← Eesti

3-17-2645/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene

  1. aprill 2018, Tartu Haldusasi Jaak Reinomägi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks saada lühiajalisi kokkusaamisi kestusega kolm tundi Tartu Halduskohtu
  2. veebruari
  3. a määrus Jaak Reinomägi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Jaak Reinomägi Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-17-2645 RESOLUTSIOON Jätta Jaak Reinomägi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  4. veebruari
  5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. J. Reinomägi esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles: 1) Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Ida prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Rakevere arestikambris viibimise ajal
  7. novembril 2017 toimunud lühiajalise kokkusaamise õigusvastasuse tuvastamist selle ebapiisava kestuse (30 minutit) tõttu; 2) PPA
  8. novembri
  9. a vastuse nr 2.1-3/5886-8 õigusvastasuse tuvastamist; 3) ettekirjutuse tegemist, et kaebajale võimaldataks lühiajalisi kokkusaamisi edaspidi seaduses sätestatud ulatuses, s.o kolm tundi; Kaebaja taotleb ka põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist ning arestimaja sisekorraeeskirja (ASkE) § 54 lg 2 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist.
  10. Tartu Halduskohus tagastas
  11. veebruari
  12. a määrusega J. Reinomägi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus ning HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Määruse põhjendused olid järgnevad. 1 2.
  13. Kaebaja taotles PPA tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, kuna talle ei võimaldatud lühiajalist kokkusaamist enam kui 30 minuti jooksul. Põhjendatud huviks märkis kaebaja hilisema kahju hüvitamise nõude esitamise soovi. ASkE § 54 lg 2 kohaselt on vahistatul õigus lühiajalisele kokkusaamisele üks kord kuus, kestusega kuni kolm tundi. Kuni 30-minutine kokkusaamine üks kord kuus võib riivata isiku õigust eraelu puutumatusele, kuid on ilmne, et sellise kestusega kokkusaamine ei too kaasa sedavõrd intensiivset õiguste riivet, mis õigustaks rahalise hüvitise väljamõistmist. Kaebajale võimaldati lühiajaline kokkusaamine ning ta ka kasutas seda võimalust. Halduskohus leidis, et tulevikus esitatav kahju hüvitamise taotlus oleks ilmselgelt perspektiivitu. 2.
  14. Kaebaja taotles ka PPA
  15. novembri
  16. a kirja nr 2.1-3/5886-8 õigusvastasuse tuvastamist. Kirjas selgitati kaebajale, et Tartu Halduskohtu
  17. oktoobri
  18. a kohtumäärusega haldusasjas nr 3-17-1987 peatati Rakvere arestikambri päevakava kehtivus osas, milles see kehtestab lühiajalise kokkusaamise kestuseks 15 minutit. Samas selgitas PPA, et ASkE § 54 lg 2 näeb ette lühiajalise kokkusaamise maksimaalse kestuse (kuni kolm tundi), mille piires on arestimajal kokkusaamise võimaldamisel kaalutlusõigus. Selle kirjaga ei ole kaebajale rahas hüvitamisele kuuluvat mittevaralise kahju tekitatud. Kirjaga vastati kaebaja selgitustaotlusele ega otsustatud kaebajale kokkusaamise võimaldamist ega selle pikkust konkreetsel juhul. Halduskohus leidis, et asjas ei ole ka preventiivset huvi. Samade poolte vahel on haldusasjas nr 3-17-2266 selgunud, et PPA Ida prefektuuri prefekti
  19. detsembri
  20. a käskkirja nr 1.1-3.3/37 p-ga 2 on tunnistatud kehtetuks Ida prefektuuri prefekti
  21. juuli
  22. a käskkiri nr 1.1-3/54 „Arestimaja arestikambrite päevakavade kinnitamine Ida prefektuuris“. Prefekti
  23. detsembri
  24. a käskkirja p-ga 1.2 on kinnitatud Rakvere arestimajas uus päevakava, mille kohaselt võimaldatakse vahistatul lühiajalist kokkusaamist üks kord kuus, kuid ei ole piiritletud kokkusaamise pikkust. PPA andis
  25. veebruaril 2018 halduskohtule teada, et kaebaja on planeeritud etapeerida Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna arestimajast edasiseks kinnipidamiseks Viru Vanglasse. Seega ei viibi kaebaja enam PPA Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna arestimajas ja on vähetõenäoline, et ta satub uuesti arestimajja ja tema suhtes võidakse väidetavalt õigusvastast praktikat jätkata. Seega ei esine reaalset ohtu kaebaja õigustele, mis õigustaks tuvastamisnõude esitamist preventiivsel eesmärgil. 2.
  26. Kaebaja on taotlenud ka seda, et PPA-le tehtaks ettekirjutus, et kaebajale võimaldataks lühiajalisi kokkusaamisi edaspidi kolme tunni ulatuses. Kohustamiskaebuse rahuldamiseks peavad selle eeldused üldjuhul olema täidetud nii kaebuse esitamise kui ka kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Muutunud on nii õiguslik kui faktiline olustik: kehtetuks on tunnistatud arestimaja päevakava osas, mis piiritles kokkusaamiste kestust. On ilmnenud, et kaebaja ei viibi enam arestimajas. Lisaks tuleneb ASkE § 54 lg-st 2 PPA-le õigus kaaluda kokkusaamise ajalist kestust. Halduskohus tagastas nõude HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. 2.
  27. Kuna kaebus tagastati kõigi nõuete osas, puudus vajadus ASkE§ 54 lg 2 põhiseaduspärasuse kontrollimiseks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  28. J. Reinomägi esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
  29. veebruari
  30. a määruse tühistada. Määruskaebuses leiab kaebaja, et ASkE § 54 lg 2 ei võimalda kaalutlusõiguse teostamist otsustamaks lühiajalise kokkusaamise kestust. Arestimaja töökoormus ei saa olla aluseks kaebaja õiguste piiramisel. Kaebaja soovib, et tema vaietele vastataks seaduses sätestatud korras, mitte ei käsitletaks neid selgitustaotlustena. Kuigi kaebaja viibib vanglas, ei tähenda seda, et ta edaspidi arestimajja ei satuks. Kaebajal on Rakveres tulemas kohus ja seetõttu peab ta taas arestimajas viibima. Kaebaja õigusi võidakse ka edaspidi rikkuda. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  31. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
  32. Kaebaja on esitanud kaebuse PPA toimingute, mis on seotud ebapiisava aja eraldamisega lühiajaliseks kokkusaamiseks ning
  33. novembri
  34. a vastusega, õigusvastasuse tuvastamiseks preventiivsel eesmärgil ja ka tulevikus kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Ringkonnakohus nõustub põhjendustega, mis halduskohus vaidlustatud määruses esitas. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
  35. Preventiivne huvi on käsitatav põhjendatud huvina vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda. Lisaks välistab tuvastamiskaebuse esitamise õiguse see, et kaebajal on tõhusad vahendid oma õiguste kaitsmiseks tulevikus sarnases olukorras (HKMS § 45 lg 2 ls 1; Riigikohtu halduskolleegiumi
  36. veebruari
  37. a määrus asjas nr 3-3-1-75-16, p 8.1). Kohtupraktika kohaselt võib toimingu õigusvastasuse tuvastamine isiku jaoks olla iseendast moraalseks väärtuseks ning samaaegselt sisaldada märguannet haldusorganile tema tegevuse lubamatuse kohta, kuid eelnimetatud ei ole reeglina piisavaks põhjendatuks huviks kohtusse pöördumiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi
  38. aprilli
  39. a otsus asjas nr 3-3-1-4-10, p 14). Seega on HKMS § 45 lg-s 2 sätestatuga preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamise võimalusi piiratud, sest sellise nõude rahuldamine ei sooritatud toiminguid olematuks. Seetõttu ei saa tuvastamisnõude abil üldreeglina rikutud õigusi taastada ega ka muul viisil tõhusalt kaitsta. Tuvastamisnõue on preventiivse huvi korral lubatud üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, oht rikkumise kordumiseks on piisavalt kindel ning õigusvastasuse tuvastamine aitab seda reaalselt vältida. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja õiguste kaitseks preventiivsel eesmärgil ei ole vajalik tuvastada juba toimunud lühiajaliste kokkusaamiste õigusvastasust. Tuvastamiskaebust ei muuda lubatavaks ega kaebaja preventiivset huvi reaalseks ka asjaolu, et võib tulla ette olukord, kus kaebaja paigutatakse taas Rakvere arestimajja. Kaebajal puudub ilmselgelt õigus preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks.
  40. Kaebuses on kaebaja märkinud, et PPA
  41. novembri
  42. a vastus rikub kaebaja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile. Määruskaebuse kohaselt käsitles PPA valesti kaebaja pöördumist selgitustaotlusena, kuigi tegemist oli väidetavalt vaide esitamisega. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui seda pöördumist käsitleti vääralt, ei saa õigusvastasuse tuvastamist pidada kaebuse lubatavaks eesmärgiks, kuna see ei anna iseseisvalt kaebajale mingit õiguslikku hüve. Õigusvastasuse tuvastamine ei too kaasa seda, et tulevikus tagatakse kaebajale soovitud kolm tundi lühiajaliseks kokkusaamiseks.
  43. Kaebaja leiab, et arestimaja sisekorraeeskirja ASkE § 54 lg 2, mis sätestab, et vahistatul on õigus lühiajalisele kokkusaamisele üks kord kuus, kestusega kuni kolm tundi, ei võimalda haldusorganil kaalutlusõigust teostada. Ringkonnakohus ei nõustu selle väitega. „Kuni kolm tundi“ viitab ilmselgelt sellele, et kestuse pikkus võib jääda ka alla kolme tunni ning see ei ole põhiseadusvastane ega isiku õigusi ülemäära riivav. Seega on haldusorganil siiski kaalutlusõigus olemas ning kokkusaamise kestust võib mõjutada muuhulgas ka arestimaja töökoormus. 3
  44. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb J. Reinomägi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  45. veebruari
  46. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.