Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, arveldusarvele nr EE221700017003510302 Nordea Pangas või arveldusarvele nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgituse reale märkida: Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja, tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest kautsjon tasuti. Maksedokument kautsjoni tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (
Juhindudes
Tagaseljaotsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ei saa nõuda mistahes asjaoludel, sealhulgas otsust ei täiendata kaja või kaebuse esitamise korral.
lg 2 kohaselt kohus rahuldab kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. 2 2-17-122599 Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Tagaseljaotsuse tegemise õiguslik alus 1. ITM Inkasso OÜ esitas 10.10.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 493,41 euro saamiseks. Kohus tegi 20.10.2017 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohtunikuabi 15.01.2018 a määras lõpetada maksekäsu kiirmenetlus ja anda ITM Inkasso OÜ nõue J.a vastu 493,41 euro saamiseks Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja edastas tsiviilasja kohtualluvusel lahendamiseks Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale, kuna võlgniku viimane teadaolev elukoht Eesti Vabariigis on Voolu 9-2, Kuressaare, Saare maakond. ITM Inkasso OÜ esitas Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale 24.01.2018 a
ja 338 lg 1 nõuetekohase hagiavalduse J.a vastu laenulepingust nr SR562561 tulenevas nõudes mõista kostjalt J.a´lt välja hageja ITM Inkasso OÜ kasuks põhivõlgnevus 343.78 eurot, intress 22.83 eurot, võlateatised [22.02.2017 (5 eur), 16.03.2017 (5 eur), võlateatised ITM Inkasso OÜ poolt 19.04.2017 (15 eurot)] kokku summas 25 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 8.18 + 21.47= 29.65 eurot ja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ja VÕS § 94 sätestatud ulatuses tasumata summalt päevas Hageja taotleb välja mõistetud summad tasuda ITM Inkasso arvelduskontole nr EE172200221026942756 Swedbanka. Selgitusena palub hageja märkida: võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number.
4.
lg 1 alusel loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses
5. Kohus märgib, et kohus piirab viivise väljamõistmist kostjalt hageja kasuks selliselt, et väljamõistetav viivis ei või olla suurem kui välja mõistetud põhinõue, kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue. 6.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Juhindudes
lg 1 ja 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude jaotuse ja menetlusosaliste vahel ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Tulenevalt
lg-st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas 3 2-17-122599 kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda, sest tema kahjuks on otsus tehtud.
lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna tasutud riigilõivu väljamõistmist. Riigilõiv kuulub vastavalt
Vastavalt
lg 9 loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka. Hageja kohtule esitatud menetluskulusid kulusid tõendavatest dokumentidest nähtuvalt on hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 45.eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 55 eurot, kokku 100 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.