1-15-348/98

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-348 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. märtsi 2018 määrus, millega Margo Nigol (ik 38206264924) jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Margo Nigol, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta muutmata Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
5. märtsi 2018 määrus, millega Margo Nigol jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Margo Nigol kannab Tartu Vanglas karistust Harju Maakohtu
7. mai
8. a otsuse järgi. Teda karistati KarS § 331 järgi 2 kuu pikkuse vangistustega. Karistust suurendati Tallinna Ringkonnakohtu
9. septembri
10. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 15 aastat 17 päeva vangistust võrra. Liitkaristust, 15 aastat 2 kuud ja 17 päeva, kannab M. Nigol alates
11. maist
12. Karistuse lõpptähtaeg saabub
13. juulil
16. detsembril 2017 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid M. Nigoli vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokurör ei toeta M. Nigoli tingimisi vabastamist enne tähtaega.
17. Tartu Maakohtu
18. märtsi
19. a määrusega jäeti M. Nigol tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus märkis, et täidetud on M. Nigoli vabastamise formaalsed eeldused. Tal on vabanemisel ka elukoht Jõhvis aktiveerimiskeskuses. Materiaalsete aluste osas märkis kohus, et kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida eelkõige just uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. M. Nigoli puhul saab uute kuritegude toimepanemist prognoosida tema varasemalt toime pandud kuritegude põhjal. Ta on sooritanud eriliigilisi kuritegusid, mh tapmise. Lisaks on ta toime pannud ka isiku- ja varavastaseid kuritegusid ja kuriteo vanglas viibimise ajal. M. Nigoli puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks endiselt suur ja seda vaatamata ITK täitmisest. M. Nigol on küll osalenud erinevates rehabiliteerivates tegevustes, ent tema käitumist vangistuses ei saa pidada laitmatuks. Tal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, sh üks ametniku korralduse eiramise eest. Kohus leidis, et kui kinnipeetaval on raskusi ka range järelevalve tingimustes reeglitele alluda, on tõenäoline, et ta ka vabaduses ei suuda kehtestatud korrast kinni pidada. Kohus leidis, et M. Nigoli puhul suurendab uute kuritegude ohtu ka kindla töökoha puudumine, sest see tekitab ohu, et isik hakkab majandusliku kasu saamise eesmärgil uusi kuritegusid toime panema. Rahaliste vahendite nappus võib tekitada probleeme ja pingeid, mida isik ei suuda adekvaatselt lahendada, mis toob kaasa teist liiki kuriteod. Retsidiivsusohtu suurendab ka toetava lähisuhtevõrgustiku puudumine. MÄÄRUSKAEBUS
20. M. Nigol leiab, et maakohtu määrus tuleks tühistada ning vabastada ta tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega, mille kestuseks oleks 6 kuud ja määrata katseaja kestuseks 3 aastat. 4.1 Oma püüdlikkusega on M. Nigol näidanud, et karistuse eri- ja üldpreventiivsed eesmärgid on täidetud. Ennetähtaegne vabastamine ei ole erandlik, samuti jääb selgusetuks, kuidas sisustada ühiskonna õiglustunnet. M. Nigol kirjutab, et juba alates
21. aasta sügisest, mil ta lõpetas puhastusteeninduse eriala, vangla temaga ei tegele. Juba majanduslikel põhjustel tuleks M. Nigol ennetähtaegselt vabastada, kuivõrd iga vangi ülalpidamiseks kulutab riik 1417 eurot. M. Nigoli puhul esineb väga palju positiivseid asjaolusid: ta on kandnud ära 16 aastat karistust, tasutud on kohtunõuded, alates
22. a osaleb M. Nigol tööhõives, ta on lõpetanud sotsiaalprogrammid ning kutseõppe puhastusteenindajana. Samuti on ta kogunud vabanemisfondi 1500 eurot, tal on elukoht Jõhvis ja tugiisik ning garanteeritud töökoht Töötukassa kaudu aga ka isapoolsete sugulaste igapäevane toetus toimetulekul. Lisaks on M. Nigol teinud koostööd uurimisasutusega ja teda on ootamas Jõhvis sotsiaaltöötaja ja tugiteenused. Kriminaalhooldaja järelevalve võimaldab tagada kinnipeetava kiirema taasintegreerimise ühiskonda. 4.2 M. Nigoli hinnangul on vangla iseloomustuses koostatud riskiprotsendid väärad, sest need on võrreldes
23. a iseloomustusega oluliselt suurenenud. Riskiprotsente ei saa arvestada, mida on möönnud ka kohtupraktika (1-09-2625). Seega jääb arusaamatuks, missugused faktilised asjaolud annavad aluse väita, et süüdimõistetu võib panna toime uusi kuritegusid ega täidaks kriminaalhoolduse nõudeid. 4.3 M. Nigol on täitnud karistuse eesmärgid enne karistusaja lõppu. Ta on viibinud vanglas 16 aastat ning kui lähtuda eeldusest, et ta ei ole selle aja jooksul muutunud, siis tekib paratamatult küsimus, kuidas saab karistuse eesmärke täita ja miks on vaja mõista kuriteo toimepannud isikule pikaajaline vangistus. Tegelikult arvestaski kohus kuritegude raskust ja jättis muud tingimisi ennetähtaegset vabastamist mõjutavad asjaolud arvestamata. Kohtumäärusest ei selgu, millele tuginedes jõuti järeldusele, et uue kuriteo toimepanemise risk on suur. M. Nigolile aastatel 1998, 2000 ning 2004 mõistetud karistused peaksid olema kustunud ning nendel ei tohiks olla tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetlemisel määravat mõju. M. Nigoli käitumine on muutunud aastate jooksul vaid paremuse suunas ning otstarbekas oleks ta vabastada käitumiskontrolliga, et teda distsiplineerida ja aidata kaasa ühiskonda sulandumisele. 4.4 Arvestades Riigikohtu seisukohti asjas nr 3-1-1-59-14, on maakohus teinud kaalutlusvea. Kohtud on M. Nigoli ennetähtaegset vabastamist arutanud juba 4 korda. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on rajanud M. Nigoli õiguskuulekusele ja uue kuriteo toimepanemisele antud riskihinnangu kuriteo asjaoludele ja varasemat käitumist iseloomustavatele andmetele. Kohtu põhjendused rajanevad ekslikult eeldusel, et kuriteo toimepanemise tähtsus aja jooksul ei vähene. M. Nigolile varem mõistetud karistused on arhiveeritud, mistõttu ei ole neile tuginemine õige. Ka Tartu Ringkonnakohus on asjas nr 1-15- 348 valesti esile toonud Murru Vanglas
24. a toimunud kuritegu. 2 Samuti tuleks arvestada, et
25. a oli M. Nigolil 8 kehtivat distsiplinaarkaristust, praegu aga 3, mis kaotavad kehtivuse 3 kuu jooksul. 4.5 Maakohtu põhjendused ei ole veenvad. Alates
26. a peale matustel käimist on isapoolsed sugulased hakanud M. Nigolit majanduslikult toetama igakuiselt. Ema on ratastoolis ja haige, ent suheldakse telefoni teel. Ema on nõus M. Nigolit toetama, et viimane saaks soetada endale korteri. 4.6 M. Nigol leiab, et tema puhul esineb palju positiivseid asjaolusid, millest ta eelnevalt ka kirjutas. Määruskaebusele lisatud tõenditest nähtub, et sugulased toetavad M. Nigolit igakülgselt. Ta usub jumalasse, mitte kuritegudesse. 4.7 Kohus ei ole uurinud, kuidas mõjub 16 aasta pikkune vangistus M. Nigoli mainele. Aastate jooksul on ta pidanud taluma vanglas vaimset ja füüsilist vägivalda. Tartu Vanglal puudub võimalus pakkuda M. Nigolile tegevusi, mida aga saab teha MTÜ Tulevik ja töötukassa. M. Nigol soovib luua pere. 4.8 Määruskaebuse lisana esitas M. Nigol justiitsministeeriumi vastuse nr 11-7/289-23 ja Tartu Vangla vastuse nr 2-3/5481-2 ning garantiikirja, mille kohaselt võetakse M. Nigol ennetähtaegse vabastamise korral tööle puhastusteenindajaks. Need kinnitavad, et riske on võimalik maandada ja riskid ei ole suured. Vangla iseloomustus on paljasõnaline, ega vasta tõele. 4.9 Määruskaebuse teises lisas toonitab M. Nigol üle, et võrreldes eelmise ennetähtaegse vabastamisega, kus toodi välja M. Nigoli 8 kehtivat distsiplinaarkaristust, on praegu kehtivaid distsiplinaarkaristust 2, neist esimene aegub
27. mail 2018 ja teine
28. juulil
29. Seega pole M. Nigol järjepidevalt rikkunud vangla korda ning esineb mitmeid positiivseid asjaolusid, mis garanteerivad eeskujuliku eluviisi vabas ühiskonnas. Vangla riskihinnangut ei saa arvestada, mida on ringkonnakohus möönnud mitmes oma lahendis. Karistusest on M. Nigol ära kandnud juba 16 aastat, mistõttu puuduvad põhjused, miks ta peaks kuritegevusega tegelema. Vanglast vabanemisel ootavad M. Nigolit erialaspetsialistid, kes temaga tegelevad. Vangistuse lõpunikandmisel ei ole riigil enam huvi M. Nigoliga tegeleda. Juba 3 aastat tagasi täitis M. Nigol kõik ITK-s püstitatud eesmärgid. 4.10 Määruskaebuse kolmandas lisas toonitab M. Nigol üle juba varasemates kaebustes esitatud seisukohad tema ennetähtaegset vabastamist toetavate asjaolude kohta. Lisatud on ka lõputunnistuse koopia. Antud erialal on M. Nigol töötanud 13 aastat. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
30. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole ja jätab selle muutmata. Edasikaebust edu ei saada.
31. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad M. Nigoli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.
32. Erinevalt kinnipeetavast endast ei leia ringkonnakohus, et kinnipeetava vabastamise kasuks räägib rohkelt asjaolusid.
33. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). M. Nigol on 3 määruskaebuse kohaselt ITK täitnud ning ta märgib, et vanglal ei ole juba alates
34. aasta sügisest, mil ta lõpetas puhastusteeninduse eriala, temaga tegelenud. Alates
35. a osaleb M. Nigol tööhõives, ta on lõpetanud sotsiaalprogrammid ning kutseõppe puhastusteenindajana, mis on samuti positiivseteks asjaoludeks.
36. Kohtukolleegium möönab, et M. Nigoli käitumises vangistuses on positiivseid (töötamine, sotsiaalprogrammide läbimine, puhastusteenindja eriala omandamine) aspekte. Tema muidu head käitumist vangistuses varjutavad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kuna need on määratud peale sotsiaalprogrammide läbimist, siis seab see kahtluse alla, kas M. Nigol soovib reaalselt ellu viia programmis omandatud teadmisi. Keelatud tubakatoodete omamine viitab M. Nigoli riskeerivale hoiakule. Samuti on M. Nigolit karistatud ametniku korralduse eiramise eest. Kohtukolleegiumi hinnangul on siiski väär M. Nigoli seisukoht, et vangla temaga ei tegele. Ka isiku tööhõives osalemine soodustab tema rehabiliteerimist, mitte üksnes sotsiaalprogrammides osalemine.
37. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Ka antud kriteeriume on maakohus hinnanud. Nii on kohus arvestanud, et vabanemisel on M. Nigolil võimalik asuda elama MTÜ-sse Aktiveerimiskeskus Jõhvis. Talle on määratud tugiisik. Negatiivsest küljest on I astme kohus välja toonud, et M. Nigolil puudub kindel töökoht ning lähisuhtevõrgustik. M. Nigol vaidleb sellele vastu ja märgib, et igapäevase toimetuleku tagavad isapoolsed sugulased, Jõhvis on teda ootamas sotsiaaltöötaja ja tugiteenused ning kriminaalhooldaja järelevalve võimaldab tagada kiirema taasintegreerimise ühiskonda. MTÜ Tulevik ja töötukassa abil saab M. Nigol oma elu korda ning loob pere.
38. Kohtukolleegium leiab, et M. Nigoli määruskaebuse väited ei lükka maakohtu järeldusi ümber. Ehkki ringkonnakohtu menetluse ajaks on M. Nigol esitanud garantiikirja töölesaamise kohta ja arvestades, et ta on juba aastaid töötanud puhastusteenindajana, milline amet on teenindussektoris nõutud, ei oleks M. Nigolil õpitud erialal ilmselt raske tööd leida. Esialgse toimetuleku vabaduses tagaks vabanemisfondis olev raha ning tugiisiku olemasolu. M. Nigol selgitab, et teda toetavad isapoolsed sugulased. Ringkonnakohtule esitatud vanglakonto väljavõttelt nähtub tõepoolest, et M. Nigoli arveldusarvele laekuvad summad erinevatelt inimestelt ja on väga võimalik, et tal on materiaalset toetust oodata ka vabanemisel. Samas on vangla iseloomustuses välja toodud seegi, et M. Nigol on saatnud kodustele ähvarduskirja ning tema suhtlusringkonda kuuluvad paar sõpra. Viimaste kinnitusel puudub M. Nigolil toetav sotsiaalvõrgustik ning emaga suhted on halvad (tl 8).
39. Ringkonnakohus leiab eeltoodut kokku võttes, et M. Nigoli käitumist vangistuses ei saa pidada õiguskuulekaks ja vaatamata individuaalses täitmiskavas seatud eesmärkidele ei saa öelda, et need on täielikult täidetud, sest kinnipeetav on ka pärast programmide läbimist toime pannud distsiplinaarrikkumisi. M. Nigoli vabanemistingimused toetaks küll esialgset toimetulekut, ent kuna (nagu ka isik ise on möönnud) ta vabaneb pikaaajalise karistuse kandmiselt oluliselt muutunud keskkonda, kus toimetulek sõltub suuresti M. Nigolist endast, siis on süüdlase edasine käitumine raskesti prognoositav. Kahtlusi M. Nigoli edasises toimetulekus tekitavad tema mõtlemises ja käitumises ning hoiakutes täheldatud riskid ja ohtlikkus. Sealhulgas on vangla iseloomustuses välja toodud, et M. Nigol on kergesti mõjutatav, talle on omane ebasobiv käitumine, mis on ajendatud emotsioonidest ja suutmatusest leida probleemidele adekvaatseid lahendusi. Samuti on tema tulevikuootused ebaselged. Ta vähendab oma vastutust ning näeb rohkem süüd teistes (iseloomustus lk 5). Nimetatu seab kohtukolleegiumi jaoks suure kahtluse alla M. Nigoli edasise toimetuleku ning tema õiguskuuleka käitumise.
40. Hinnangu kaalutlusotsuse tegemisel peab veel andma isiku kuriteo toimepanemise asjaoludele ning tema varasemale käitumisele. Ka siinkohal oleks maakohtule kohatu etteheiteid teha, sest mõlemat hinnatavat asjaolu on kohus vaaginud. Väärib märkimist, et M. Nigol kannab muuhulgas karistust raske isikuvastase kuriteo, mõrva, eest, mis on toime pandud raskendavatel asjaoludel 4 (omakasu ajendil, eriti piinaval ja julmal viisil ning teise kuriteo varjamiseks). Lisaks kuriteo eest, mis praegusel ajal on kvalifitseeritav röövimisena ning kolme salajase varguse toimepanemise eest. Kuriteod pani M. Nigol toime katseajal. Hiljem mõisteti ta süüdi veel KarS § 331 järgi, s.o kinnipeetavana narkootilise aine valdamise ja arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest. Tegemist on kustumata karistustega. M. Nigol kannab liitkaristusena talle erinevate kuritegude eest mõistetud vangistust. Vangla iseloomustuses on sedastatud kuritegude põhjustena soov saada teravaid elamusi ja grupi mõju (tl 4). Samuti on ta varasemalt tegutsenud mõtlemata tagajärgedele ja pannud toime tapmise, kuna probleemid kuhjusid üle pea (tl 5). Ringkonnakohus möönab, et korduvalt kriminaalkorras karistatute puhul on oht uusi kuritegusid toime panna suur, sellist ohtu võib täheldada ka M. Nigoli isikut iseloomustavate andmete põhjal (teravate elamuste otsimine, kerge mõjutatavus, suutmatus leida probleemidele adekvaatseid lahendusi). Seetõttu annab nii isiku varasemast elukäigust kui ka tema kuritegudest nähtuv ohuprognoos aluse antud kinnipeetava puhul arvata, et ta võib jätkata kuritegude toimepanemist.
41. Vangla poolt välja arvutatud riskihinnangu tõenäosusprotsendid jätab ringkonnakohus kaalutlusotsuse tegemisel kõrvale. Apellatsioonikohus oma praktikas jätkuvalt seda meelt, et riskihinnangu tõenäosusprotsente isiku ennetähtaegse vabastamise korral arvesse ei võeta. Kuna kaebaja on viidanud mitmetele ringkonnakohtu lahenditele, mis seda seisukohta põhistavad, siis jätab kohtukolleegium vastavad põhistused kordamata.
42. Ringkonnakohus nõustub kokkuvõtlikult maakohtu arvamusega, et M. Nigolil tuleb jätkata karistuse kandmist. Maakohtu lahend tuleb juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 5 /allkiri/ Tiit Lõhmus