KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene 28. märts 2018, Tartu Haldusasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu

). See seadus jõustus

1. mail 2015 ning see sätestab menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Enne
2. maid 2015 kehtis riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus (AVVKHS). Kaebusest nähtuvalt tekitatid kaebajale väidetavalt kahju enne

jõustumist ning AVVKHS alusel ei ole kaebajal võimalik kahju hüvitamist nõuda, kuid seda saab teha

alusel, kuulub kohaldamise viimati nimetatud seadus.

§ 23

lg 3 sätestab, et kui

näeb ette süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise juhul, mil seda ei ole AVVKHS-ga ette nähtud, kohaldatakse

-i tagasiulatuvalt.

asjakohase regulatsiooni kohaselt tuleb esmalt esitada taotlus prokuratuurile (

§ 23lg 4, § 14 lg 2, § 16 lg 1).

Seega kehtib asja lahendamisel teistugune menetluskord ning halduskohus tagastas seetõttu kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. 10.

1. Kaebaja soovis ka riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses. HKMS § 55 lg 3 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva taotluse. Halduskohus leidis, et esitatud taotlus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna halduskohus võttis juba seisukoha sama taotluse kohta
2. novembri
3. a määruses, millega ta jättis taotluse rahuldamata. Taotlusest ei nähtunud, et võrreldes varasemalt lahendatud avaldusega oleks asjaolud muutunud. Halduskohus leidis, et kaebaja on ise võimeline oma õigusi kaitsma ning asja suhtes ei esine ka tungivat avalikku huvi. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. J. Kolesnikov esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu
5. jaanuari
6. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuses märgib kaebaja, et tema tervis on kehv. Ta ei mäleta, mida ta kaebuses kirjutas ning mida oleks vaja kirjutatule veel lisada. Pealegi ei andnud halduskohus talle kaebusest koopiat. Kaebaja ei saa halduskohtu määrusest aru. Halduskohus jättis põhjendamatult kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Määruskaebuses kaebaja kirjeldas jälle talle tekitatud väidetava kahjuga seonduvaid asjaolusid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 3
8. Tartu Halduskohus tagastas vaidlustatud määrusega kaebuse ning jättis riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata. Kaebus tagastati kõigi võimalike kahju tekitajate suhtes. Halduskohus leidis, et PPA ja Tartu Vangla vastu esitatud kahju hüvitamise kaebuse tagastamise aluseks on HKMS § 121 lg 2 p 2, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Halduskohus ei tuvastanud PPA ega vangla tegevuses kaebaja transportimisel ning talle väidetavalt söögi ja ravimite andmata jätmisel õigusvastasust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vastava järeldusega.
9. Halduskohus käsitles võimaliku kahju tekitajana ka prokuratuuri ning leidis, et kuna kriminaalasja kohtumenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks on teistsugune kord, ei kuulu selle kaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevusse ning tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Halduskohus selgitas, et kuna väidetav kahju tekitamine leidis aset
10. a, mil kehtis veel riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus (AVVKHS), mis kaebaja taotletud kahju hüvitamist ei võimaldanud, kuuluks kohaldamisele alates
11. maist 2015 jõustunud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (

), mille § 23 lg 3 võimaldab seadust kohaldada ka tagasiulatuvalt. Sellisel juhul tuleks kaebajal läbida vastav menetlus esmalt prokuratuuris ja seejärel pöörduda maakohtusse (

§-d 14–17).

1. Tartu Halduskohus jättis
2. novembri
3. a määrusega rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel, kuna taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Seetõttu jättis halduskohus õigustatult
4. jaanuari
5. a määruses riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata, kuna tegemist oli korduva taotlusega ning selles ei olnud võrreldes varasema taotlusega uusi asjaolusid esitatud (HKMS § 55 lg 3).
6. Kuna määruskaebuse sai esitada ainult selle peale, et halduskohus kaebuse tagastas ning jättis riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata, ei võta ringkonnakohus seisukohta kaebaja väite osas, et talle ei antud koopiat tema enda koostatud kaebusest.
7. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb J. Kolesnikovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
8. jaanuari
9. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4