← Eesti

3-17-2606/24

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

) § 121 lg 2 p 2 alusel tagastamisele.

  1. A. Nikiforov esitas 17.01.2018 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 03.01.
  2. a määrus ja rahuldada tema kaebus. Määruskaebuse põhjendused: Kohus ei saanud täpselt aru, et jutt käib kartserilaost, kuhu minnes ei puutu kaebaja teiste kinnipeetavatega kokku. Kaebaja palus kontaktisikul korduvalt tuua asjade hulgast postkaart, aga viimane ei suutnud postkaarti leida. Sama puudutab paljusid teisi asju. Kaebaja ei ole saanud laost kätte ühtegi vajalikku asja, mis on tema diskrimineerimine. Kaebaja ei vaidlustanud julgeolekumeetmete pikendamist, kuna see on mõttetu. 2
  3. A. Nikiforov esitas 01.02.
  4. a täiendava seisukoha, milles ta märgib, et tal oli vaja asjad üle vaadata korra loomiseks ja kontrollida, kas midagi ei ole ära varastatud.
  5. Viru Vangla esitas 05.02.
  6. a vastuse, milles ta palub jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.01.
  7. a määrus muutmata. Vastuse põhjendused: Kehtiv õigus ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda enda viimist isiklike asjade lattu. Kohtu põhjendus laost asjade isikliku otsimise nõude põhjendamatuse osas kehtib nii tavapärases kinnipeetavate isiklike asjade laos kui ka nn kartserilaos. Keeld on põhjendatud eeskätt kaebajast tulenevatest põhjustest, kuna ta on korduvalt kasutanud isiklikke asju, et rünnata teisi isikuid. Vastusele lisatud 09.01.
  8. a käskkirjast nr 6-4/8-1 nähtub, et 17.11.2017 ründas kaebaja valvurit. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9.

§ 203

lg 2 kohaselt määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.

§ 190

kohaselt kui

§ 187

lg-s 3 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus

§ 187

lg-tes 4-7 sätestatut arvestades läbi vaatamata.

§ 187

lg 3 p 5 näeb ette, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui selles esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. Riigikohtu praktika kohaselt on

§ 187

lg 3 p 5 alusel ringkonnakohtul võimalik tagastada ka ilmselgelt perspektiivitu apellatsioonkaebus (22.04.

  1. a määrus nr 3-3-1-5-13, p 8).
  2. Kaebaja on halduskohtule esitanud kohustamiskaebuse, milles ta taotles Viru Vangla kohustamist lubada kaebajal minna lattu ja võtta sealt endale vajalik ese. Halduskohus on vaidlustatud määruses õigesti märkinud, et RVastS § 6 lg-te 1 ja 3 järgi on kohustamiskaebuse esitamise eeldusteks, et avaliku võimu kandjal on kohustus haldusakt anda või toiming sooritada, vastavasisuline taotlus on jäetud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata ning see puudutab isiku õigusi. Seega isik ei saa nõuda avalikult võimult sooritusi, milleks seadus talle õigust ei anna. Ka kohus ei saa kohustada haldusorganit toimingut sooritama, kui kehtiv õigus seda ei võimalda. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et RVastS § 6 lg-st 1 tulenevad kohustamiskaebuse eeldused on täitmata.
  3. Halduskohus on määruses asjakohaselt analüüsinud nii Viru Vangla kodukorras sätestatud isiklike esemete laost kättesaamise regulatsiooni (p 8.1.2) kui ka kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise asjaolusid (VangS § 69 lg-d 1 ja 2). Kaebaja väitel ei ole kohus täpselt aru saanud, et ta räägib kartserilaost. Eeltoodut võib mõista kaebaja etteheitena kohtu poolt faktiliste asjaoludele tuvastamisele. Kohtupraktikas on sedastatud, et etteheited faktiliste asjaolude tuvastamisele halduskohtus ei takista apellatsioonkaebuse tagastamist

§ 187

lg 3 p 5 alusel siis, kui need asjaolud ei ole haldusasja lahendamisel olulised (Riigikohtu 22.04.2013. a määrus nr 3-3-1-5-13, p 8). Ringkonnakohtu hinnangul kaebaja väidetu ei takista määruskaebuse tagastamist

§ 187lg 3 p 5 alusel.

Nimelt jätab kaebaja tähelepanuta, et vangla kodukord ei näe ette erinevat regulatsiooni sõltuvalt sellest, kas tegemist on nn tavapärase kinnipeetavate isiklike asjade laoga või nn kartserilaoga. Ka Viru Vangla 05.02.

  1. a vastusest, mille ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde, nähtub, et ladude osas kehtib kodukorras (p 8.1.2) ühene regulatsioon.
  2. Kaebaja väited julgeolekumeetmete pikendamise vaidlustamise mõttetuse kohta ei väära halduskohtu seisukohta, et kaebaja suhtes kohaldatakse vanglasisest liikumis- ja 3 suhtlemisvabaduse piiramist selleks, et välistada kokkupuuteid teiste kinnipeetavatega, kusjuures ilmneb, et kaebaja võib kujutada ohtu vanglaametnikele, seega on põhjendatud keelata kaebajal minna isiklike asjade lattu endale vajaliku eseme võtmiseks. Viru Vangla 05.02.
  3. a vastusele lisatud 09.01.
  4. a käskkirjast nr 6-4/8-1, mille ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde, nähtub, et kaebaja on 17.11.2017 rünnanud valvurit, visates valvurit kuuma supiga ja tekitades viimasele tugevat valu, ning 28.12.2017 on kaebaja rikkunud vangla vara, lõhkudes oma madratsi ja madratsikatte. Kaebaja on jätkuvalt loetud ohtlikuks vangla julgeolekule ning muuhulgas on leitud, et kuna süüdimõistetu on varasemalt lõhkunud vangla vara ning on käitumiselt ettearvamatu ja üritab saada tähelepanu s.h vara lõhkumisega, tuleb määrata talle isiklike asjade keeld.
  5. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus vaidlustatud määruses jõudnud õigele järeldusele kaebuse eesmärgi saavutamatuse osas. Kaebaja määruskaebuses esitatud väited ei anna alust asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Kõike eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja määruskaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Määruskaebuses esitatud väited ei viita ka sellele, et halduskohus oleks määruse tegemisel rikkunud materiaal- või menetlusõiguse norme. Kuna kaebaja määruskaebus on ilmselgelt perspektiivitu, siis jätab ringkonnakohus määruskaebuse läbi vaatamata

§ 187lg 3 p 5 alusel koostoimes §-ga 190 ja 203 lg-ga 2.

  1. Kaebaja esitas 31.01.2018 täiendava seisukoha, milles märgitu kohaselt sai ta kohtust 26.01.
  2. a määruse eesti keeles, kuid ta ei saa aru, mida kohus temalt tahab ning kui kohus temalt midagi tahab, siis palub seda selgemalt kirjutada. Asja materjalidest nähtuvalt sai kaebaja 26.01.2018 kätte Tartu Ringkonnakohtu 24.01.
  3. a määruse (tl 50-50p), millega ringkonnakohus võttis menetlusse kaebaja määruskaebuse ja kohustas vastustajat kaebaja määruskaebusele vastama. Seega ei ole ringkonnakohus 24.01.
  4. a määrusega kaebajat millekski kohustanud, mistõttu loeb ringkonnakohus kaebaja 31.01.
  5. a seisukoha asjakohatuks ja tagastab selle kaebajale. Kaebaja 01.02.
  6. a seisukoha võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde, kuna selles kaebaja täiendab mõneti määruskaebust, korrates küll vaid juba varasemas menetluses väidetut. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.