurör maakohtule kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses üle andis, puudusid need kaks videoülekuulamise protokolli, kuna prokurör ei pidanud neid vajalikuks tõenditena esitada. Eriasjade prokurör Antti Aitseni määrusega 29.09.2015 määrati I. Gromtsevile osavõtu eest videokohtuistungist kannatanu ütluste deponeerimiseks kokku tasu 540 eurot. Määruskaebuses leitakse, et kannatanu ütluste deponeerimise juures viibimise eest kaitsjale määratud tasu ei ole alust süüdistatavalt menetluskuluna välja mõista, kuivõrd see tõend üldse kriminaalasja kohtulikul uurimisel käsitlemist ei leidnud. Järelikult ei ole T. Mandelkornil kohustust ka seda kulu, mida prokurör pidas vajalikuks tõendi loomiseks eeluurimisel teha, kuid millise tõendi kasutamisest kohtulikul arutamisel loobus, riigile hüvitada. 2.

1. Eriasjade prokurör A. Aitsen on 24.11.2016 määrusega määranud I. Gromtsevile riigi õigusabi tasu kriminaalasja materjalidega tutvumise eest summas 636 eurot. Ka selle tasu väljamõistmine ei ole määruskaebuse kohaselt T. Mandelkornilt põhjendatud. Kriminaalasja kohtulikust arutamisest võttis alates esimesest eelistungist osa vandeadvokaat N. Lausmaa, kes esitas ka kaitseakti, olles täielikult tutvunud kriminaalasja materjalidega. Seega isegi kui I. Gromtsev pidas vajalikuks kriminaalasja materjalidega tutvuda ning prokurör määras talle selle eest tasu, peaks ka see tasu jääma riigi kanda, kuivõrd I. Gromtsevil ei olnud vaja kriminaalasja materjalidega tutvumise põhjal mingeid konkreetseid T. Mandelkorni kaitsmiseks vajalikke menetlustoiminguid teha. Need tegi uus kaitsja.
2. Tartu Ringkonnakohtu 11.04.2017 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 17.04.
3. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning T. Mandelkorni määruskaebus rahuldamata. 2 Tulenevalt

§ 189

lg-st 3 on juhul, kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võimalik vaidlustada menetluskulusid kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt, s.o määruskaebemenetluses. Ehk käesoleval ajal on põhjendatult esitatud määruskaebus.
2. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist menetluskulude puhul summas 4270,80 eurot põhjendatult väljamõistetud kuludega ning väljamõistetud menetluskulude vähendamiseks ei ole alust.

§ 180

lg 11 kohaselt

§ 175

lõike 1 punktis 4 sätestatud menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskulud määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nii ütluste deponeerimisega seotud kaitsja kulud kui ka eelmise kaitsja poolt kriminaaltoimikuga seotud tutvumiskulud on põhjendatud. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole käesoleval ajal menetluskulude väljamõistmisel takistuseks asjaolu, et deponeeritud ütlusi, kus osales kaitsja ning tekkisid kaitsekulud summas 636 eurot, ei esitatud tõendina isiku süüküsimuse otsustamiseks. Kaitsekulud on tekkinud ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole tulenevalt

§-st 30 võimalik midagi ette heita prokuratuurile kohtueelse menetluse läbiviimise seaduslikkuse osas. Samuti valib prokuratuur, millise tõenditega esindab ta riiklikku süüdistust kohtus. Ringkonnakohtu hinnangul võiks käesolevat olukorda võrrelda narkootikumide käitlemisega seotud kuriteoga, kus leitakse isiku sõrmejäljed ühelt konkreetselt esemelt ning tahetakse teha ekspertiisiga kindlaks, kas ka just sellele esemel lisaks teistele leitud esemetele on süüdistatavale kuuluvad sõrmejäljed. Isegi siis, kui ekspertiisiga tuvastatakse, et nimetatud esemel ei ole süüdimõistetu sõrmejälgesid, ei tähenda see seda, et ekspertiisikulud jääksid süüdimõistetult välja mõistmata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjaolu, et kaitsjad on vahepeal vahetunud, aluseks asuda seisukohale, et eelmise kaitsja poolt tehtud töö on põhjendamatu. Kohtumenetluses on kaitsjana osalenud küll N. Lausmaa, kuid kohtueelse menetluse lõpus on kaitsjal tulenevalt

§ 224õigus tutvuda kriminaaltoimikuga, seega ei saa I.

Gromtsevi tegevusele seda ette heita. Õigusteenus on osutatud põhjendatult ning süüdistataval tuleb see kulu hüvitada. Seda ei välista ka asjaolu, et selle tulemusena eelmine kaitsja mitte ühtegi menetlustoimingut ei teinud. Esitatud määruskaebus jääb edutuks. 6. Eelnevast lähtudes ja juhindudes

§-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 16. märtsi 2018 otsuse menetluskulusid puudutavas osas muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Aarne Sarjas 3