) § 644 lõike 1 kohaselt võib apellant apellatsioonkaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. Sama sätte lõike 3 kohaselt loetakse apellatsioonkaebusest loobumise korral, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa apellant esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kui teine pool ei ole esimese astme kohtu otsuse peale edasi kaevanud või kui vastuapellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist, teeb ringkonnakohus määruse, millega lõpetab apellatsioonimenetluse. Eeltoodu alusel tuleb võtta vastu loobumine apellatsioonkaebusest ja seoses sellega lõpetada tsiviilasja menetlus. 10. Kostja esitas ka taotluse poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks. Seadus aga sellist võimalust ette ei näe.
lg 2 p 2 sätestab üksnes hageja õiguse saada tagasi pool riigilõivust, kui ta hagist loobub. Seega tuleb taotlus poole riigilõivu tagastamiseks jätta rahuldamata. 11.
lg 1 lause 2 kohaselt esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad samuti kostja kui apellandi kanda (
Pankrotihaldur palus, et menetluskulud jäetaks poolte endi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul alust kalduda kõrvale üldreeglist, mille alusel jäävad menetluskulud 3
Üksnes asjaolu, et kostja suhtes kuulutati välja pankrot, sätte kohaldamiseks alust ei anna. Hageja ei pea vastutama kostja maksejõuetuks muutumise riskist tulenevate negatiivsete tagajärgede eest. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast lõpplahendi jõustumist. Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.