4-17-5727/39

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2018, Tartu (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-17-5727 (2610,17,002943) Kohtukoosseis Mati Kartau Väärteoasi Kalev Steinbergi süüdistuses Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. veebruari 2018 otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusaluse isiku Kalev Steinbergi kaitsja vadv Karl Saavo Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskond, Valga menetlusgrupp, vanemkomissar Kaimar Karm Menetlusalune isik Kalev Steinberg Isikukood: 35411282749 Elukoht: XXXX RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. veebruari 2018 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
5. Määrata Advokaadibüroole Karl Saavo vandeadvokaat Karl Saavo poolt menetlusalusele isikule Kalev Steinbergile käesolevas apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 150 eurot (sh käibemaks 25 eurot).
6. Välja mõista Kalev Steinbergilt riigituludesse menetluskulu 150 eurot apellatsioonimenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Kalev Steinbergil tuleb väljamõistetud menetluskulu 150 eurot tasuda 6 kuu jooksul osamaksetena igakuiselt 25 eurot alates käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis
8. aprillil
9. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates
10. aprillist
11. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja menetluse käik
12. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna liikluspolitseinik Kalmer Karlsoni poolt on 09.10.2017 koostatud väärteoprotokoll nr 1465305 selle kohta, et Kalev Steinberg 09.10.2017 kella 19.55 ajal Valga maakonnas, Tõlliste vallas, Jõhvi-Tartu-Valga maanteel
13. kilomeetril liikudes Valga linna suunas, juhtis mootorsõidukit Baotian reg nr XX, isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem, kui 0,37 mg; tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,42 ± 0,05 mg/l. Protokolli kohaselt rikkus K. Steinberg sellega LS § 69 lg 3, pannes toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.
14. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles kohtuistungil K. Steinbergi süüditunnistamist ja karistamist 25 päeva arestiga, arvestades, et varasemalt määratud rahatrahvid ja üldkasulik töö ei ole isikule mõju avaldanud.
15. Menetlusalune isik K. Steinberg temale etteheidetava teo toimepanemist ei tunnista. Maakohtu otsus
16. Tartu Maakohtu 14.02.2018 otsusega tunnistati K. Steinberg süüdi Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi ning karistati 10 päevase arestiga.
17. Maakohtu hinnangul on K. Steinbergi poolt toime pandud süütegu tõendatud järgmiste tõenditega:
18. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt mõõdeti 09.10.2017 kell 21.25 Valga maakonnas, Valga linnas, Puiestee 4 tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARAF-0020, taatlustunnistus TTRC-17-00060 K. Steinbergi joovet. Tõendusliku alkomeetri lõplik lugem oli 0,42 mg/l, laiendmääramatus ± 0,05 mg/l ning lõplikuks mõõtetulemuseks oli 0,37 mg/l. K. Steinberg on dokumendi allkirjastanud ning ei ole sellele lisanud omapoolseid selgitusi ja taotlusi.
19. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt on 09.10.2017 Jõhvi-Tartu-Valga maanteel 209 kilomeetril Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna liikluspolitseinik Kalmer Karlson kõrvaldanud sõiduki juhtimiselt kuni kainenemiseni K. Steinbergi Liiklusseaduse § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta on joobeseisundis.
20. Sõiduki hoiukohta teisaldamise aktist nähtuvalt on Meeli Steinbergile kuuluv sõiduk Baotan XX, mis asus Jõhvi-Tartu-Valga maantee
21. kilomeetril, teisaldatud Müügiekspert OÜ poolt hoiukohta Valga linn, Võru 31a korrakaitseseaduse § 52 alusel ohu tõrjumiseks ja korrarikkumise lõpetamiseks. Menetlusalune isik on esitanud ka M. Steinbergile Müügiekspert OÜ poolt esitatud 03.11.2017 arve nr 653 summas 125 eurot puksiirteenuse kohta, mis on tasutud sularahas, millest tulenevalt on ilmselt roller tagastatud omanikule. Ühtegi taotlust seoses eelmärgitud arvega kohtule esitatud ei ole.
22. Menetlusalune isik kohtus tunnistas, et oli alkoholijoobes. Tunnistajad R.K. ja A.H. kinnitasid samuti, et tundsid sündmuskohal K. Steinbergiga vesteldes alkoholi lõhna. Seega on leidnud dokumentaalsete tõendite ning istungil üle kuulatud isikute ütlustega üheselt tuvastamist, et kõnealusel maanteelõigul 09.10.2017 oli K. Steinberg tarvitanud alkoholi ning tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 2 alkoholisisalduseks 0,37 mg/l.
23. Vaidlus seisneb selles, kas isik ka juhtis mootorsõidukit liiklusseaduse mõttes eelkirjeldatud seisundis, rikkudes sellega LS § 69 lg 3 ja pannes toime LS § 224 lg 2 kirjeldatud teo. LS § 2 p 41 kohaselt on mootorsõiduki juhtimine isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Mootorsõiduki juhtimiseks loetakse ka isiku tegevust, kui ta ei viibi juhi kohal, kuid mõjutab juhtimisseadiste (juhtrauad, rooliratas või muu selline) abil mootorsõiduki liikumissuunda või kiirust.
24. Menetlusalune isik selgitas kohtus ütlusi andes, et
25. oktoobril käis ta Tsirguliina poes, et naisele sünnipäevaks midagi osta. Roller enam käima ei läinud ja pidi teda lükkama Tsirguliina poest tulles. Vihastas rolleri peale ja võttis kotist veini ning mõtles, et ootab, kes aitab selle rolleri ära toimetada. Lükata tahtis mootorsõidukit kuni Emajõe silla juures oleva parklani, et seal sõbrale helistada, kes rollerile järele tuleks. Umbes 5 kilomeetrit oli juba Laatre teel lükanud kodu poole, Emajõe silla poole. Silla juures tuli ta üle tee, rekkajuht oli tee ääres ja ütles, et ta on liiga ohtlik, et võib rataste alla jääda. Menetlusalune isik selgitas, et tal ei ole palju lükata, lükkab veel natuke edasi, mille peale öeldi talle, et ei, siit sa ei lükka enam kuskile, et ta kutsub politsei välja. Siis rekkajuht vahepeal veel helistas kellelegi, jooksis K. Steinbergi ratta juurde, võttis tal võtmed ära ja kui politsei tuli, siis pandi ratas auto peale ja viidi ära. K. Steinbergile öeldi, et tule istu autosse ja lähme jaoskonnast läbi, teeme tunnistuse ära ja siis viiakse ta koju. K. Steinberg viidigi jaoskonda, öeldi, et on mõttetu vastu vaielda, et tunnista ennast süüdi, siis viiakse koju, kui ei tunnista, siis pannakse kainestusmajja. Mõtles, et kuidas siis öösel enam koju saab ja nõustus ekipaažiga. Joove tuvastati ka. Menetlusalune isik ise alkomeetrit ei näinud. Talle öeldi 37 ja pärast tuli veel 5 juurde, öeldi, et lõplik on
26. Pudelit päris tühjaks ei joonud, aga üle poole pudeli küll umbes 12-13 kraadist veini. Hetkel menetlusalune isik enda selgituste kohaselt tööl ei käi ning tööd teha ei saa ka, langetõve hood käivad ja ei riski enam.
27. Mootor rolleril üldse ei käinud ja menetlusalune isik enda kinnitusel selle seljas ei sõitnud. Lükkas üle tee ja ei tea, mida see rekka- või kaubaauto seal seisis. Alkoholi tarvitas lükkamise käigus. Teadis, et purjus peaga sõita ei tohi, aga mõtles, et mis talle ikka tehakse, kui käe kõrval lükkab. Külm oli ka ja närvipinge oli. Joovet tunnistab.
28. Tunnistaja A.H. ütlused menetlusaluse isiku versiooni mopeedi käe kõrval lükkamise kohta ei kinnita. Tunnistaja selgitas kohtuistungil, et 09.
29. sõitis Tartust Valga suunas. Nägi eemalt, et sõiduauto kaldus ära teepeenrale, mille peale tema tõmbas hoo maha. Tema taga sõitis ka Läti veomasin. Tunnistaja pani ohutuled põlema, et näha, mis ees toimub. Siis nägi, kuidas roller sõitis üle telgjoone vastassuunda, sõitis teepeenrale ja vingerdas. Tunnistaja tõmbas veel hoo veel maha, sõitis ise vastassuuna vööndisse ja siis roller tuli uuesti külje alt ligi, peaaegu rataste alla, kuid tunnistaja sai mööduda. Tagumine rekka sai samamoodi mööda. Siis helistas tunnistaja politseisse, et joobe tunnustega rollerijuht on maanteel. Oli Jõhvi-Tartu-Valga maantee
30. km, kui helistas. Sõitis pisut edasi ja otsustas, et peatab rollerijuhi kinni. Tunnistaja sõitis Tõlliste bussipeatusesse, peatas masina, tuli välja ja jäi ootama. Väga vähe aega läks mööda, kui roller tuli. Tunnistaja pani telefonis valguse põlema ja peatas rollerijuhi kinni. Väljas oli juba hämar. Ta tahtis alguses mööda põigata, kuid tunnistaja võttis lenksudest kinni ja küsis, et miks ta vastassuunda kaldus, millele rollerijuhti vastas, et sõiduauto pimestas teda. Küsides kas rollerijuht on kaine, vastas viimane, et on küll. Kui tunnistaja ütles, et ära valeta, sul käivad õlle lõhnad üle pea, miks sa valetad, tunnistas rollerijuht, et sõbra juures võttis mõned õlled. Tunnistaja küsis ka, kuhu ta läheb, millele vastati, et koju. Selle peale ütles tunnistaja rollerijuhile, et ei lähe koju, võttis rolleri, lükkas veoauto nina ette, helistas uuesti politseisse ja teatas, et nüüd on rolleri kinni pidanud. Ütles ka rolleri numbri, et punane roller ja võttis võtmed eest ära, mille peale hakkas rollerijuht tunnistajat anuma „anna võtmed tagasi, et miks sa mu elu perse keerad, miks sa politsei kutsud“. Tunnistaja selgitas, et kaitseb teda ennast ja teisi, mille peale isik üritas veel võtmeid tagasi saada. Üsna ruttu jõudis ka politsei. Esimene koht, kus tunnistaja rollerit märkas oli kohe Õrust läbi, kurvis, mis näitab Laatre peale. Kurvist tuli läbi ja siis nägi teda, vastutulevat sõiduautot ja
31. kilomeetri posti. Rolleri peal oli üks inimene, see liikus Valga suunas 3 ning sõidukil põles ka ähmane tuli. Kui politsei tuli, pandi rollerijuht puhuma, joove oli tuvastatud ja tunnistaja andis oma seletused. Mootor sellel aparaadil, millega isik sõitis, töötas täiesti ja isik oli sadulas, kiiver peas. Mingit käekõrval lükkamist ei olnud. Tunnistaja kinnitas, et kõnealune isik viibis kohtuistungil saalis ning tegemist on menetlusaluse isiku K. Steinbergiga.
32. Tunnistaja R.K. selgitas, et
33. oktoobril oli just vahetust alustanud koos Kalmer Karlsoniga, kui õhtul enne kell 8 tuli väljakutse, et mööda Jõhvi-Tartu-Valga mnt sõidab roller, mis kaldub vastassuuna vööndisse. Selle peale suunduti sündmuskohale. Kohale jõuti umbes 4-5 minutiga.
34. või
35. km maantee ääres seisis suur veoauto, mille ees oli roller. Tunnistaja tuli autost välja, läks rolleri juurde ja tundis ära K. Steinbergi, kellega vesteldes tundis alkoholi lõhna. Tunnistaja küsis, kust ta tuli ja kuhu läheb, mille peale ütles K. Steinberg, et tuli sõbra juurest ja läheb koju. Tunnistaja küsis isikult veel, et miks ta sõitis rolleriga, kui on alkoholi joonud, mille peale ütles menetlusalune isik, et koju on vaja saada. Esmalt kontrolliti isiku joovet indikaatorvahendiga ja seejärel toimetati ta jaoskonda. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati joove ja roller teisaldati parklasse. Pärast joobe tuvastamist viidi menetlusalune isik koju ja vahepeal kuulati üle tunnistajana ka veoautojuht. Väljakutse andiski veoautojuht ning nendeni jõudis see läbi juhtimiskeskuse. Juhtimiskeskuse info oli, et Jõhvi-TartuValga mnt Valga suunas liigub roller, mis kaldub vastassuuna vööndisse ja juht võib olla joobes. Tunnistaja kinnitas, et kogu selle menetluse käigus ei olnud juttu, et keegi midagi lükkas või ei oleks juhtinud. K. Steinberg ise rääkis, et käis sõbra juures ja soovis minna koju.
36. Menetlusalune isik on kohtuistungil esitanud omapoolse versiooni, mille kohaselt lükkas ta mopeedi käe kõrval 5 kilomeetrit, kuna poest tulles ei läinud see enam käima. Lükkamise ajal oli ta ära joonud pool pudelit veini. Mootor rolleril üldse ei käinud ja menetlusalune isik enda kinnitusel mootorsõiduki juhi kohal ei istunud. Kohtu hinnangul on selline versioon ümberlükatav erapooletute tunnistajate ütlustega, mis on omavahel kooskõlas ning eluliselt usutavad.
37. Tunnistaja A.H. andis kohtule detailseid selgitusi juhtumi kohta ning oli ühtlasi ka isikuks, kes peatas menetlusaluse isik mopeedi juhtimiselt. Tunnistaja ütlused lükkavad ümber menetlusaluse isiku versiooni mopeedi käe kõrval lükkamise kohta. Tunnistaja ütluste kohaselt kaldus menetlusalune isik mopeedi juhtides üle telgjoone ning vingerdas sõites. Tunnistaja sõitis mopeedist mööda, kuid kuivõrd tal tekkis kahtlus juhi kainuses, teavitas ta sellest ka politseid. Peale helistamist ning mõni kilomeeter edasi, peatas tunnistaja enda juhitud sõiduki, väljus sellest ning peatas ka tagant järele jõudnud mopeedi. Enda kinnitusel tundis ta mopeedijuhiga rääkides alkoholi lõhna ning kinnitas kohtusaalis, et 09.10.2017 maanteel mopeedi roolist peatatud isik oli K. Steinberg. Kui menetlusalune isik soovis edasi sõita, võttis ta tema käest mopeedi võtmed ning lükkas selle veoauto ette. Samuti kinnitas tunnistaja, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit: istus mopeedil, selle mootor töötas ning mitte mingit käekõrval lükkamist ei toimunud. Ka joomise kohta oli menetlusalune isik tunnistajale kinnipidamisel tunnistanud, et võttis sõbra juures mõned õlled ning palus, et viimane politseile ei helistaks.
38. Tunnistaja A.H. ütlustega on kooskõlas ka tunnistaja R. K ütlused. Sündmuskohale jõudes nägi politseiametnik Jõhvi-Tartu-Valga maantee 209-
39. kilomeetril suurt veoautot, mille ees seisis roller. Tunnistaja A.H. selgituste kohaselt oligi ta rolleri veoauto nina ette lükanud K. Steinbergi peatamise järel. Politseiametnik küsis sündmuskohal menetlusaluselt isikult, kust ta tuleb, kuhu ta läheb ning miks ta joobes olles rolleriga sõitis. Sama moodi nagu A.H. le, vastas K. Steinberg ka politseiametnikule, et tuli sõbra juurest ning oli vaja koju saada. Sellist juttu, et menetlusalune isik ei olnud tegelikult sõiduki roolis või lükkas käekõrval, sündmuskohal ei olnud.
40. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate A.H. ning R. K ütluste erapooletuses ning tõepärasuses. Tunnistajate ütlused on omavahel kooskõlas ning eluliselt usutavad. Menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütlused aga erinevad oluliselt sündmuskohal antud seletustega ega lange kokku olulistes punktides ka erapooletute tunnistajate ütlustega. Jääb arusaamatuks, miks oli K. Steinberg sündmuskohal mõlemale tunnistajale ühte moodi avaldanud, et tuleb sõbra juurest, kui kohtus kinnitas 4 nüüd, et oli käinud hoopis poes naisele sünnipäevaks midagi ostmas. Naise sünnipäevast ja poes käimisest ei rääkinud K. Steinberg sündmuskohal ei teda kinni pidanud tunnistajale ega ka mõned minutid hiljem kohale jõudnud politseipatrullile. Samuti on usutav, et juhul kui menetlusalune isik tõepoolest ei oleks rollerit juhtinud, oleks ta sellekohased vastuväited esitanud koheselt ka sündmuskohal. Seda ta ei teinud, vaid hoopis õigustas talle etteheidetavat alkoholi tarvitanuna rolleri juhtimist vajadusega koju saada. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku ütlused selle kohta, et ta ei juhtinud mootorsõidukit, ennast õigustavad ning kantud soovist vabaneda vastutusest, mida kinnitab ka asjaolu, et menetlusalune isik on omapoolset versiooni sündmustest kardinaalselt muutnud. Erapooletute tunnistajate omavahel kooskõlaliste ütlustega on leidnud tõendamist, et isik siiski juhtis mootorsõidukit LS § 2 p 41 mõistes: istus töötava mootoriga mopeedi juhikohal ning liikus sellega Jõhvi-Tartu-Valga maanteel suunaga Valga linna poole.
41. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et täielikult on tõendamist leidnud, et K. Steinberg 09.10.2017 kella 19.55 ajal Valga maakonnas, Tõlliste vallas, Jõhvi-Tartu-Valga maanteel
42. kilomeetril liikudes Valga linna suunas, juhtis mootorsõidukit Baotian reg nr XX, isikuna kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem, kui 0,37 mg; tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,42 ± 0,05 mg/l. Sellise tegevusega rikkus K. Steinberg LS § 69 lg 3, pannes toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.
43. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. K. Steinbergil mõõdeti 09.10.2017 alkoholisisalduseks ühes liitris väljahingatavas õhus 0,37 mg. 09.10.2017 pidi K. Steinberg temal tuvastatud alkoholi määra arvestades sõidukit juhtima asudes olema teadlik asjaolust, et tema alkoholimäär veres on selline, et ta ei või mootorsõidukit juhtida. Seega pidi ta olema ka teadlik, et 09.10.2017 sõidukit juhtima asudes paneb ta toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtu hinnangul pani K. Steinberg käesoleval juhul süüteo toime otsese tahtlusega. K. Steinberg teadis, et alkoholi tarvitanuna on mootorsõiduki juhtimine keelatud. Samuti teadis ja tunnistas isik, et ta oli alkoholi tarvitanud. Siiski otsustas menetlusalune isik asuda mopeedi Baotian reg nr XX rooli. Sellise käitumisega aktsepteeris K. Steinberg, et paneb toime seaduserikkumise. Isik pani teo toime otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönis seda.
44. Kohus ei tuvastanud käesolevas väärteoasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. K. Steinberg on täisealine, süüvõimeline isik, ei esine ka tema süüd välistavaid asjaolusid.
45. LS § 224 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
46. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu lahend 3-1-1-52-13, p 19).
47. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust. K. Steinbergile on varasemalt määratud samalaadse rikkumise eest rahatrahv, millest kohtuvälise menetleja selgituste kohaselt on käesolevaks hetkeks (umbes kaks ja pool aastat peale rikkumist) tasutud pisut alla poole. Samuti on 5 menetlusalusele isikule määratud rahatrahve teiseliigiliste väärtegude eest, millest 5 kohta samuti puudub karistuse täitmise info. Samuti ei nähtu menetlusaluse isiku isikuandmetest, et tal oleks olulist püsivat sissetulekut. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et varasemad kergemat liiki karistused ei ole oodatud mõju avaldanud ning menetlusalune isik on jätkanud väärtegude toimepanemist. Seega on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud, mistõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Neist asjaoludest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti.
48. Kohus ei tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.
49. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse mõistmisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt on teda varasemalt karistatud kolm korda liiklusseaduse nõuete rikkumise eest, millest viimane seisnes samuti LS §224 lg 2 järgi määratud karistuses. Menetluse käigus ei ole isik oma tegu kahetsenud ega mõistnud kuivõrd suurt ohtu kujutab ka väiksem kogus tarbitud alkoholi, kui isik asub mootorsõidukit juhtima. Sellega on menetlusalune isik üheselt näidanud seda, et ta on liikluses juhina jätkuvalt ohtlik. K. Steinberg on täisealine isik, kes peaks endale aru andma, et lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimine ei ole aktsepteeritav tegevus ning sellega asetab ta ohtu nii ennast, teisi kui kõigi vara. Ka väiksem kogus alkoholi veres halvendab juhi reageerimiskiirust ning tähelepanuvõimet. Sellises seisundis sõiduki juhtimine näitab isiku hoolimatust nii enda kui kaasliiklejate turvalisusesse.
50. Seetõttu kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest sanktsiooni keskmisest veidi vähemas määras, so kestusega 10 päeva. Nimetatud karistus kohtu arvates täidab kõiki KarS § 56 ettenähtud karistuse mõistmise erinevaid aspekte ja komponente, on õiglane arvestades toimepandud süüteo raskust ja süüdlase isikut.
51. Kohus ei pea võimalikuks asendada mõistetavat aresti üldkasuliku tööga, kuivõrd see ei täidaks karistuse eesmärke ning samuti ei pruugi seda käesoleval hetkel võimaldada isiku tervis. Samuti leiab kohus, et K. Steinbergi puhul ei esine KarS § 66 lg-s 1 toodud erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks määrata aresti kandmise ositi. Apellatsioon
52. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusaluse isiku K. Steinbergi kaitsja vadv K. Saavo, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
53. Apellant vaidlustab kohtuotsuse tervikuna ning taotleb K. Steinbergi õigeksmõistmist LS §224 lg 2 ettenähtud süüteokoosseisu puudumise tõttu. Kohus on K. Steinbergi süüdi tunnistamisel hinnanud kogutud tõendeid ühekülgselt ja jätnud kõrvaldamata vastuolud. Tõendite hindamisel tehtud vead viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega.
54. Väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks VTMS § 150 lg 1 p 8 tähenduses on menetleja otsuse lõpposa järelduste mittevastavus tõendamiseseme asjaoludele, mis on VTMS § 148 p 3 kohaselt maakohtu otsuse tühistamise aluseks.
55. Maakohus on apelleeritavas otsuses õigesti märkinud, et antud väärteoasjas seisneb vaidlus selles, kas isik juhtis mootorsõidukit liiklusseaduse mõttes alkoholijoobe seisundis, rikkudes sellega LS § 69 lg 3 ja pannes toime LS § 224 lg 2 kirjeldatud teo.
56. Maakohtu põhjenduste kohaselt on K. Steinbergi poolt väärteo toimepanek tõendatud. Kohtu hinnangul puudub alus kahelda tunnistajate A.H. ning R. K ütluste erapooletuses ja tõepärasuses. 6 Tunnistajate ütlused on omavahel kooskõlas ning eluliselt usutavad.
57. Menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütlused erinevad oluliselt sündmuskohal antud seletustest ega lange kokku olulistes punktides ka erapooletute tunnistajate ütlustega. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku ütlused selle kohta, et ta ei juhtinud mootorsõidukit, ennast õigustavad ning kantud soovist vabaneda vastutusest.
58. Kaitsja leiab, et menetlusaluse isiku ütlused ei ole ümber lükatud väärteoasjas kogutud teiste tõenditega.
59. K. Steinbergi ütluste kohaselt käis ta
60. oktoobril Tsirguliina poes. Roller enam käima ei läinud ja ta pidi seda lükkama kodu poole minnes. Lükkas motorollerit umbes 5 kilomeetrit mööda Laatre teed Emajõe silla poole liikudes. Silla juures tuli üle tee, rekkajuht oli tee ääres ja ütles, et ta on liiga ohtlik, võib rataste alla jääda. Rekkajuht ei lubanud tal enam motorollerit edasi lükata, kutsus politsei välja ja võttis ratta võtmed ära. K. Steinberg ei eita, et tarbis alkoholi ( umbes pool pudelit veini) ajal, kui lükkas rollerit käekõrval. Rolleriga ta ei sõitnud, kuna selle mootor ei käivitunud.
61. Ainsaks tõendiks, mis võiks kinnitada K. Steinbergi poolt mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobe seisundis, on tunnistaja A.H. ütlused. Tunnistaja ütluste kohaselt sõitis ta
62. oktoobril Tartust suunaga Valga suunas ja nägi, kuidas roller sõitis üle telgjoone vastassuunda, sõitis teepeenrale, vingerdas. Tunnistaja ütlustest ei selgu ja temalt ei ole küsitud, millist sõidukit ta ise juhtis. Tunnistaja tõmbas hoo maha, sõitis ise vastassuuna vööndisse ja siis roller tuli uuesti külje alt ligi, peaaegu rataste alla, kuid tunnistaja sai mööduda ja helistas politseile. Tunnistaja sõitis edasi umbes 4 kilomeetrit kuni Tõlliste tee bussipeatuseni, peatas seal masina, tuli välja ja jäi ootama. Väga vähe aega läks mööda, kui roller tuli. Tunnistaja pani telefonis valguse põlema, peatas rolleri kinni. Roller tahtis alguses nagu mööda põigata, aga tunnistaja võttis tal lenksudest kinni ja peatas rolleri. Rollerijuhil olid tugevad õllelõhnad, ta olevat sõbra juures võtnud mõned õlled. Tunnistaja takistas rollerijuhil lahkumast, helistas veelkord politseisse ja ootas ära politsei saabumise. Tunnistaja kinnitab, et sellel õhtul nägi ta enda ees sõitvat motorollerit suunaga Tartu poolt Valga poole. Rolleri peal istus üks isik, tema sõitis rollerist mööda.
63. Kaitsja viitab vastuolule tunnistaja ütlustes. Nimelt ei ole arusaadav, kuidas sai tunnistaja Tõlliste bussipeatuse juures peatada sõitvat motorollerit, võttes kinni rolleri lenksudest. Tunnistaja hoidis samal ajal enda ütluste järgi käes telefoni, millel oli valgus sisse lülitatud. Kui tunnistaja haaras kinni sõitva rolleri juhtrauast, pidanuks sellele järgnema avarii, kus roller kaotas juhitavuse ja ilmselt nii tunnistaja kui rollerijuht saanuks kehavigastusi. Seetõttu on usutavam K. Steinbergi ütlus, et ta lükkas rollerit silla juures üle tee, rekkajuht oli tee ääres ja peatas ta kinni. Kohtuistungi protokollis 06.02.2018 vastab menetlusalune isik kohtu küsimusele: „ Siin on kirjas, kuidas teid kinni peeti liikuva rolleri pealt“ – Kuidas saab mind kinni pidada liikuva ratta pealt. Vastust sellele küsimusele ei ole.
64. Tunnistaja A.H. ei ole oma ütlustes kirjeldanud ega tuvastanud rollerijuhti, kellest ta maanteel
65. kilomeetril mööda sõitis. Tunnistaja räägib rollerist, mis sõitis üle telgjoone, teepeenrale, vingerdas. Tunnistaja ei ole rollerijuhti kirjeldanud, ta ei peatanud oma sõidukit, vaid sõitis umbes 5 kilomeetrit edasi kuni Tõlliste bussipeatuseni ja jäi seal ootama. Bussipeatuse juures kohtus ta menetlusaluse isikuga, kuid ei ole kirjeldanud, mille järgi ta väidab, et tegemist on sama isikuga, kes sõitis rolleriga Jõhvi-Tartu-Valga maanteel 5 kilomeetrit eemal. Ilmneb, et tunnistaja ei saa tegelikult tõsikindlalt väita, et tegemist on ühe ja sama isikuga. Jõhvi-Tartu-Valga maantee on suure liiklusega tee ja kindlasti ei ole K. Steinberg ainus isik, kes võis sellel teel rolleriga liikuda
66. oktoobri õhtul kella 19.55 ajal.
67. Tunnistaja R. K on politseiametnik, kes sõitis
68. oktoobri õhtul vastavalt väljakutsele Jõhvi-TartuVlga mnt.
69. või
70. kilomeetrile, kus maantee ääres seisis suur veoauto, mille ees oli roller. Tunnistaja tundis ära K. Steinbergi, kelle suust tuli alkoholi lõhna, kellel tuvastati indikaatorvahendiga mõõtes alkoholijoove ja toimetati politseijaoskonda. Tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud juttu sellest, et K. Steinberg lükkas rollerit käekõrval, vaid tema arvates võttis menetlusalune isik omaks motorolleri 7 juhtimise alkoholijoobes.
71. 14.02.2018 kohtuistungi protokollist nähtub, et menetlusaluse isiku ja tunnistajate ülekuulamine on toimunud pealiskaudselt. Küsimata on jäänud paljud olulised küsimused ja kõrvaldamata ütlustes esinevad vastuolud. K. Steinbergilt ei ole küsitud, millal ja kus täpsemalt ta alkoholi tarbis – kas kohe Tsirguliina poe juures või hiljem, näiteks 5 kilomeetrit eemale jõudnult. Ei ilmne, kuidas A.H. teda peatas. Kohus ei ole menetlusaluse isiku ütlusi analüüsides võtnud arvesse seda, et K. Steinbergi esialgsed selgitused sündmuskohal politseinik R. K ja A.H. le olid antud olukorras, kus menetlusalune isik oli füüsiliselt väsinud ja alkoholi tarbinud. K. Steinberg osundab oma ütlustes langetõvele, krambihoogude ärahoidmiseks peab ta pidevalt võtma ravimeid.
72. Eeltoodut arvestades on ilmselt põhjendamatu kohtu seisukoht, et menetlusalune isik on omapoolset versiooni sündmustest kardinaalselt muutnud ja tema ütlused ei ole usutavad. Arvestada tuleks menetlusaluse isiku poolt kohtuistungil antud ütlusi.
73. Eeltoodut kokkuvõtvalt on kaitsja seisukohal, et vastuoluliste ja puudulike tõendite alusel K. Steinbergi süüdimõistmine Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi kujutab endast väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist VTMS § 150 lg 1 p 8 tähenduses. Kohtuvälise menetleja esindaja kirjalik seisukoht
74. Tutvudes kaitsja apellatsiooniga on kohtuväline menetleja seisukohal, et apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata.
75. Kohtuväline menetleja märgib, et maakohus on väärteoasja arutanud täies ulatuses ning väärteo toimepanemine K. Steinbergi poolt on tõendamist leidnud. Kohus on piisava põhjalikkusega selgitanud, millele tuginedes on ta kohtuotsuses esitatud järeldustele jõudnud. Karistust mõistes arvestati, et K. Steinbergi on varasemalt korduvalt karistatud nii rahatrahvide kui üldkasuliku tööga, kuid ta on jätkanud süütegude toimepanemist. Seega antud juhul on mõistetud karistus – arest – vastavuses toimepandud teo ja isikut iseloomustavate andmetega.
76. Kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu seisukoht
77. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kohtuotsuse, apellatsiooni ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukoha ning väärteoasja materjalidega, sh kohtuistungite protokollidega, leiab, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud. Otsus jääb muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Vastusena apellatsioonile märgib ringkonnakohus järgmist.
78. Ringkonnakohus märgib, et apellatsiooni taotlused on vastuolulised. Apellatsiooni alguses taotletakse K. Steinbergi õigeksmõistmist ja lõpposas asja saatmist maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
79. Kuna asja saatmine maakohtule uueks arutamiseks eeldab väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist VTMS § 150 lg 1 või lg 2 mõttes, siis tuleb tuvastada, kas nimetatud rikkumine on aset leidnud.
80. Käesoleval juhul ringkonnakohus ei tuvastanud apellatsioonis väidetud VTMS § 150 lg 1 p 8 nõuete ega ka teisi väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Seega pole alust asja maakohtule uueks arutamiseks saata.
81. Sisuliselt kaitsja vaidlustab maakohtu poolt tõenditele antud hinnangut, taotleb tõendite ümberhindamist ja sellest tulenevalt õigeksmõistva otsuse tegemist (vt käesoleva otsuse p-d 35-42).
82. Ringkonnakohus selle taotlusega ei nõustu. 8
83. Maakohus on väga põhjalikult käsitlenud kõiki tõendeid, andnud hinnangu nende usaldusväärsusele ja näidanud, miks K. Steinbergi vastuväited on mitteusaldusväärsed. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega K. Steinbergi poolt toime pandud väärteo süüteokoosseisu tõendatuse kohta (vt käesoleva otsuse p-d 5-21) ja ei pea vajalikuks neid korrata.
84. Vastuseks kaitsja väidetele ringkonnakohus märgib järgmist:
85. Kaitsja taotleb tuvastada, et tegelikult K. Steinberg ei juhtinud mopeedi, vaid lükkas seda käekõrval.
86. See väide on ümber lükatud tunnistaja A.H. ütlustega, kes nägi teel vingerdavat mopeedi, mis oli liiklusele ohtlik. Tunnistaja sõitis mõned kilomeetrid edasi ja otsustas mopeedijuhi kinni pidada. Natukese aja pärast jõudiski sõitev mopeed temani ja ta pidas mopeedijuhi kinni (vt käesoleva otsuse p-d 13 ja 16). Seega tunnistaja nägi mopeedi kahel korral sõitmas, st algul temast möödudes ja hiljem teda kinni pidades. Mingit mopeedi käekõrval lükkamist ei olnud ning seda ei väitnud tunnistajale kinnipidamisel ka K. Steinberg (lk 27 pöördel-28).
87. Kaitsja leiab, et tunnistaja A.H. ei saanud liikuvat mopeedi, haarates selle juhtrauast, kinni pidada, sest siis oleks pidanud järgnema avarii, sest mopeed kaotas juhitavuse. Selle väite kinnituseks kaitsja viitab K. Steinbergi vastusele kohtuniku küsimusele, et kuidas teda kinni peeti – „kuidas saab mind kinni pidada liikuva ratta pealt“ (lk 21).
88. Ringkonnakohus märgib, et tunnistaja A.H. on kirjeldanud, kuidas ta mopeedi kinni pidas. Ta pani telefonis valguse põlema, et mopeedijuht teda näeks ja kui mopeed tahtis temast mööda põigata, siis tunnistaja võttis mopeedi juhtrauast kinni ning mopeed jäi seisma (lk 27). Järelikult mopeedi kiirus ei olnud suur ja seda oli võimalik sellisel viisil peatada.
89. Kaitsja leiab, et tunnistaja A.H. ei ole mopeedijuhti tuvastanud ning on võimalik, et see oli mõni teine isik, kellest ta algul mööda sõitis.
90. See väide on samuti ümber lükatud tunnistaja A.H. ütlustega, kes kohtuistungil kinnitas, et tunneb mopeedijuhi ära ja selleks on K. Steinberg ning viitas tema peale kohtusaalis (lk 27 pöördel).
91. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole menetlusaluse isiku ütlusi analüüsides võtnud arvesse seda, et K. Steinbergi esialgsed selgitused sündmuskohal politseinik R. K ja A.H. le olid antud olukorras, kus menetlusalune isik oli füüsiliselt väsinud ja alkoholi tarbinud. K. Steinberg osundab oma ütlustes langetõvele, krambihoogude ärahoidmiseks peab ta pidevalt võtma ravimeid.
92. Ringkonnakohus märgib, et väärteoprotokollist, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest ja K. Steinbergi ülekuulamise protokollist ei nähtu viiteid tema haiguslikule seisundile (lk 2-4 ja 7). Seda ei väitnud ta sündmuskohal ka tunnistajatele. Kaitsja viide langetõvele ja et krambihoogude ärahoidmiseks peab K. Steinberg pidevalt võtma ravimeid sisaldub kohtuistungi protokolli selles osas, kus temalt küsitakse, kas ta käib tööl ning ta vastab, et on invaliid, tööd enam teha ei saa, sest langetõve hood käivad peale ja peab nende vältimiseks rohtu võtma (lk 26 pöördel). Seega pole alust arvamuseks, et K. Steinbergi ütlused olid mõjutatud tema tervislikust seisundist.
93. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtule loeb usaldusväärseks tunnistajate A.H. ja R. K ütlused, mis lükkavad ümber K. Steinbergi väited, et tema pole mopeedi juhtinud, vaid lükkas seda käekõrval.
94. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et liiklusseaduse § 2 p 41 kohaselt mootorsõiduki juhtimine on isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Mootorsõiduki juhtimiseks loetakse ka isiku tegevust, kui ta ei viibi juhi kohal, kuid mõjutab juhtimisseadiste (juhtrauad, rooliratas või muu selline) abil mootorsõiduki liikumissuunda või kiirust.
95. Seega ka alkoholijoobes isiku poolt mootorsõiduki käekõrval lükkamine sellega teel vingerdades ja vastassuuna vööndisse minnes kujutab endast liiklusohtlikku olukorda ja liikluseeskirjade rikkumist. 9
96. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 14.02.2018 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
97. Kaitsja esitas kaitsjatasu nõude 2,5 tunni ulatuses, mis kulus väärteoasja materjalidega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks. Maksumus on 150 eurot, sh käibemaks 25 eurot. Ringkonnakohus peab nõuet põhjendatuks ja see tuleb rahuldada. Kuna antud asjas Tartu Maakohtu 13.03.2018 määrusega anti K. Steinbergile riigi õigusabi väärteoasja kohtulikul arutamisel RÕS § 8 p 3 alusel ühes kohustusega seda osamaksetena täielikult hüvitada, siis tuleb tal 150 eurot hüvitada 6 kuu jooksul osamaksetena igakuiselt 25 eurot alates käesoleva otsuse jõustumisest arvates. /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Kartau Kohtunik 10