Obsah (7)

§ 141§ 200§ 64§ 69§ 65§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-10041 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vai

§ 141

lg 1 järgi 1 aasta 2 kuu vangistusega ja

§ 200

lg 1 järgi 3 aasta vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel suurendati mõistetud üksikkaristustest raskeimat, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.

§ 69

lg 7 kohaselt asendati Harju Maakohtu 16.09.2014 otsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemata 256 tundi 4 kuud 8 päeva vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 16.09.2014 otsusega nr 114-7115 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuu 8 päeva, võrra ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 10 kuud 8 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 02.07.2015 karistuse kandmise aja hulka ja karistuse alguseks loeti kinnipidamise aeg 02.07.

1. Karistuse kandmise lõpp 10.05.
3. Tartu Maakohtu 29.03.2018 määrusega jäeti A. Serebrjakov ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
4. A. Serebrjakov kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. Käesolevaks ajaks on A. Serebrjakov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem, kui neli kuud. Samuti on A. Serebrjakovil kanda jäänud karistust rohkem kui 2 kuud. Formaalsed eeldused ennetähtaegselt vabaneda on täidetud. 2.
5. Täitmata on materiaalsed eeldused vabanemiseks. Hinnates A. Serebrjakovi varasemat elukäiku, järeldub, et A. Serebrjakov on järjepidev õigusrikkuja, olles korduvalt kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab A. Serebrjakov juba neljandat korda. Käesolevad süüteod, mille eest A. Serebrjakov karistust kannab, on toime pandud üldkasuliku töö tegemise ajal. Lisaks nähtub varasemast otsusest, et A. Serebrjakov on ka varasemalt katseajal pannud toime uue kuriteo. A. Serebrjakovi poolt toime pandud kuritegude rohkus näitab süüdimõistetu üldist negatiivset suhtumist õiguskorda ja kehtivatesse reeglitesse. Varasemad karistused ei ole mõjutanud teda õiguskuulekusele ja seega ei ole olnud tõhusad. 2.
6. Maakohus pidas A. Serebrjakovi käitumist karistuse kandmise ajal positiivseks. Käesoleva vangistuse jooksul on A. Serebrjakov läbinud sotsiaalprogrammi Uus Suund ja alates 09.01.2018 osaleb sotsiaalprogrammis 12 Sammu. A. Serebrjakov on omandanud kutsehariduse puhastusteenindaja erialal ja osaleb vangla tööhõives. Lisaks on A. Serebrjakov läbinud riigikeele õppe A2 ja B1 tasemel, ta käib kirikus ning puuduvad distsiplinaarkaristused. 2.
7. A. Serebrjakovi puhul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema alkoholisõltuvus. Ka viimased kuriteod, mille eest ta kannab käesolevat karistust, pani A. Serebrjakov toime, olles alkoholijoobes. Maakohus peab positiivseks, et süüdimõistetu on väljendanud soovi vabaduses alkoholi tarvitamisest loobuda. Samas, võttes arvesse A. Serebrjakovi poolt toimepandud kuritegude toimepanemise asjaolusid ja A. Serebrjakovi alkoholi tarvitamise harjumust, ei ole maakohtu arvates välistatud, et vabanemise korral jätkab A. Serebrjakov alkoholi tarvitamist ja seda vaatamata sellele, et A. Serebrjakov on väidetavalt oma vaated elule ümber hinnanud. Kuna A. Serebrjakov on kuriteod toime pannud tingituna alkoholisõltuvusest, pidas maakohus oluliseks, et A. Serebrjakov läbiks talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammid täies mahus, st sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. 2.
8. Vabanemisjärgselt on A. Serebrjakovil võimalus elama asuda aadressile xxx, Tallinnas. Nimetatud aadressil asuv 2-toaline korter kuulub A. Serebrjakovi elukaaslase emale ning lisaks korteriomanikule elavad käesolevalt nimetatud aadressil A. Serebrjakovi elukaaslane koos nende ühise alaealise lapsega ning tema õde koos oma kahe alaealise lapsega. A. Serebrjakovil on kindel töökoht T. OÜ-s lihttöölisena. Maakohus on seisukohal, et A. Serebrjakovi vabanemisjärgsed elamistingimused on valdavalt head. A. Serebrjakovil on vabanemise korral olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Samuti on oluline, et A. Serebrjakov soovib vabanemise korral osaleda oma alaealise 2 lapse kasvatamisel. A. Serebrjakovil oli ka enne vangistust kindel elukoht, toetav lähivõrgustik ja võimalus osaleda lapse kasvatamisel, kuid vaatamata nimetatud positiivsetele asjaoludele pani A. Serebrjakov toime rasked kuriteod. Vaatamata sellele, et A. Serebrjakovi puhul esineb positiivseid asjaolusid (käitumine karistuse kandmise ajal ja vabanemisjärgsed elutingimused), ei kaalu need maakohtu hinnangul üles tema suhtes esinevaid negatiivseid ja karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid (varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud, A. Serebrjakovi isik). Määruskaebused
9. Tartu Maakohtu 29.03.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Serebrjakovi kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, kes palub tühistada maakohtu määruse. Määruskaebuse kohaselt on maakohtu järeldused ekslikud. Määruskaebuses tuuakse välja veelkord vangla iseloomustuses toodud andmed. Maakohus on jätnud positiivsed asjaolud arvestamata, sh distsiplinaarkaristuse puudumise ning süüdimõistetu pingutused. Alkoholi, narkootilise ja psühhotroopsete ainete keelu tõttu on isik ka katseajal kontrollitav. Vanglatingimustes ei ole võimalik vajalikku ravi saada. Isikule ei saa ette heita karistatust kui sellist, kuna tema käitumine vangistuses on näidanud, et süüdimõistetu on teinud positiivsed järeldused edasise elu jätkamiseks seadusekuulekalt. Käitumiskontroll ning kriminaalhooldaja saavad suunata süüdimõistetut edaspidi seadusekuulekalt käituma.
10. Tartu Maakohtu 29.03.2018 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu A. Serebrjakov, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohus pidas oluliseks sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimist, kuid vangla asendas selle programmiga 12 sammu, kuna Eluviisitreeningu läbiviimiseks puudus läbiviija. Selle programmi läbimise kohustuse saaks panna ka ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse ajaks. Süüdimõistetu kordab veelkord üle tema suhtes esinevad positiivsed asjaolud. Vangistuse jooksul on süüdimõistetu üritanud tegeleda kõige positiivsega. Süüdimõistetu on valmis ennast muutma nii iseenda kui ka oma lähedaste – elukaaslase, lapse, elukaaslase ema pärast. Muuhulgas märgitakse määruskaebuses, et süüdimõistetule ei antud kohtuistungil viimase sõna võimalust. Süüdimõistetu esitas ka määruskaebuse lisa koos Tartu Vangla vastusega, milles nähtuvad asjaolud seoses sotsiaalprogrammi vahetamisega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
12. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebustes ei ole välja toodud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud või mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Määruskaebustes tuuakse välja üksnes süüdimõistetut positiivselt näitavad asjaolud ning jäetakse arvestamata, et kohtul tuleb arvestada kõiki

§ 76lg-s 4 toodud asjaolusid.

Muuhulgas peab kohtukolleegium vajalikuks rõhutada, et maakohtu põhistustega mitte3 nõustumine ei tähenda põhistuste puudumist. Ringkonnakohtu hinnangul on positiivne, et A. Serebrjakovil puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused ning isik on sõnas väljendanud motivatsiooni muutuda, mida ka maakohus on arvestanud, kuid arvestades kõiki asjaolusid kogumis, ei anna see kohtule veendumust, et süüdimõistetu suhtes oleks maandatud risk, et vabaduses isik ei jätka uute süütegude toimepanemist. Kohtukolleegiumile jääb arusaamatuks, millist ravi süüdimõistetu vangistuses ei saa, sest vangistusseaduse alusel on meditsiiniline abi tagatud. Maakohus on arvestanud süüdimõistetu suhtes esinevaid positiivseid asjaolusid, kuid on kogumis leidnud, et need asjaolud ei maanda riski, et süüdimõistetu ei jätkaks uute kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu suhtes esineb küll teatavas ulatuses positiivseid asjaolusid, kuid tuleb arvestada, et mõned nimetatud asjaoludest esinesid süüdimõistetul ka enne käesoleva vangistuse aluseks olevate süütegude toimepanemist. Süüdimõistetul oli varasemalt olemas alaealine laps, kes vajas tema tuge, elukoht kui ka töökoht. Ometi ei ole nimetatud asjaolud ära hoidnud süüdimõistetu poolt uute kuritegude toimepanemist. Olukorras, kus süüdimõistetu suhtes on varasemalt kriminaalmenetlus ebaõnnestunud, puudub kohtul veendumus selles osas, et käesolevalt oleks asjaolud nii muutunud, et võiks asuda seisukohale, et kriminaalhooldusega oleks võimalik süüdimõistetu käitumist muuta. Samuti ei nähtu kaitsja määruskaebusest, miks just käesolev vangistus on pannud süüdimõistetut oma maailmakäsitlust muutma, kuigi tegemist on korduvalt karistatud isikuga. Korduv karistatus just näitabki, et isik ei oska oma käitumist muuta. Süüdimõistetu heidab maakohtule ette, et talle ei antud kohtuistungil viimase sõna õigust. Kohtuistungi protokolli kohaselt on süüdimõistetu saanud oma seisukohti avaldada ning pärast kaitsja poolt seisukoha väljendamist ei ole menetlusosaliselt täiendusi ega taotlusi olnud (lk 63). Seega jääb esitatud väide edutuks. Määruskaebused jäävad edutuks. 7. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 60 eurot, sh käibemaks 10 eurot. Tasu koosneb määruskaebuse esitamisest 2 pooltundi. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb A. Serebrjakovil hüvitada L. Nirgi kaitsjatasu 60 eurot. 8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 29. märtsi 2018 määrus muutmata ning määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Maarika Kuusk 4