1-15-8481/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-8481 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Juhan Sarv Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. märtsi 2018 määrus süüdimõistetu Alexander Petrovi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Alexander Petrovi (Petrov; isikukood 37707230272) kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Marko Paabumets, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. märtsi 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 90 (üheksakümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 15 (viisteist) eurot, vandeadvokaadi vanemabi Marko Paabumetsale süüdimõistetu Alexander Petrovile määratud korras kaitse teostamise eest.
6. KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu Alexander Petrovi kanda. Süüdimõistetu Alexander Petrovil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Harju Maakohtu 08.12.2015 otsusega karistati Alexander Petrovi KarS § 121 (kehtivas redaktsioonis KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3) järgi 2 aasta vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 12.10.2015 otsusega mõistetud raskeima karistusega – 4 aastat 3 kuud vangistust – ja mõisteti A. Petrovile liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel arvati liitkaristusest maha Harju Maakohtu 12.10.2015 otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 2 päeva, mõistes lõplikuks karistuseks 4 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestati alates 07.04.
8. Karistuse kandmise lõpp 05.07.
10. Tartu Maakohtu 01.03.2018 määrusega jäeti A. Petrov ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
11. Käesolevaks ajaks on A. Petrov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud ning karistust on kanda rohkem kui kaks kuud. Seega esinevad formaalsed alused A. Petrovi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.
12. Maakohus on seisukohal, et A. Petrovi suhtes ei esine asjaolusid, mis võimaldaksid teda enne karistusaja lõppu vabastada. A. Petrov kannab käesolevat karistust kehalise väärkohtlemise eest, mis on toime pandud abikaasa suhtes ja korduvalt, vägivalda on pealt näinud nende ühine laps. Kinnipeetava elukäigust nähtub, et ka varem on teda kriminaalkorras karistatud ja seda eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest – kolmel korral narkootikumidega seotud kuriteo eest, ühel korral sõiduki juhtimise eest joobeseisundis, omastamise ja varguse eest. Vanglas kannab ta karistust kolmandat korda, mis näitab, et ka varasemad reaalsed vangistused ei ole olnud piisavaks vahendiks süüdimõistetu õiguskuulekale teele suunamisel. Vangla hinnangul on süüdimõistetul käesoleva vangistuse ajal siiski tekkinud mõningane huvi ennast muuta, kuid maakohus ei ole veendunud, et see on piisav selleks, et isikut vabastada. Kuigi kinnipeetav on karistuse kandmise ajal olnud hõivatud erinevate kuriteoriske maandavate tegevustega, ei ole tema käitumine oluliselt muutunud. Praegu on tal 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, varem on kaaskinnipeetava ründamise eest peetud vajalikuks kohaldada tema suhtes ka täiendavaid julgeolekuabinõusid. 2.
13. Maakohtu hinnangul on probleemiks ka süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht. Vangla iseloomustusest nähtub, et kriminaalhooldaja ei ole teostanud elukohas kontrolli, kuna A. Petrovi suhtes on Siseministeeriumi 30.06.2016 otsusega nr 1-24/104 kohaldatud sissesõidukeeldu. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Siseministeeriumi otsus tühistati Tartu Halduskohtu 25.09.2017 otsusega nr 3-16-
14. Tartu Halduskohtu otsuse peale esitas Siseministeerium apellatsiooni, mis rahuldati Tartu Ringkonnakohtu 21.02.2018 otsusega. Otsuse jõustumisel hakkab süüdimõistetu suhtes kehtima sissesõidukeeld. 2.
15. Maakohus leiab, et A. Petrovi varasem elukäik, sealhulgas korduv karistatus ning karistustest järelduste mittetegemine, kuritegude toimepanemise asjaolud ning sõltuvusprobleemid ei anna põhjust arvata, et süüdimõistetu on valmis vabaduses seaduskuulekaid valikuid tegema. Seda ei kinnita ka tema reegleid eirav käitumine karistuse kandmise ajal. Määruskaebus
16. Tartu Maakohtu 01.03.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega vabastada A. Petrov vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohus on rikkunud põhistamiskohustust ning esinevad asjaolud A. Petrovi vabastamiseks ennetähtaegselt. 3.
17. Ärakantud karistuse jooksul on A. Petrov tegelenud oma seniste õigusvastaste hoiakute muutmisega: läbinud sotsiaalprogramme ning jõudnud arusaamisele, et kuritegude toimepanemise põhjuseks on olnud sõltuvusprobleemid. Kaitsja hinnangul on käesolevaks hetkeks vanglakaristus oma eesmärgi täitnud, mistõttu on põhjendatud kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine. 2 A. Petrov on saanud aru oma käitumise õigusvastasusest, on selgitanud, kuidas ta on karistuse kandmise ajal tegelenud oma käitumise muutmisega ning kuidas ärakantud karistus on talle mõjunud, samuti soovib A. Petrov sõltuvusprobleemide osas abi saada. Ka Tartu Vangla toetab A. Petrovi vabastamist. Arvestades, et kinnipidamisasutusel on kõige vahetum kokkupuude kinnipeetavaga, siis on positiivse hinnangu andmine kinnipidamisasutuse poolt kaalukaks asjaoluks kinnipeetava vabastamisel. Maakohus on jätnud põhjendamata, miks vaatamata Tartu Vangla positiivsele arvamusele on põhjust asuda seisukohale, et karistus ei ole isikule piisavat korrigeerivat mõju avaldanud ning esineb endiselt uute kuritegude toimepanemise oht. Ka on maakohus pööranud liiga suurt tähelepanu distsiplinaarkaristustele, kuigi vangla toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. 3.
18. Asjaolu, et maakohus on jätnud kontrollimata põhjuse, miks kriminaalhooldusametnik ei ole kontrollinud elukoha sobivust, näitab, et maakohtu määrus on põhistamata. 3.
19. Maakohus märkis määruses, et Tartu Ringkonnakohtu 21.02.2018 otsuse jõustumisel hakkab süüdimõistetu suhtes kehtima sissesõidukeeld. Samas nähtub kohtumäärusest, et A. Petrovi kohta tehtud Eestist väljasaatmise otsus on edasi kaevatud ning ei ole jõustunud. Seetõttu on A. Petrovi võimaliku sissesõidukeeluga kaasnevates küsimustes hetkel vara seisukohta võtta. 3.
20. Kaitsja hinnangul on maakohus jätnud hindamata A. Petrovi suhtes esinevad positiivsed asjaolud: lähedaste toetus ja head väljavaated töö leidmiseks (3 töökohta, mille vahel valida).
21. Tartu Ringkonnakohtu 02.04.2017 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 09.04.2018, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
23. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Küll peab ringkonnakohus etteruttavalt vajalikuks märkida, et ei nõustu kaitsja seisukohaga, et maakohtu määrus on põhistamata. Maakohus on lähtunud kõigist KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaoludest ning kaitsja poolt maakohtu põhistustega mittenõustumine ei tähenda põhistuste puudumist. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega, siis neid siinkohal üle kordama ei hakka ning märgib vastuseks määruskaebusele üksnes järgmist.
24. Maakohus ei ole jätnud tähelepanuta A. Petrovi suhtes esinevaid käitumuslikke muutusi positiivses suunas, kuid asjaolusid tuleb hinnata kogumis. Kuna isikule ei ole varasemad korduvad karistused mõju avaldanud, siis ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesoleval ajal ka viiteid sellele, et asuda seisukohale, et just praeguse vangistuse ajal on teinud süüdimõistetu märkimisväärseid muutusi ja kavatseb edaspidi elada seadusekuulekalt. Selliste plaanide puudumisele viitavad ka ilmselgelt distsiplinaarkaristused, mis näitavad, et A. Petrov ei ole ka range järelevalve tingimustes võimeline oma käitumist suunama. Küll on ringkonnakohtu määruse tegemise ajaks kehtivaid karistusi arvuliselt üks. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et maakohus pööras liigset tähelepanu distsiplinaarkaristustele, kuigi vangla toetab süüdimõistetu ettetähtaegset vabastamist. Vangla arvamus on üks asjaoludest, mida ringkonnakohus arvestab. Vanglapoolne toetus süüdimõistetu vabastamiseks ei tähenda automaatselt, et kohtul tuleks süüdimõistetu ennetähtaegselt 3 vabastada. Maakohus on selgitanud, miks negatiivsed asjaolud kaaluvad üles vangla toetuse. Kohtupraktikas leitakse, et ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine (RKKKm nr 3-1-1-91-06). Ringkonnakohtu hinnangul uute rikkumiste toimepanemine näitab üheselt, et süüdimõistetu ei saa aru ega oska juhtida oma käitumist ning mõistetud karistus ei ole oma eesmärki veel saavutanud. Kaitsjaga tuleb nõustuda, et maakohtul on käsitlemata määruskaebuses välja toodud 2 positiivset asjaolu – lähedaste toetus ja töökoha leidmise avar võimalus. Küll ei too need endaga kaasa maakohtu määruse muutmist ning A. Petrovi ennetähtaegset vabastamist. Nimelt, süüdimõistetul oli ka enne vangistusse sattumist elukoht ning ta töötas nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Faktiliselt positiivne asjaolu ei pruugi seda olla seoses konkreetse isikuga. Ehk kuna need ei ole varasemalt süüdimõistetule mõju avaldanud, siis ei leia ringkonnakohus, et see omaks mõju ka käesoleval juhul. Elukoha osas ei ole kriminaalhooldaja kontrolli teostanud, kuid kuna tegemist ei ole elektroonilise valve alla ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisega ning vanemad on nõus isiku elama asumisega aadressile XXX, Tallinn, siis ringkonnakohtu hinnangul ei ole probleemi isiku vabanemisjärgse elukohaga. Ka leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole võtnud ennetähtaegsel vabastamisel seisukohta sissesõidukeelu mõjule isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel, vaid on välja toonud sissesõidukeelu menetlemise protsessi. Praeguse seisuga on süüdimõistetu kassatsioon Riigikohtu menetluses. Kaitsja viitab määruskaebuses ka vangla iseloomustuses välja toodud riskiprotsentidele, mis A. Petrovil on uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse osas 2 aasta jooksul 48% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 27%. Ringkonnakohus leiab, et neid protsente ei ole võimalik arvestada. Ringkonnakohus on varasemates lahendites märkinud (näiteks Tartu Ringkonnakohtu 23.10.2017 määrus kriminaalasjas nr 1-11-14170), et vangla kõnealust riskihinnangut ei saa ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvestada. Seda seetõttu, et vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhistamata ega ole seega kontrollitav: puuduvad andmed, mille pinnalt jälgida tõenäosusarvutuse käiku ja uurida selle teaduslikku põhjendatust. Ühtlasi jagab ringkonnakohus Tartu Maakohtu praktikas korduvalt väljendatud seisukohta, et vangla protsentides väljendatud hinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta on juriidiliselt kasutu. Maakohtule teadaolevalt kasutab vangla vangi retsidiivsuse tõenäosuse arvestamiseks arvutiprogrammi, kuhu sisestatakse erinevad parameetrid (nt inimese sugu, vanus, karistatuse arv, kuriteokooseis jms). Sellised automaatsed lahendused saavad olla maksimaalselt üksnes abivahendid lõpliku läbikaalutud otsuse tegemisel. (Tartu Maakohtu 15.03.2017 määrus asjas nr 1-09-2625, p 11; 16.05.2017 määrus asjas nr 1-13-7499, p 14 ja 25.05.2017 määrus asjas nr 1-13-7295, p 14). Nagu märgitud, ei ole vangla oma hinnangut mingil moel põhistanud. Seetõttu ei leia ringkonnakohus, et tegemist oleks asjaoluga, mida tuleks arvestada ennetähtaegse vabastamise otsustamisel
25. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 180 eurot, sh käibemaks 30 eurot. Tasu koosneb kohtumäärusega tutvumisest ja määruskaebuse koostamise eest kokku 6 pooltundi. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele ka osaliselt. Arvestades maakohtu määruse mitte kuigi suurt mahukust ja määruskaebuse argumentatsiooni mahtu on põhjendatud rahuldada kaitsjatasutaotlus 3 pooltunni ulatuses, s.o 90 eurot, sh käibemaks 15 eurot. 4 KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb A. Petrovil hüvitada M. Paabumetsa kaitsjatasu 90 eurot.
26. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
27. märtsi 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Juhan Sarv 5