← Eesti

1-11-3025/382

Obsah (9)§ 95§ 15§ 3051§ 339§ 390§ 403§ 400§ 187§ 4081

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitajad Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohu

§ 95

lg 1 eksperdi ülesanne on rakendada ekspertiisi tehes mitteõiguslikke eriteadmisi. Riigikohus on selgitanud, et ekspert on kohtumenetluses käsitatav nii-öelda kohtuniku abilisena olukorras, kus tõendamiseseme asjaolu tuvastamiseks on vaja vastata küsimusele, mille lahendamine on usaldusväärselt võimalik üksnes mitteõiguslike eriteadmiste alusel ja mis eeldavad erialaspetsiifilise uuringu tegemist. Järelikult saavad eksperdi järeldused tugineda vaid tema tehtud uuringutele ja kasutatud eriteadmistele. Eksperdi pädevuses ei ole asuda nii-öelda kohtu asemele ja hakata hindama nende tõendite usaldusväärsust ja kvaliteeti, mis kinnitavad või lükkavad ümber tõendamiseseme asjaolu esinemist. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. oktoobri 2017. a otsus asjas nr 1-15-10967, p 13) 3

(5)
  1. Asjaolud, kas, kunas ja millistel asjaoludel V. J lõi kaashaigeid või haigla töötajaid, ähvardas raviarsti, lõhkus haiglas uksi või keeldus ravist, ei ole sellised, mida saaks tuvastada psühhiaatria või psühholoogia valdkonda kuuluvate eriteadmiste põhjal. Ühtlasi ei ole eksperdi pädevuses toimetada selliste faktide kindlakstegemiseks n-ö tuvastusmenetlust, millele kohus saaks oma lahendis tugineda ja mis vabastaks kohtu psühhiaatrilise sundravi menetluses tõendite kogumise ja hindamise kohustusest.
  2. Iseenesest ei ole välistatud, et ekspert võtab ekspertiisi lähteandmetena arvesse talle näiteks tervishoiuteenuse osutaja poolt esitatud teavet sundravialuse käitumise kohta. See ei tähenda aga seda, et kohus võiks lugeda tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdile patsiendi käitumise kohta esitatud andmed ekspertiisiakti põhiosa alusel tõsikindlalt tuvastatuks, neid fakte ise üle kontrollimata. Kohus peab uurima, kas ekspertiisiaktis lähteandmetena kajastuv teave sundravialuse käitumise kohta on asjakohaste tõenditega tõendatud või mitte. Siinkohal kordab kolleegium oma varasemat seisukohta, et sundravi lõpetamise menetluses tegutseb kohus sundravi kohaldamise aluste olemasolu kontrollides uurimispõhimõttel ega ole seotud taotluse põhjendustega (Tartu Ringkonnakohtu
  3. detsembri
  4. a määrus asjas nr 1-13-783, p 29).
  5. Kontrollimaks väiteid V.J. vägivaldsuse ja ravist keeldumise kohta, tulnuks kohtul koguda ja uurida tõendeid, mis kajastavad selliseid asjaolusid vahetult. Näiteks olnuks kohtul võimalik kuulata tunnistajana üle tervishoiuteenuse osutaja töötaja(d), kellel on teavet ravialuse väidetava vägivallatsemise kohta haiglas, nõuda tervishoiuteenuse osutajalt (SA-lt Viljandi Haigla) välja ravialust puudutavad vägivallajuhtumi raporteerimise ja ohjeldusmeetmete rakendamise vormid, tutvuda ise vahetult V.J. ravidokumentidega (haiguslugu, õenduspäevik) vmt. Maakohus seda aga ei teinud, vaid käsitas ekspertiisiakti põhiosas toodud V.J. käitumise kirjeldust sisuliselt tuvastatud asjaoluna.
  6. Tuvastades V.J. vägivaldse käitumise haiglas, samuti ravist keeldumise üksnes ekspertiisiakti põhiosas tehtud viidete alusel, rikkus kohus tõendite vahetu uurimise (

§ 15

lg 1) ja kohtulahendi põhistamise (

§ 3051lg 1) kohustust.

Kolleegiumi hinnangul on tegemist

§ 339

lg-s 2 nimetatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega, mis toob kaasa maakohtu määruse tühistamise. 28. Riigikohus on leidnud, et kuivõrd

§ 390

lg 3 järgi vaatab ringkonnakohus sundravi asja läbi kirjalikus menetluses, tuleb ringkonnakohtul juhul, kui määruskaebemenetluses on esitatud taotlusi, mis puudutavad oluliste faktiliste asjaolude väljaselgitamist, hinnata vajadust saata asi maakohtule uueks arutamiseks. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. oktoobri
  2. a määrus asjas nr 1-16-7389, p 21) Käesolevas asjas on maakohus jätnud kogumata ja kohtuistungil uurimata kõik tõendid, mis puudutavad V.J. käitumist haiglas. Kolleegiumi hinnangul on tegemist veaga, mida ei ole võimalik määruskaebemenetluses kõrvaldada. Seetõttu tuleb kohtuasi saata uueks arutamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus.
  3. Kuna kohtuasi tuleb eeltoodud põhjustel saata maakohtule uueks arutamiseks, ei pea kolleegium praegu vajalikuks vastata määruskaebuste ülejäänud väidetele, sh ravivajaduse äralangemise ja ravirežiimi valiku kohta.
  4. Siiski osutab ringkonnakohus järgnevale. Väär on kaitsja tõlgendus, et ka sundravi lõpetamise menetluses (

§ 403

) kohaldatakse kohtulikule arutamisele lühimenetlust reguleerivaid sätteid, nagu see on

§ 400lg 1 järgi üldjuhul sundravi kohaldamise menetluses.

Erinevalt psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusest ei eelne sundravi lõpetamise menetlusele kohtueelset menetlust uurimisasutuses ja prokuratuuris ega sundravi kohaldamise aluste jätkuvat olemasolu või puudumist kajastavate tõendite koondamist kriminaaltoimikusse.

§ 403lg 5 4

(5)kolmas lause annab sundravi lõpetamise taotlust lahendavale kohtule otsesõnu tõendite kogumise pädevuse. Ka Riigikohus on märkinud, et olukorras, kus kohtul tekib psühhiaatrilise sundravi lõpetamise menetluses põhjendatud kahtlus, kas ravialune on ravi mõjul tervenenud või on selle mõjutusvahendi kohaldamise vajadus ära langenud, peab kohus tekkinud kahtluse kõrvaldama. Sundravi kohaldamise lõpetamist otsustades võib kohus

§ 403

lg 5 kolmanda lause kohaselt kaasata vajaduse korral muid isikuid või määrata ekspertiisi. Muu hulgas võib kohus kaasata menetlusse ravile allutatud isiku arstlikku komisjoni kuulunud psühhiaatri(d) või määrata omal algatusel või kohtumenetluse poole taotluse alusel kohtupsühhiaatriaekspertiisi isiku jätkuva ohtlikkuse ja psühhiaatrilise sundravi vajaduse väljaselgitamiseks. (Riigikohtu üldkogu 5. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-62-16, p 40) Lühimenetluse sätteid järgides ei saaks kohus selliseid menetluslikke samme astuda. 31. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§ 390

lg-st 1, § 337 lg 2 p-st 2, § 338 p-st 3 ja § 341 lg-st 3, tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu

  1. veebruari
  2. a määruse ja saadab kohtuasja uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus.
  3. V.J. kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse tasu määramiseks V.J. le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määruse ja protokolliga tutvumiseks kolm pooltundi ja määruskaebuse koostamiseks samuti kolm pooltundi. Kokku palub kaitsja määrata OÜ-le Advokaadibüroo Raul Tosmann riigi õigusabi tasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks 30 eurot. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
  4. juuli
  5. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10, §-st 3, ja § 7 lg-st 1, leiab, et taotlus on põhjendatud vaid osaliselt. Arvestades määruskaebuse mahtu ja õigusliku argumentatsiooni kvaliteeti, loeb kolleegium RÕS § 22 lg 7 alusel kaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks kaks pooltundi. Kuna kaitsja viibis ka maakohtu istungil ning maakohtu määruse põhjenduste maht on alla kolme lehekülje, loeb ringkonnakohus maakohtu määruse ja protokolliga tutvumise põhjendatud ajakuluks samuti kaks pooltundi. V.J. le riigi õigusabi osutamise eest on põhjendatud ajakulu seega kokku neli pooltundi, millele vastav riigi õigusabi tasu on 100 eurot. Sellele lisandub käibemaks 20 eurot.

§ 187lg 1 alusel jääb see menetluskulu riigi kanda.

33.

§ 4081

lg-test 1 ja 4 juhindudes määrab ringkonnakohus, et käesolevast määrusest avalikustatakse arvutivõrgus ainult sissejuhatus, resolutiivosa ja põhiosa punktid 20–33. Läbivalt tuleb jätta avalikustamata V.J. nimi, mis tuleb asendada initsiaalidega, samuti tema muud isikuandmed. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.