MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tanel Saar, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 24.04.2018, Tartu Haldusasja number 3-17-2230 Haldusasi Andri Ladevi kaebus Tartu Va

§ 187lg 7).

MENETLUSE SENINE KÄIK

1. A. Ladev esitas 04.09.2017 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 50 eurot, kuna valvur J.R. ei võtnud temalt 28.08.2017 Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-17-1411 adresseeritud kirja vastu.
2. Tartu Vangla jättis 19.10.
3. a otsusega nr 1-13/171-2 A. Ladevi kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Otsuse kohaselt 28.08.2017 kella 21.05 paiku ei võtnud vanemvalvur J.R. vastu A. Ladevilt kohtusse saadetavat kirja, kuigi oleks pidanud kirja vastu võtma, mistõttu vangla vabandas A. Ladevi ees vahejuhtumi pärast. Vangla märkis, et vahejuhtum võis põhjustada A. Ladevis ebamugavust ja pahameelt, kuid see ei tingi automaatselt kahju hüvitamise taotluse rahuldamist ja kahju hüvitamist rahas. Vangla hinnangul ei saanud kirja vastu võtmata jätmine riivata A. Ladevi õigusi niivõrd intensiivselt, et see tingiks kahjunõude rahuldamise.
4. A. Ladev esitas 30.10.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 16.11.2017 puuduste kõrvaldamise avalduse. Kaebaja nõudis kahju hüvitamist summas 50 eurot. Kaebaja väitel ei saanud ta soovitud päeval vanglaametniku omavoli tõttu saata kirja, mis on kinnipeetava kaebeõiguse piiramine.
5. Tartu Halduskohus jättis 29.03.
6. a otsusega A. Ladevi kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et kaebaja ei ole kaebuses välja toonud ühtegi negatiivset tagajärge, mis talle kirja hilisema väljasaatmise tõttu oleks kaasnenud. Kohtule ei olnud eluliselt usutav, et sel korral, mil kaebaja kirja vastustaja süül vastu ei võetud, pidi ta taluma mingeid kannatusi. Kohtu hinnangul asjaoludest ei nähtu, et vastustaja otseseks eesmärgiks oleks olnud kaebaja väärikust alandada, s.t et ta oleks soovinud kaebajale kahju tekitada. Riigivastutuse seadus ei näe kahju hüvitamise alusena ette ebameeldivustunde ja pahameele tekitamist. Kohus märkis, et ainuüksi asjaolu, et valvur eksis, ei tingi rahalise hüvitise väljamõistmist. Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja vabandanud kaebaja ees ja kaebaja sai oma kirja 31.08.2017 kohtule ära saata. Eeltoodut arvesse võttes leidis kohus, et kirja vastu võtmata jätmine ei saanud kaebajale tekitada niivõrd tõsiseid tagajärgi, samuti ei ole kaebaja õiguste riive nii intensiivne, et õigustaks mittevaralise kahju hüvitamist rahas.
7. A. Ladev esitas 18.04.2018 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 29.03.
8. a otsuse peale. Kaebaja väitel põhjustas vastustaja enda tegevusega talle mittevaralise kahju summas 50 eurot, kuid halduskohus jättis selle vastustaja palvel välja mõistmata, millega kaebaja ei nõustu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et A. Ladevi apellatsioonkaebus tuleb tagastada.
10. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lg 3¹ kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 8.

§ 133

lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. 9. Halduskohus menetles käesolevas asjas A. Ladevi mittevaralise kahju hüvitamise taotlust seoses valvuri poolt 28.08.2017 Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-17-1411 adresseeritud kirja vastu võtmata jätmisega. Ringkonnakohus leiab, et vaidluse sisu arvestades saab käesolevat asja läbi vaadata lihtsustatud korras (

§ 133lg 1).

Halduskohus jättis kaebaja kaebuse rahuldamata, asudes kokkuvõttes seisukohale, et kirja vastu võtmata jätmine ei saanud kaebajale tekitada niivõrd tõsiseid tagajärgi, samuti ei ole kaebaja õiguste riive nii intensiivne, et õigustaks mittevaralise kahju hüvitamist rahas. Apellatsioonkaebuses väidab kaebaja üksnes, et vastustaja põhjustas enda tegevusega kirja vastuvõtmata jätmisel talle mittevaralise kahju summas 50 eurot. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud täpsemalt ühtegi negatiivset tagajärge, mis talle kirja hilisema väljasaatmisega oleks kaasnenud. Samas ei vaidle kaebaja selle üle, et ta sai kirja välja saata mõned päevad hiljem 31.08.

1. Ka ei ole asjas vaidlust selle üle, et vastustaja on kaebaja ees vabandanud (vt vangla 19.10.
2. a otsus, tl 3-3p). Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on asjas kogutud tõendeid õigesti hinnanud ja viidanud ka otsuses asjakohasele kohtupraktikale. Kaebaja apellatsioonkaebuse väited ei kummuta halduskohtu seisukohti. Seega on käesolevas haldusasjas kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 2
3. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et täidetud on

§ 187lg 3¹ kohaldamise eeldused ning A.

Ladevi apellatsioonkaebus tuleb tagastada. Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus

§ 187

lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks.

§ 187

lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. /allkirjastatud digitaalselt/ 3