← Eesti

2-16-7784/36

Obsah (7)§ 218§ 187§ 163§ 231§ 657§ 233§ 652

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Liis Arrak, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 10.04.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-7784

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja menetluse käik

  1. XX (hageja) esitas 17.05.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse YY (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt välja elatise seaduses sätestatud miinimumsummas alates 01.05.2016 kuni hageja 21-aastaseks saamiseni. Harju Maakohus rahuldas 21.10.2016 otsusega hagi. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 22.12.2016 otsusega maakohtu 21.10.2016 otsuse ja saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks tagasi samale maakohtule.
  2. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja laps ja elab koos emaga. Alates vanemate lahku kolimisest novembris 2010 ei ole kostja tasunud elatist (v.a hageja mobiilikõned ca 10 eurot kuus). Hageja sai täisealiseks 07.02.2015, lõpetas 2016 gümnaasiumi ja soovis minna õppima Inglismaale. Raha puudusel asus ta õppima Tallinna Tehnikaülikooli, kus ta on alates 25.08.2016 ehitusteaduskonna tööstus- ja tsiviilehituse õppekava täiskoormusega õppiv üliõpilane. Nominaalne õppeaeg on 5 aastat. Hageja on käinud alates
  3. klassist tööl. Tema keskmine tulu kuus perioodil juuni 2015 kuni juuni 2016 oli 113 eurot kuus. Hageja kulud ühes kuus ajavahemikul 2016 augustist kuni 2017 jaanuarini olid järgmised. Toidukulud olid 190 eurot, millest 58 eurot tasus hageja ja 132 eurot tasus hageja ema; eluasemekulud olid 217 eurot (sh kommunaalkulud 54 eurot (163:3), elektrikulud 15 eurot (45:3), telefonikulud olid 10 eurot (31:3), analoogse eluaseme üürikulu 133 eurot (400:3) ja kindlustus 4 eurot (11:3)), mille tasus hageja ema; hügieenikulud olid 30 eurot, mille tasus hageja ema; muud kulud (kingaparandus, sõidukulud jne) olid 24 eurot, millest 7 eurot tasus hageja ja 17 eurot tasus hageja ema; koolikulud (töövihikud, kalkulaator, paberirull, joonestuspaber jms) olid 22 eurot, millest 9 eurot tasus hageja ja 22 eurot tasus hageja ema; tervisekulud (rauatabletid, D-vitamiin, allergiarohud) olid 47 eurot, millest 29 eurot tasus hageja ja 18 eurot tasus hageja ema; kulud riietele olid 46 eurot, millest 27 eurot tasus hageja ja 19 eurot tasus hageja ema. Seega hageja kulud kokku on 576 eurot, millest hageja ise tasus 113 eurot ja kulude jääk on 463 eurot, millest ühe vanema osa on 232 eurot. 2

(9)Hageja kinnitas, et ta ei ole kunagi õppelaenu ega muud laenu võtnud ning et tema töökoormus ja sissetulek on samad. Hageja esitas dokumendid, mis tõendavad, et perioodil 26.02.2016 kuni august 2016 oli hagejal olemas õppekoht ülikoolis. Hageja esitas teabe oma tulude kohta ajavahemikul 18.06.2016-14.04.2017, mille kohaselt on hageja sissetulekuks töötasu ja tulumaksu tagastus kokku 1253 eurot, seega keskmiselt 113 eurot kuus. Hageja eluasemega seotud igakuine laenumakse on keskmiselt 270 eurot kuus. Varasematel menetlusetappidel pakkus kostja kompromissina hagejale elatist ainult kahe kuu eest kokku 430 eurot, järelikult on kostja nõus ühe kuu elatise summa suurusega. Kostja vastuväited
  1. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata, kui hageja oma sissetulekuid ja väljaminekuid ei tõenda. Hagejal oli alust nõuda kostjalt ülalpidamist kuni keskhariduse omandamiseni, s.o kuni 21.06.
  2. Hageja nõudis elatist alates 01.05.2016, mistõttu tõendamiskoormise täitmise korral tuleks hagejale elatis välja mõista 1 kuu ja 21 päeva eest, arvestades täiskasvanud hageja enda sissetulekuid, mis on igakuiselt vähemalt 100 eurot kuus. Hageja ei tõendanud, et ta vajab ülalpidamist oma vanematelt, kokku 430 eurot kuus (2 x 215 eurot). Hageja peab olema suuteline pärast kooli lõpetamist ise langetama otsuseid, kuidas ühendada oma sissetulekuid ja õpinguid nii, et ta saaks oma elueesmärke ellu viia. Kostja elab ja töötab Norras ning tema sissetulek on 2000 eurot. Kostjal on kaks last. Kostja ei ole rahapuudusele kordagi tuginenud ega kavatse seda ka edaspidi teha. Kostjal on hageja nõuet arvestades piisavalt sissetulekuid, mistõttu tema sissetulekud ei mõjuta lahendi tegemist ning kostja ei näe vajadust menetlusökonoomiat silmas pidades koormata kohut norrakeelsete dokumentidega. Hageja õigus saada elatist lõppes gümnaasiumi lõppemisele järgnevast päevast ja kõrghariduse omandamiseks on sellises olukorras riik ette näinud täisealisele isikule õppelaenu võtmise võimaluse. Hageja ei ole palunud kostjalt õppelaenu saamiseks käendaja nõusolekut anda. Saadud õppelaen tuleks liigitada hageja üldiste tulude hulka, kuivõrd tegu on rahaliste vahenditega, mis hageja saab kulutada enda vajaduste rahuldamiseks. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole ta olnud ühegi kooli nimekirjas alates gümnaasiumi lõpetamisest kuni jooksva aasta 1.septembrini, mistõttu ta ei kvalifitseeru selle aja sees perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 järgi oma vanematelt elatist nõudma õigustatud isikuks. Hageja ei kvalifitseeru elatise saajana ka PKS § 97 p 3 alusel, kuna ta on terve ja võimeline ise endale elatist teenima. Maakohtu lahend
  3. Maakohus rahuldas 25.08.2017 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 01.05.2016 kuni 30.06.2016 202,34 eurot kuus, alates 01.09.2016 kuni 30.06.2017 199,46 eurot kuus ning alates 01.09.2017 kuni 07.02.2018 199,46 eurot kuus. Kohus jättis rahuldamata hagi elatise saamiseks ajavahemike 01.07.2016-31.08.2016 ja 01.07.2017-31.08.2017 eest. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda (

§ 163lg 1).

Maakohus juhindus PKS §-st 96, § 97 p-st 2, § 99 lg-test 1 ja 2 ning § 101 lg-st

  1. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-119-15 (p 10) märkinud, et kohus peab kindlaks tegema täisealiseks saanud lapse põhjendatud kulutused. Käesolevas asjas tuleb hinnata, kas hageja nõutav elatise suurus on põhjendatud või mitte ning kas hageja tõendas ülalpidamiskulusid ja ülalpidamisvajadust. Hageja sai täisealiseks 07.02.2015, elab isast eraldi, on ema ülalpidamisel, käis gümnaasiumi kõrvalt õhtuti tööl ja õpib Tallinna Tehnikaülikoolis. Hageja saab 21-aastaseks 07.02.
  2. Hinnates hageja dokumentaalseid tõendeid ja igakuiste kulutuste arvestust loeteluna, mis tõendavad hageja ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi, kuid ka seda, et osa hagejale tehtavatest 3

(9)kulutustest on üldtuntud kulud, mida

§ 231

lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, tuli põhjendatud kuludeks hageja ülalpidamisel ühes kuus pidada järgmisi kulusid: Eluasemekulud Hageja elab koos ema ja vennaga emale kuuluvas korteris, mis on seotud laenukohustuse täitmisest tuleneva igakuise tagasimakse kohustusega. Hageja tõendas kommunaalkulude suuruse 54 eurot kuus (163:3) ajavahemikul 2016 august kuni 2017 jaanuar KÜ XXX arvetega ja HH maksekorraldustega ning elektrikulude suuruse 15 eurot kuus (45:3) HH arvelduskonto väljavõttega. Eluasemega seotud igakuine laenumakse on keskmiselt 270 eurot (270:3=90), kindlustuskulu 11 eurot (11:3=3,67) ja sarnase eluaseme üürikulu on 400 eurot (400:3=133,33), mille järgi saab pidada korteri kasutuseelise väärtuseks (vt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-69-13 p-d 18-21) 400 eurot kuus ja mis ületab hageja ema poolt tasutavaid laenu- ja kindlustusmakseid. Seega on korteri kasutuseelis kuluks suuremaks ulatuses kui korteri eest tehtavad reaalsed maksed. Arvestades, et kodukindlustus on laenulepingu järgne kohustus, on põhjendatud arvestada kindlustuse makse eluasemekulude hulka. Kuna korteri kasutuseelis on kuluks suuremaks ulatuses kui korteri eest tehtavad reaalsed maksed, on eluasemekulude põhjendatuse hindamisel võimalik kasutuseelise määramisel lähtuda ka tegelikust laenu- ja kindlustusmakse suurusest, s.o kokku 281 eurot kuus, millest hageja osa on 93,67 eurot kuus. Lähtudes hageja tegelikest eluasemekuludest on hageja põhjendatud eluasemekulud kokku 162,67 eurot, millest 54 eurot on kommunaalkulud, 15 eurot on elektrikulud ja kasutuseelise suurus on 93,67 eurot kuus. Sidekulud Hageja sidekulud, telefonikulud 10 eurot kuus, on mõistlikud. Toidukulud Asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu, on üldtuntud asjaolu. Hageja toidukulusid, 190 eurot kuus, pidas kohus võimalikuks. Koolikulud Hageja esitas Tallinna Tehnikaülikooli 28.09.2016 tõendi nr 455, mille kohaselt hageja õpib alates 25.08.2016 Tallinna Tehnikaülikoolis täiskoormusega. Hageja kulu koolitarvetele, 22 eurot kuus, on põhjendatud. Hügieenikulud Üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et iga inimene kasutab igapäevaselt hügieenitarbeid enda hügieeni eest hoolitsemiseks ja et hügieeni eest hoolitsemine on elementaarne. Samuti käib inimene aeg-ajalt juuksuris. Seega on hageja hügieenikulu, 30 eurot kuus, põhjendatud. Tervishoiukulud Üldtuntud asjaoluks tuleb lugeda, et iga inimene vajab aeg-ajalt ravimeid ja vitamiine ning arvestada tuleb, et esineb viirus- ja külmetushaigusi. Hageja tõendas, et juunist 2015 maini 2016 olid hageja tervishoiukulud 35,5 eurot kuus. Hageja esitatud arvestuse kohaselt olid tema tervishoiukulud 2016 augustist 2017 jaanuarini 47 eurot kuus. Hageja märkis kuludena rauatabletid, D-vitamiini ja allergiarohud. Kulusid tervishoiule, kui üldtuntud asjaolu, ei ole vaja mõistlikus ulatuses

§ 231lg 1 kohaselt tõendada.

Põhjendatud kuludeks tervishoiule on 41,25 eurot kuus ((35,5+47):2). Muud kulutused Hageja kuludeks on mh kingaparandus ja sõidukulud, kokku 24 eurot kuus. Kuigi igakuiselt võib tekkida ettenägematuid kulusid, siis arvestades sellega, et hageja elab ja õpib Tallinnas, kus on tasuta ühistransport, on muud kulud põhjendatud summas 16 eurot. Riided Hageja tõendas, et juunist 2015 maini 2016 olid hageja kulud riietele-jalanõudele 34 eurot kuus. Hageja arvestuse kohaselt olid 2016 augustist 2017 jaanuarini hageja kulud riietele 46 eurot kuus. Asjaolu, et hageja vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid ning et erinevatel aastaaegadel 4

(9)kantakse erinevaid riideid, on üldtuntud asjaolu. Põhjendatud on kulud riietele keskmiselt 40 eurot kuus ((34+46):2). Hageja kulude arvestuse kohaselt olid tema kulud 2015/
  1. õppeaastal 560 eurot kuus. Hageja põhjendatud kulud alates 01.05.2016 kuni 30.06.2016 olid 517,67 eurot kuus, sh eluasemekulud 160,67 eurot; toidukulud 150 eurot; telefonikulu 11 eurot; muud vältimatud kulud, sh sidekulud 15 eurot; tervishoiukulud 35 eurot; hügieenikulud 20 eurot; kulud koolikohustusele 92 eurot, kulud riietele 34 eurot. Hageja andmetel oli tema sissetulek 113 eurot kuus, seega tuleb hageja vanematel kanda ülejäänud kulud kokku 404,67 eurot, millest ühe vanema osa on 202,34 eurot. Hageja põhjendatud kuludeks alates 01.09.2016 on 511,92 eurot kuus, sh eluasemekulud 162,67 eurot; toidukulud 190 eurot; telefonikulu 10 eurot; muud vältimatud kulud 16 eurot; koolikulud 22 eurot; tervishoiukulud 41,25 eurot; hügieenikulud 30 eurot; kulud riietele 40 eurot. Hageja vanematel tuleb kanda ülejäänud kulud kokku 398,92 eurot, millest ühe vanema osa on 199,46 eurot. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Vaidlus puudus selles, et hageja ema täidab oma ülalpidamiskohustust ja et kostja ei ole hagejale elatist maksnud. Kuna kostja ei väitnud, et tal ei ole rahaliselt võimalik hagejale ülalpidamist anda, ei olnud põhjendatud kohustada kostjat tõendama oma sissetulekut, varalist seisundit ja rahalisi kohustusi. Põhjendatud ei ole ka eeldada, et kostja ei ole võimeline andma oma tütrele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Pärast gümnaasiumi lõpetamist, suvekuudel kuni järgneva õppeaasta õppetöö alguseni ei olnud kostjalt elatise väljamõistmine põhjendatud, kuna hagejal oli õppetööst vabal perioodil võimalik hankida sissetulekut ise. Hageja on noor, haritud ja töövõimeline inimene ning on kindlasti võimeline vajadusel tegema erinevaid töid. Hageja ei ole õppelaenu võtnud. Kohus leidis, et õppima asuma soovijat ei saa kohustada võtma õppelaenu, kuna tema kui laenusaaja kohustuste tagamise võimalikkuse üle otsustamine ei sõltu õppima asuma soovijast ja õppima asumine võib osutuda võimatuks tagatise puudumise tõttu, mis omakorda seab õppima asuma soovijad põhjendamatult ebavõrdsesse olukorda. Samas on hagejal võimalik kavandada tööle asumist suveperioodil vähemalt kaheks kuuks, samuti ei olnud kavandatav õppima asumine välismaale takistuseks 2016 suvel töötamisele vähemalt juulis-augustis. Lähtudes eeltoodust ei rahuldanud kohus elatise nõuet 2016 juuli-augusti eest ja 2017 juuli-augusti eest. Apellatsioonkaebus
  2. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja vähendada kostjalt väljamõistetud elatise suurust. Menetluskulud palub kostja jätta poolte kanda. Kostja nõustub maakohtuga selles, et hagejal on õigus nõuda elatist kuni 21-aastaseks saamiseni ja üksnes õpingute ajal. Osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata, kostja otsust ei vaidlusta. Maakohus on otsust tehes eksinud tõendamiskoormise jagamisel, kui vabastas hageja tõendite esitamisest ja luges üldteada asjaoluks sellised andmeid, mis vajasid dokumentaalset tõendamist või siis vähemalt jälgitavat selgitamist otsuses. Maakohus määras ebaõigesti kindlaks kasutuseelise suuruse turu keskmise üürihinna alusel, sest hageja esitatud tõendi järgi oli 400-eurose üürinõude eelduseks see, et üürnik hakkab seda üksi kasutama. Hageja väitel elavad tema elukohaks olevas korteris 3 inimest. Kostjale teadaolevalt elab korteris ka hageja vanavanaema ja koer. Tihti ööbib seal ka hageja vanaema. Hageja elukoha kommunaalarveid ei kajasta objektiivselt korteris elavate inimeste arvu. Maakohus ei tuvastanud, kas üldse ja kui suurt pinda korterist saab hageja kasutada privaatselt ega arvutanud välja, milline võiks olla hageja poolt kasutatava pinna üür ühiskasutuses oleva üürikorteri näitel. Kostja viitab analoogses küsimuses tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 5
(9)04.03.2015 otsusele nr 2-14-50962 (p 30). Kostja ja hageja ei ole kohustatud aitama tema emal eluasemelaenu maksta. Hagejal oleks ülikooli ühiselamus oluliselt odavam ja privaatsem elada. Õige ei ole kohtu seisukoht, et kindlustusmakse on põhjendatud arvestada eluasemekulude hulka, kuna kodukindlustus on laenulepingu järgne kohustus. Isegi kui kodukindlustus oleks selline kulu (milles tuleks enne veenduda), ei ole alust lugeda seda eluasemekulude hulka, mida hageja peab kandma. Maakohus ei ole mõistete kasutamisel olnud järjepidev, arvutades välja kasutuseelise, mis on poolte jaoks eluasemekulu ja tuvastades kommunaalmaksete suuruse, mis on samuti eluasemekulu. Hageja ei esitanud üürilepingut ega väitnud, et tal on emaga sõlmitud üürikokkulepe, mistõttu jääb arusaamatuks, miks kohus liitis eluasemekulude hulka nii kodukindlustuse, korteriühistu kindlustuste kui ka remondireservi maksed. Üldteada on, et nende kulude kandmine on eluruumi omaniku kohustus. KÜ XXX novembri 2016 arvest nähtuvalt tuli HH-l tasuda mh remondireservi makse ja kindlustus, mis ei ole seotud hageja poolt asja kasutamisega. Arusaamatu on, mille alusel kohus tuvastas põhjendatud eluasemekuluna 162,67 eurot kuus, millest 54 eurot on kommunaalkulud, 15 eurot on elektrikulud ja kasutuseelis on 93,67 eurot. Arusaamatuks jäi, kuidas maakohus tuvastas, et hageja toidukulu kuus on mitte vähem kui 190 eurot. Kuna hageja elab koos ema ja vennaga, siis on võimalik, et tema toidukulu on näidatust oluliselt väiksem, sest eeldatavalt valmistab ema lastele vajalikku toitu kodus. Üldteada on see, et paljud inimesed kulutavad kuus ühe pereliikme toidu peale vaid 100 eurot. Sama seisukoht on kostjal kõikide muude kulutuste osas, mille kohus tuvastas pelgalt neid võimalikuks ja põhjendatuiks pidades, selgitamata, kuidas ta sellise järelduseni jõudis. Kuna täisealine ei ole seaduse ja kohtupraktika kohaselt tõendamiskoormisest vabastatud ja pooltel on tekkinud vaidlus, ei saanud kohus lugeda võimalikeks neid fakte ja asjaolusid, mida hageja tõendada ei suutnud. Vastus apellatsioonkaebusele 5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht 6. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. Maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

§ 657

lg 1 p 2 alusel osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja elatise perioodi eest 01.05.2016-30.06.2016 191,34 eurot kuus, perioodi eest 01.09.2016-30.06.2017 188,46 eurot kuus ja perioodi eest 01.09.2017-07.02.2018 188,46 eurot kuus ületavas osas hageja kasuks. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.

  1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et otsusest nähtuvalt tegi maakohus kindlaks võimaliku kasutuseelise väärtuse ja võrdles seda hageja tegelikult kantavate eluasemekuludega, arvestades vajaliku elatise suuruse määramisel siiski reaalselt kantavate kuludega. Nimetatuga arvestamisel lähtus maakohus seisukohast, et lähtuda tuleb väiksemast hinnast. Maakohtu eksitus reaalsete kulude nimetamisel kasutuseeliseks ei muuda otsuse lõppjäreldust ebaõigeks.
  2. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohus ei võinud kasutuseelise väärtuse määramisel (võrdlemisel tegelikult kantavate kuludega) arvestada hageja poolt esitatud üürikuulutusega, mille kohaselt on analoogse korteri üürihind 400 eurot. Müügikuulutusest ei tulene, et üürnik võib kasutada eluruumi üksi. Hageja on vastuses apellatsioonkaebusele selgitanud, et kasutab üht 16 m² suurust tuba 60,9 m² suurusest korterist. Korteris elab 3 inimest ja selles on ka ühiskasutatavad ruumid, mida hageja kasutab. Pooled ei ole esitanud tõendeid, mille alusel saaks täpselt kindlaks teha ühiskasutuses oleva eluruumi 6

(9)kasutuseelist, mistõttu otsustab ringkonnakohus selle

§ 233järgi oma siseveendumuse kohaselt.

Arvestades, et korteri suurus on 60,9 m², ühe ruutmeetri keskmine üürihind on 4,44 m² eurot ning seda, et eluruum on ühiskasutuses, et hageja kasutab veel ühiskasutuses olevaid WC-d, vannituba ja kööki, hindab kohus hageja kasutuseelise väärtuseks 100 eurot kuus. Nimetatust tulenevalt on kasutuseelise väärtus suurem kui korteriga tegelikult reaalselt seotud kulud 93,67 eurot ja maakohus lähtus seetõttu põhjendatult viimastest. 9. Kostja ei tõendanud ega põhistanud, et korteris elab vähemalt neli inimest ja lisaks ööbivat seal sageli ka kostja vanaema. Asja lahendamisel ei oma tähendust, kas kommunaalarvetel märgitakse korteris elavate inimeste arvuks väiksem number selle tegelikest elanikest, sest kommunaalarvetelt nähtuvalt kehtib eluruumile ruutmeetripõhine arvestus. Kostja poolt apellatsioonkaebuses toodud asjaolu, et hagejal oleks ülikooli ühiselamus oluliselt odavam ja privaatsem elada, jätab ringkonnakohus kui esmakordselt apellatsioonimenetluses esitatu tähelepanuta (

§ 652lg 4).

  1. Maakohus arvestas kodukindlustuse ja korteriühistu kindlustuse põhjendatult eluasemekulude hulka. Tegemist on reaalsete korteriga seonduvate kulutustega. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et korteriühistule tehtavad remondireservi maksed on omaniku kohustus. Kommunaalkulude arvetelt nähtuvalt moodustavad remondireservi maksed 35,02 eurot kuus ja maksete selline suurus võimaldab eeldada, et tegemist ei ole jooksva remondi teostamisega, vaid et makseid kogutakse tulevikus tekkiva remondivajaduse katmiseks. Seetõttu tuleb kommunaalkulude osas jätta arvestamata remondireservi maksetega ja hageja põhjendatud eluasemekuluks kuus on 43 eurot (54 euro asemel). Seega tuleb apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt ja igakuisest kostjalt väljamõistetavast elatisest erinevate perioodide eest maha arvestada 11 eurot.
  2. Maakohus leidis, et hageja võimalik toidukulu on 190 eurot kuus. Jagades selle ühes kuus sisalduvate päevadega, teeb see päevaseks toidukuluks 6,33 eurot päevas. Arvestada tuleb sellega, et tegemist on hüpoteetilise ja eeldusliku toidukuluga, mille tõendamist hagejalt eeldada ei saanud. Hageja on tuginenud asjaolule, et nimetatud 190 eurost moodustab umbes 40 eurot kuus koolilõuna. Hageja on esitanud ühe TTÜ Kohviku ostukviitungi, mille kohaselt maksis liharoog 15.02.2017 3,80 eurot. Kui eeldada, et hageja sööb ülikoolis 5 päeva nädalas, teeb see keskmiseks lõunasöögi kuluks 76 eurot (tl 115). Lisaks vajab hageja hommiku- ja õhtusööki, koolivabadel päevadel ka lõunasööki. 6,33 eurot täiskasvanud inimese toidukulu päevas on mõistlik, arvestades vajadust toituda teadlikult ja tervislikult, vajadust vitamiinide ja mineraalainete järele. Apellandi poolt apellatsioonimenetluses toodud asjaolud, et paljud inimesed kulutavad kuus ühe pereliikme toidu peale 100 eurot, ja et kuivõrd hageja elab koos ema ja vennaga, mistõttu ilmselt ema valmistab lastele vajalikku toitu kodus, on oletuslikku laadi ja ei anna alust maakohtu otsust nimetatud osas muuta. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud arvestada asjaoluga, et hageja on õppiv tudeng ja koolilõuna võimaldab tal pika päeva koolis veeta.
  3. Sama kehtib ka teiste maakohtu poolt tuvastatud muude apellatsioonkaebuses vaidlustatud kulude kohta, mida kohus on pidanud võimalikuks või põhjendatuks, kuid mida apellatsioonkaebuses vaidlustatakse. Maakohtus ei ole kostja esitanud konkreetseid väiteid selle kohta, millised peaksid hageja võimalikud ja põhjendatud kulud olema.
  4. Hageja sidekulud ja telefonikulud 10 eurot kuus on mõistlikud, sest tänapäeva infoühiskonnas on raske kujutada ette elu ilma nutitelefonita, samuti antakse ülikoolis tudengitele ülesandeid, mis eeldavad kodust internetikasutust. Seetõttu ei ole sidekulud 10 eurot 7

(9)kuus inimese kohta ülepaisutatud. Nimetatud kulutuste kandmine on tõendatud väljavõttega arveldusarvest (tl 40-49), mille kohaselt on hageja ema tasunud Elion Ettevõtted AS-ile 20152016 13 kuu lõikes keskmiselt 33,38 eurot kuus.
  1. Hageja on esialgses hagiavalduses esile toonud, millised on tema koolikulud ja esitanud ka arveldusarve väljavõtte, millest nähtuvalt on hageja ema poolt tasutud perioodil 2015-2016 sõiduõppe, koolilõuna, kooli märgi ja aastaraamatu eest, teatrikülastuste, lõpupeo ja piltide ning sülearvuti eest 719,75 eurot (tl 40-49, 53). Hageja enda poolt on tasutud koolikulusid 266,80 eurot panga ülekandega (tl 50-52) ja 160 eurot on hageja maksnud hagiavalduse kohaselt sularahas. Hageja koolikuludeks on mh ühekordne väljaminek - sülearvuti - maksumusega 210 eurot (tl 53). Hageja on esitanud kviitungi joonestuspaberi ostmise kohta hinnaga 3,15 eurot (tl 115). Hageja on leidnud, et tema keskmiseks haridusega seotud kuludeks on kuus 92,16 eurot. 22.02.2017 menetlusdokumendis on hageja pidanud kooliga seotud kulutusteks 22 eurot kuus, viidates vajadusele soetada töövihikuid, kalkulaator, paberirull, joonestuspaber jms. Kostja ei ole leidnud, et tegemist on põhjendamatute kulutustega. Arvestades, et osad hageja poolt märgitud koolikulud (lõpupidu, sülearvuti soetamine) on ühekordsed suuremad väljaminekud, osasid kulutusi ei ole hageja tõendanud (töövihikud, kalkulaator ja paberirull), hindab ringkonnakohus hageja kooliga seotud kulutusi hageja poolt taotletud ulatuses põhjendatuks 22 euro ulatuses.
  2. Hügieenikulude osas on hageja esile toonud, et tema kulud on 30 eurot kuus. Maakohus on lugenud põhjendatult üldteada asjaoluks, et iga inimene kasutab hügieenitarbeid ja käib aegajalt juuksuris, mistõttu märgitud kulu tuleb lugeda põhjendatuks. Maakohus ei ole lugenud üldteada asjaoluks, et nimetatud vajadustele kulub 30 eurot kuus, kuid arvestades asjaoluga, et hügieenikulude alla kuuluvad nii pesemisvahendid, kosmeetikatarbed kui ka juuste lõikus, on eluliselt usutav sellises ulatuses kulutuste kandmise vajadus kuus. Kostja ei ole põhistanud, miks ta leiab, et nimetatud kulud on ülepaisutatud või millised oleks mõistlikud kulutused hügieenile.
  3. Tervishoiukulutuste ja riiete osas on hageja esile toonud ja tõendanud oma keskmisi kulutusi kuus. Kostja ei ole väitnud, et hageja ei vaja rauatablette, D-vitamiini ja allergiarohtusid, samuti pole kostja vaielnud vastu hageja riiete vajadusele. Vastavad kulutused on hageja teinud ja esitanud selle kohta ka tõendid. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on nimetatud kulutuste osas otsust kohaselt põhjendanud ja tõendeid hinnanud.
  4. Muude kulutuste osas on kohus arvestanud kingaparanduse ja ettenägematute muude kuludega, kuid vähendanud väljamõistetavat summat 16 euroni, arvestades asjaoluga, et kostja õpib Tallinnas, kus on tasuta ühistransport. Hageja on tõendanud kontsaplekkide vahetamise kulu 10 eurot (tl 115 pöördel). Kuna hageja on esitanud oma kõigi kulutuste arvestuse konservatiivselt, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjust vähendada muude kulutuste osas kostjalt väljamõistetavat elatist.
  5. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsusega kostjalt erinevate perioodide eest väljamõistetud elatist tuleb vähendada 11 euro võrra. Kostjalt kuulub seega väljamõistmisele hageja kasuks perioodi eest 01.05.2016-30.06.2016 191,34 eurot kuus, perioodi eest 01.09.2016-30.06.2017 188,46 eurot kuus ja perioodi eest 01.09.2017-07.02.2018 188,46 eurot kuus.
  6. Maakohus on jätnud poolte menetluskulud poolte endi kanda ja nimetatud osas ei ole kostja otsust vaidlustanud.

§ 163lg 3 ja § 173 lg 3 alusel jäävad apellatsioonimenetluse kulud 8

(9)arvestades apellatsioonkaebuse marginaalset rahuldamise määra kostja kanda. Hagejal ei ole apellatsioonimenetluses kohtukulusid tekkinud, mistõttu ringkonnakohus väljamõistetavate menetluskulude suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.