KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus
- mai 2018 1-11-9382 Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Robert Raagmaa (isikukood 39001034264) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
- aprilli
- a määrus Robert Raagmaa kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ene Uljanova Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Tartu Maakohtu
- aprilli
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Matti Reinsalu Robert Raagmaale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 60 (kuuskümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 10 eurot.
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Robert Raagmaalt Eesti Vabariigi kasuks välja 60 (kuuskümmend) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Pärnu Maakohtu
- veebruari
- a otsusega tunnistati Robert Raagmaa (endise nimega Alo Raagmaa) süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 266 lg 2 p 1, § 418 lg 2 p 1, § 200 lg 2 p 10, § 199 lg 2 p 4, § 213 lg 1, § 203, § 114 p 5 ning § 113 – § 221 lg-te 1 ja 2 järgi ja talle mõisteti liitkaristuseks 14 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti selle karistusega kaetuks Pärnu Maakohtu
- septembri
- a otsusega mõistetud 1 aasta 4 kuu pikkune kandmata vangistus. Riigikohus tühistas
- jaanuari
- a otsusega Pärnu Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused R. Raagmaa süüditunnistamises KarS § 113 – § 221 lg-te 1 ja 2 ning § 213 lg 1 järgi ning mõistis R. Raagmaa nendes kuritegudes õigeks, jättes muus osas kohtuotsused muutmata. Kinnipeetava karistusaeg algas
- märtsil
- Karistusaja lõpp saabub
- märtsil
- märtsil 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid R. Raagmaa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ega prokuratuur ei toetanud R. Raagmaa ennetähtaegset vangistusest vabastamist.
- Tartu Maakohtu
- aprilli
- a määrusega jäeti R. Raagmaa karistuse kandmiselt vabastamata. Kohus märkis, et formaalsed alused R. Raagmaa vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega on KarS § 76 lg 2 p 1 järgi üldiselt täidetud. Samas on piirkonnas, kuhu R. Raagmaa elama asuks, probleeme mobiilileviga. See võib häirida elektroonilise valve korrektset toimimist. R. Raagmaa on oma riskikäitumisega karistuse kandmise ajal tegelenud – ta on läbinud sotsiaalprogramme, osalenud majandustöödel ning omandanud maastikuehituse eriala. Hetkel õpib R. Raagmaa
- klassis, teeb koostööd vangla huvijuhiga ja viib teistele kinnipeetavatele läbi treeninguid. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi R. Raagmaal ei ole. Ka vabanemisjärgsed elutingimused ja väljavaated resotsialiseerumiseks on head – tal on kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Vaatamata positiivsetele asjaoludele ei ole need siiski piisavad, et süüdimõistetu seaduses ettenähtud esimesel võimalusel vangistusest vabastada. R. Raagmaa vabastamine oleks ennatlik tulenevalt toimepandud kuritegude iseloomust. R. Raagmaa kannab liitkaristust varguste, röövimise, omavolilise sissetungi, mõrva, tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise ja asja hävitamise eest. Kuritegude toimepanemise asjaolud on rasked, lisaks on kuriteod toime pandud ettekavatsetult, valdavalt materiaalse kasu saamiseks ja osalt ka kättemaksuks. Raskete kuritegude eest mõistetav karistus peab lisaks süüdimõistetu mõjutamisele andma ka ühiskonnale selge signaali, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ja rangemail võimalikul viisil. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
- Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R. Raagmaa kaitsja M. Reinsalu, kes palub kaaluda Tartu Maakohtu kohtumääruse muutmist ja R. Raagmaa vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja märgib, et ei ole võimalik vastu vaielda sellele, et R. Raagmaal on olnud kuritegelik minevik, ta on toime pannud rasked kuriteod ning et ta kannab karistust. Samas on R. Raagmaa oma süüd tunnistanud ja kahetsenud. Ta on vanglas püüdnud igapäevaselt teha kõik selleks, et muutuda ja näidata seda ka ühiskonnale. Maakohus ei ole piisavalt arvesse võtnud süüdimõistetu isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja võimalusi vabanemisel. Selle asemel keskendus kohus liigselt R. Raagmaa varasemale elukäigule. Kriminaalse mineviku arvestamine on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel äärmiselt oluline, kuid see ei tohi võtta kinnipeetavalt võimalust õiguskuuleka käitumise ja enesearendamisega näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ja karistus on eesmärgi täitnud. Riski maandamiseks on võimalik kinnipeetav vabastada riigipoolse järelevalvega, mis aitaks R. Raagmaal sotsialiseeruda ning viia oma käitumine kooskõlla seaduse ja ühiselu reeglitest tulenevaga.
- R. Raagma esitas ringkonnakohtule määruskaebuse lisana pealkirjastatud kirjaliku seisukoha, milles palub anda talle võimalus jätkata elu vabaduses ja kirjeldab mh enda tulevikuplaane. 2
(4)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus sellist kaalutlusviga teinud ja on üldjoontes veenvalt põhjendanud, miks tuleb R. Raagmaa ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätta. Samas peab kriminaalkolleegium KrMS § 390 lg 1 ja § 342 lg 3 p 1 alusel vajalikuks lisada maakohtu argumentidele omapoolseid põhjendusi.
- R. Raagmaad on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Viimast karistust kannab kinnipeetav varguse, mõrva, tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, röövi, asja hävitamise ja omavolilise sissetungi eest. Muu hulgas karistati R. Raagmaad selle eest, ta tungis omavoliliselt kannatanu elumajja, nõudis kärbikuga relvastatult kannatanult sularaha ja tulistas kannatanut rindkere piirkonda ning pea ja rindkere suunas, mille tagajärjel kannatanu suri. Arvestades seda, kuivõrd raskeid kuritegusid R. Raagmaa toime pani, on temast lähtuv retsidiivsusrisk kaugelt liiga suur, et teda oleks võimalik juba praegu enne tähtaega vangistusest vabastada. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult tema varasema käitumise põhjal karta, seda suurem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema kindlus, et inimene suudab vabaduses asuda õiguskuulekale teele. R. Raagmaa käitumine vanglas viitab küll positiivsele arengule, kuid see areng ei ole kolleegiumi hinnangul süüdimõistetu varasema kuritegeliku käitumise kontekstis piisav, välistamaks riski, et R. Raagmaa võib vabanedes panna toime uusi – sh väga raskeid – kuritegusid. R. Raagmaa on pannud toime kuritegusid nii majandusliku kasu saamiseks kui ka kättemaksuks. Vangla iseloomustuse andmetel oli tal
- veebruari
- a seisuga varalisi kohustusi 13 289 euro ulatuses ning vabanemisfondis vaid 793 eurot. Kuigi on positiivne, et R. Raagmaal on vabanedes garanteeritud töökoht lukksepana, võib ta materiaalsetes raskustes asudes uuesti toime panema nii vara- kui ka isikuvastaseid kuritegusid.
- R. Raagmaa on vangistuses käitunud hästi – tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud sotsiaalprogramme ning osalenud majandustöödel ja omandanud maastikuehituse eriala, praegu õpib ta
- klassis. Samas ei ole kolleegiumi hinnangul uue kuriteo toimepanemise risk piisavalt maandatud. R. Raagmaa on kuritegusid toime pannud nii grupis kui ka üksinda, vangla iseloomustusest nähtuvalt tunnistab R. Raagmaa ka ise, et on lasknud ennast korduvalt provotseerida vääriti käituma (KoTo, tl 13 pöördel). Seega võivad kriminaalse taustaga tuttavad mõjutada teda astuma taas kuritegelikule teele. Vangla materjalide kohaselt tekib R. Raagmaa puhul oht uute kuritegude toimepanemiseks juhtudel, kui R. Raagmaa vajab raha või satub konfliktolukorda ega püüa leida probleemide lahendamiseks teise viise kui vägivald.
- Kokkuvõttes leiab kolleegium, et vaatamata mitmele R. Raagmaad positiivselt iseloomustavale asjaolule (sotsiaalprogrammi läbimine, lähedaste toetus, garanteeritud töökoht), on uute kuritegude toimepanemise ohule viitavad riskitegurid kaugelt liiga kaalukad selleks, et vabastada R. Raagmaa vangistusest ennetähtaegselt juba ligikaudu 7 aastat enne karistusaja lõppu.
- Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
- aprilli
- a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. 3
(4)- R. Raagmaa kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks. Taotluses palutakse määrata OÜ-le Advokaadibüroo Matti Reinsalu R. Raagmaale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 90 eurot (sh käibemaks 15 eurot). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtulahendiga tutvumiseks 1 pooltund ja määruskaebuse koostamiseks 2 pooltundi. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
- juuli
- a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud üksnes osaliselt. Arvestades vaidluseseme vähest keerukust ja kaitsja argumentide nappi mahtu, loeb kolleegium määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks ühe pooltunni. Koos maakohtu määrusega tutvumiseks kulunud ühe pooltunniga loeb kolleegium määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise põhjendatud ajakuluks kaks pooltundi, millele vastav tasu on 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot).
- Kuna R. Raagmaa kaitsja määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb määratud kaitsjale makstud tasu 60 eurot kui menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel R. Raagmaalt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Maarika Kuusk Aarne Sarjas 4
(4)