Obsah (4)

§ 113§ 197§ 201§ 198

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-16-156

) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt vastab 06.05.2016 võlgnevuste tasumise kokkulepe deklaratiivse võlatunnistuse tunnustele. Kostja ei ole tõendanud, et tal puudus 05.05.2016 seisuga kokkuleppes nimetatud võlgnevus. Seega on kokkuleppega tõendatud, et kostjal oli hageja ees 05.05.2016 seisuga võlgnevus 153 865,16 eurot. Kohus nõustus kostja väitega, et võlgnevus 153 865,16 eurot sisaldab lepingu p-s 4.3 nimetatud intressi 3063,74 eurot ja hageja on sellelt viivist arvestades rikkunud

§ 113lg-s 6 sätestatud keeldu.

Seega on hagejal õigus nõuda viivist põhivõlgnevuselt 150 397,79 eurolt. Hageja on arvestanud perioodil 05.05.–13.10.2016 viivist 765,92 euro võrra enam. Kohus leidis, et viivise vähendamiseks alust ei ole. Viivise vähendamiseks ei piisa hinnangust, et see on ebamõistlikult kõrge. Viivise vähendamiseks ei anna alust asjaolud, et teised samal tegevusalal tegutsevad äriühingud kasutavad sarnastel asjaoludel madalamat viivisemäära või et tegemist võis olla ilmastikuoludest tingitud võlgnevusega. Tegu on ettevõtluses võetava riskiga. Võlgnevus on kogunenud pikema aja jooksul, mitu aastat enne hagi esitamist. Loodud on teine juriidiline isik Kullamäe Agro ja kostja võlgnevuste tasumine toimub valikuliselt. Pooled on teinud vastastikku tasaarvestusi. Hageja on esitanud kohtule järgmised tasaarvestamise dokumendid: - hageja 11.05.2016 tasaarvestusavaldus, millega hageja tasaarvestas kostja arve nr 63/16 hageja arvetega nr I-011612 (intress 2% kuus perioodil 28.–31.03.2016) ja I-011846 (intress 2% kuus perioodil 01.04.–04.05.2016) summas 3834,43 eurot; - hageja 12.07.2016 tasaarvestusavaldus, millega hageja tasaarvestas kostja arve nr 64/16 hageja arvega nr I-011853 (intress 1,5% kuus perioodil 05.05.–29.09.2016) summas 7067,14 eurot; - hageja 30.08.2016 tasaarvestusavaldus, millega hageja tasaarvestas kostja arve nr 65/16 hageja arvega nr I-011853 summas 4133,42 eurot; - hageja 24.11.2016 tasaarvestusavaldus, millega hageja tasaarvestas kostaja arve nr 68,16 hageja arvega nr I-012591 (intress 0,15% päevas perioodil 05.05.–29.09.2016) summas 18 829,21 eurot; 3 - hageja 24.11.2016 tasaarvestusavaldus, millega hageja tasaarvestas kostja arve nr 70-16 hageja arvetega nr I-012591 (intress 0,15% päevas perioodil 05.05.–29.09.2016), I-012592 (intress 0,2% päevas perioodil 30.09.–13.10.2016), I-012600 (intress 0,2% päevas perioodil 14.–28.10.2016) ja I-012897 (leppetrahv vastavalt lepingu p-dele 6.8 ja 6.10) summas 25 242,69 eurot. Kostja on esitanud kohtule järgmised tasaarvestamise dokumendid: - Kullamäe Agro 22.11.2016 arve nr TASA-1, millel oleva nõudega summas 31 396,31 eurot tasaarvestas Kullamäe Agro oma võlgnevust hagejale vastavalt arvetele nr A-113429, A-114247 ja A-114250; - kostja 22.11.2016 arve nr 70-16, millel oleva nõudega käibemaksuta summas 23 050,84 eurot tasaarvestas kostja oma võlgnevuse hagejale vastavalt 15.08.2014 arvele nr A-078368 summas 6170,99 eurot, 22.08.2014 arvele nr A-078896 summas 14547,60 eurot, 03.09.2014 arvele nr A-080247 summas 1116 eurot ja 17.09.2014 arvele nr A-081792 summas 1216 eurot; - kostja 21.10.2016 arve nr 69,16, millel oleva nõudega summas 24 616,56 eurot tasaarvestas kostja oma võlgnevuse hagejale summas 24 616,42 eurot vastavalt võlgnevuse tasumise kokkuleppele nr MR 270416-H; - kostja 29.08.2016 arve nr 69/16, millega kostja tasaarvestas kokkuleppest nr MR 270416-H tulenevat võlgnevust. Hageja ei ole märkinud, et saatis tasaarvestusavaldused kostja e-posti aadressile, saatmist ega kättesaamist tõendavaid dokumente ei ole hageja esitanud. Tasaarvestusavaldused esitas hageja 21.12.2016 menetlusdokumendi lisana ja kostja on need kätte saanud hiljemalt 29.12.2016. Kohus ei nõustunud kostja väitega, et tasaarvestamise dokumendid ei ole selged. Tasaarvestusavaldusest peab tulenema, millised pooltevahelised nõuded tasaarvestatakse, aga ei pea tulenema tasaarvestatavate nõuete suurus ning see, millises ulatuses nõuded tasaarvestatakse, samuti ei pea tasaarvestusavaldusele olema lisatud arvestus, millised ulatuses vastavad nõuded lõppevad. Hageja 11.05.2016, 12.07.2016 ja 30.08.2016 tasaarvestusavalduste, millega hageja tasaarvestas kostja arvetest nr 63/16, 64/16 ja 65/16 tulenevad võlgnevused, tegemise ajaks ei olnud kokkuleppe järgse esimese osamakse tasumise tähtaeg saabunud. Enne esimese osamakse tasumise tähtaja saabumist puudus hagejal

§ 197

lg 1 järgi õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist, seega ei saanud hageja kokkuleppe järgse põhivõlgnevusega tasaarvestada. Hageja sai tasaarvestamiseks kasutada kokkuleppe p 2.1 alusel esitatud intressiarveid.

§ 201

lg 1 teist lauset kohaldatakse juhul, kui teisel poolel on tasaarvestusavalduse teinud poole vastu mitu nõuet ning kui teine pool, kellele tasaarvestusavaldus tehti, tasaarvestusavalduses sisalduvale tasaarvestatavate nõuete määratlusele viivitamatult pärast tasaarvestusavalduse saamist vastu vaidleb.

§ 201

lg-t 2 kohaldatakse juhul, kui tasaarvestav pool peab teisele poolele lisaks põhikohustuse täitmisele maksma intressi või hüvitama kulutusi. Kui tasaarvestaval poolel on mitu nõuet, mida ta saab tasaarvestuseks kasutada, saab ta ise määrata, millise nõudega teise poole vastu ta oma kohustuse tasaarvestab. Kohus leidis, et kostja ei ole tasaarvestusavalduses sisaldunud nõuete määratlusele viivitamatult vastu vaielnud. Samuti vastab hageja nõuete määratlus põllumajandustarvikute hoiu- ja müügilepingu p-s 6.11 ning võlgnevuste tasumise kokkuleppe p-s 2.4 sätestatud kohustuste täitmise järjekorrale, mille kohaselt täitmine loeti esmalt toimunuks kulutuste, viivise, leppetrahvi ja intressi ning alles seejärel põhikohustuse katteks. Kostja tasaarvestas 22.11.2016 arvel nr 70-16 oleva nõudega oma põhikohustust hageja ees. Hageja esitas tasaarvestusele viivitamatult 24.11.2016 vastuväite. 24.11.2016 tasaarvestas hageja kostja arve nr 70-16 hageja intressi ja leppetrahvi arvetega, mis vastab lepingu p-s 6.11 ja võlgnevuste tasumise kokkuleppes kokkulepitule. Kohus nõustus hageja väitega, et arve 4 nr 70-16 summa ei vasta tegelikkusele, sest kostja oli 24.11.2016 esitanud hagejale arve nr 70-16 osalise kreeditarve summas 2418,31 eurot. Hageja on tasaarvestamiseks kasutanud ka leppetrahvinõuet. Leppetrahvinõue oli põhjendatud. Hageja esitas kostjale lepingu p 6.10 kohase nõudekirja 11.11.2016 ja juhtis nõudekirjas tähelepanu, et nõutud aruannete esitamata jätmisel nõuab hageja lepingu p 6.8 alusel leppetrahvi 20% lepingu koguhinnast. Kuna kostja nõudekirjale ei reageerinud, esitas hageja 24.11.2016 leppetrahvi arve nr I-012897 summas 7203,66 eurot. Hageja leiab, et Kullamäe Agro 22.11.2016 arvel nr TASA-1, samuti kostja 21.10.2016 arvel nr 69,16 ja 29.08.2016 arvel nr 69/16 puudub seos tsiviilasjaga. Kullamäe Agro 22.11.2016 arvega nr TASA-1 ei tasaarvestatud kostja võlgnevust hageja ees, vaid Kullamäe Agro tasaarvestas enda võlgnevust hagejale. Arvete nr 69,16 ja 69/16 osas on hageja märkinud, et need ei kajastu mh kostja enda esitatud arvete loendis. Samuti tasaarvestas kostja nendega oma võlgnevust vastavalt võlgnevuse tasumise kokkuleppele nr MR 270416-H. Kohus leidis, et hageja vastuväide on põhjendatud ning nimetatud arved tuleb jätta tähelepanuta. Eeltoodud põhjendustel rahuldas kohus hageja põhinõude täies ulatuses. Viivisenõue jäi rahuldamata ulatuses, milles hageja on arvestanud viivist intressilt, s.o 765,92 eurot. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 163 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus jättis hagi rahuldamata üksnes intressilt arvestatava viivise, s.o 765,92 euro osas. Peamistes vaidlusküsimustes olid hageja argumendid põhjendatud ja kohus rahuldas hagi ülekaalukas osas. Asja keerukust ja mahtu arvestades on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 40 tundi, tunnitasu on 75 eurot, seega koos riigilõivuga (1850 eurot) kuulub hüvitamisele 4850 eurot. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. FIE Rein Peebu esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. augusti 2017 otsuse tühistamist osas, milles maakohus hagi rahuldas, ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) puudub hagejal hagis esitatud nõue kostja vastu. Hageja on tasaarvestanud enda põhikohustust kostjale esitatud viivisearvetega ja kostja on tasaarvestused vaidlustanud. Kohus on ebaõigesti leidnud, et kostja ei ole viivitamatult vastu vaielnud tasaarvestusavaldustele, kuna kostja sai hageja tasaarvestusavaldused kätte alles kohtumenetluses. Lisaks on hageja jätnud kostja 21.10.2016 tasaarvestusavalduse alusel tehtud tasaarvestused võlast maha arvamata. Kuivõrd tasaarvestuse tulemusel lõpevad vastastikused kohustused tagasiulatuvalt, siis ei olnud kostjal 13.10.2016 seisuga võlgnevuste tasumise kokkuleppest tulenevat võlga hageja ees; 2) oli hageja poolt 13.10.2016 kokkuleppe ülesütlemine tühine, kuna kostja ei olnud võlgnevuses ülesütlemise ajal. Seetõttu on määratud leppetrahv tühine ja rakenduda ei saanud ka kõrgem viivisemäär. Kostja ei olnud rikkunud tagatise andmise või muud kohustust, mille eest hageja leppetrahvi nõuab; 3) on hageja viivisenõuded ebamõistlikult kõrge intressimääraga, 72% aastas. Kostja palus kohtul viivisemäära vähendada mõistliku määrani, mis ei ületa 12% aastas, tuginedes samal tegevusalal tegutsevate äriühingute poolt sarnastel juhtudel kasutatavatele määradele; 4) oli kostja peale kokkuleppe sõlmimist tasunud hagejale tasaarvestuste teel 72 649,86 eurot. Tasaarvestused on tehtud 11.05.–24.11.2016 nii nagu 28.03.2017 menetlusdokumendis kirjas. Hageja ei ole vaidlustanud kostja arveid ja kostja poolt hagejale teenuse osutamist. Kohus on põhjendamatult jätnud kostja 21.10.2016 tasaarvestusavalduse (arve nr 69,16) ja kohtumenetluses tehtud tasaarvestusavaldused (28.03.2017 menetlusdokumendi lisa 2 lk 10) arvestamata. Hageja pahausksust näitab seegi, et kuigi kostja oli osutanud hagejale peale 5 kokkuleppe sõlmimist teenust 72 649,86 euro eest, ei olnud hagiavaldusest kostja võlgnevuse vähenemine nähtav; 5) jättis kohus menetluskulud ebaõigesti täies ulatuses kostja kanda, kuna hageja loobus osaliselt hagist ja kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata.
3. AS Baltic Agro vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) jättis kohus õigesti kostja 21.10.2016 arve/tasaarvestusavalduse nr 69,16 summas 24 616,56 eurot tähelepanuta, kuna sellel puudub seos asjaga. Arve ei kajastu ka kostja esitatud raamatupidamisdokumendis (06.12.2016 vastusele lisatud arvete loend); 2) on kohus piisavalt põhjendanud hageja leppetrahvinõude põhjendatust; 3) jättis kohus õigesti kostja taotluse viivisemäära vähendamiseks rahuldamata. Scandagra Eesti AS-ga sõlmitud maksekokkulepe on ebausaldusväärne ja asjasse puutumatu tõend. Kostja on esitanud üksnes maksekokkuleppe esilehe ning kostja võrdleb erinevaid instrumente (intressi ja viivist). Kohus on õigesti toonud välja erandliku asjaoluna, et kostja on loonud teise juriidilise isiku Kullamäe Agro ja kostja võlgnevuste tasumine toimub valikuliselt; 4) jääb ebaselgeks, millised arved ja tasaarvestused moodustavad kaebuses märgitud summa 72 649,86 eurot. Kostja 28.03.2017 menetlusdokumendile lisatud arveid kokku liites ei ole võimalik sellist summat saada. Kohus on käsitlenud kõiki kostja esitatud tasaarvestuse dokumente ja jätnud õigesti osa neist tähelepanuta, kuna neil puudub seos asjaga; 5) ei ole hageja käitunud pahauskselt. Hageja alustas lepingust tulenevate õiguste kasutamist hetkest, mil kostja teatas 12.10.2016 kohtumisel, et jätab teravilja müügilepingud 86% osas täitmata ja samas müüs lepingute teadliku rikkumise ajal teravilja suures mahus kolmandatele isikutele. Vaatamata kostja pidevale võlgnevusele alates
4. aastast, on hageja arvestanud intressi
5. aasta eest üksnes 3500 eurot,
6. aasta eest 600 eurot jne. Hageja e-kirjadele alates 24.01.2017 kohtuvälise kokkuleppe sõlmimiseks kostja ei vastanud; 6) jättis kohus õigesti menetluskulud kostja kanda, arvestades TsMS § 168 lg-t
7. Hageja loobus osaliselt hagist, kuna kohtumenetluse ajal kostja võlgnevus vähenes. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus rahuldas hageja nõude 146 989,07 eurot ületavas osas ning mõistis kostjalt välja viivise 5335,06 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega mõistab Rein Peebu FIE-lt AS Baltic Agro kasuks välja põhivõlgnevuse 146 989,07 eurot ja jätab AS Baltic Agro viivisenõude rahuldamata. Samuti tuleb tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus lõpetas menetluse hageja viivisenõude 13 434,18 eurot ulatuses. Seoses maakohtu otsuse osalise tühistamisega tuleb tühistada maakohtu otsus ka osas, millega jäeti menetluskulud kostja kanda ning mõisteti Rein Peebu FIE-lt AS Baltic Agro kasuks välja menetluskulud 4850 eurot. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
9. Hagiavaldusest nähtuvalt palus hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 153 461,53 eurot ja viivisevõlgnevuse 19 536,16 eurot. Seejuures arvestas hageja viivisevõlgnevuse suuruse kindlaksmääramisel 14.10.2016 tasaarvestusega, milles ta tasaarvestas enda viivise nõude kostja arvega nr 68,16 summas 18 829,21 eurot (vt hagiavalduse p 1.8). 6 Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja kostjale kaks samasisulist tasaarvestuse avaldust, s.o 14.10.2016 ja 24.11.2016, mõlemad summas 18 829,21 eurot.

§ 198esimese lause kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele.

Nimetatud sättest tulenevalt on tasaarvestuse avaldus teisele poolele suunatud tahteavaldus, mis TsÜS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt muutub kehtivaks selle kättesaamisega teise poole poolt. TsÜS § 72 kohaselt kui tahteavaldus on muutunud kehtivaks, on see tegijale siduv. Seetõttu on ekslik hageja 27.02.2018 menetlusdokumendis esitatud seisukoht, et lähtuda tuleb hilisemast, s.o 24.11.2016 tasaarvestuse avaldusest. 8. Kostja esitas menetluse kestel 22.11.2016 tasaarvestuse vastuväite, milles palus tasaarvestada enda nõue 27 661,01 eurot hageja põhinõudega tema vastu (I kd, tl 118). Tegemist on protsessuaalse tasaarvestusega

§ 198tähenduses.

Hageja leidis, et tasaarvestus ei ole põhjendatud, kuna pooltevahelise lepingu p 6.11 kohaselt peab täitmine toimuma esmalt viivise ja alles seejärel põhikohustuse katteks. Samuti märkis hageja, et kostja nõude suurus ei ole õige, kuna kostja on esitanud hagejale 24.11.2016 kreeditarve summas 2418,31 eurot ning selles tulenevalt on kostjal hageja vastu nõue 25 242,7 eurot (27 661,01-2418,31). Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et pooltevahelise lepingu p 6.11 (I kd, tl 15) ja

§ 201

lg 2 alusel tuleb lugeda kostja tasaarvestus esmalt toimunuks viivise ja seejärel põhikohustuse katteks. Samuti on põhjendatud hageja väide, et kostja tasaarvestatava nõude suurus on 25 242,7 eurot ning see on tõendatud kostja 24.11.2016 kreeditarvega (vt hageja 24.03.2017 menetlusdokumendi lisa nr 5). Protsessuaalse tasaarvestuse korral on kostja nõuet võimalik tasaarvestada hageja nõudega, mis on kohtu menetluses (vt TsMS § 457 lg 2). Seetõttu on ekslik hageja seisukoht, et kostja nõuet on võimalik tasaarvestada ka hageja nõudega, mida ei ole hagis esitatud ja mis ei ole kohtu menetluses. Hageja on kinnitanud (II kd, tl 29), et tal on kostja vastu veel viivisenõudeid, mida ta kavatseb esitada uues hagimenetluses. Maakohtu menetluses ei ole ta täiendavat viivisenõuet esitanud. Praegusel juhul on kohtu menetluses hageja viivisenõue 19 536,16 eurot. Hageja seisukoht 02.05.2017 menetlusdokumendis (II kd, tl 29), mille kohaselt on tema viivisenõue seisuga 28.10.2016 6100,98 eurot, on ebaõige järgmistel põhjustel. Kostja 22.11.2016 protsessuaalse tasaarvestuse vastuväide muutus kehtivaks alates hetkest, mis hageja sellest teada sai ja seetõttu ei olnud hageja 24.11.2016 tasaarvestusel (I kd, tl 100), millega ta soovis tasaarvestada enda viivisenõuet, enam õiguslikku tähendust. Seetõttu ei saanud väheneda ka hageja viivisenõue 6100,98 euroni ning tähendust ei ole hageja loobumisel viivisenõudest 6100,98 ületavas osas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas (maakohtu otsuse p 5.2), milles maakohus tuvastas, et hageja on rikkunud

§ 113

lg-s 6 sätestatud intressilt viivise arvestamise keeldu ning mille tulemusena on hageja arvestanud viivist 765,92 euro võrra enam. Seetõttu tuleb vähendada hageja viivisenõuet 765,92 euro võrra ning hageja viivise nõudeks on 18 770,24 eurot (19 536,16-765,92). Eeltoodust tulenevalt on kostja 22.11.2016 tasaarvestuse tulemusena lõppenud hageja viivisenõue summas 18 770,24 eurot ja põhinõue summas 6472,46 euro ulatuses (25 242,718 770,24=6472,46). Tasaarvestuse tulemusena puudub hagejal kostja vastu viivisenõue ning põhinõude suuruseks on 146 989,07 eurot (153 461,53-6472,46=146 989,07). Seetõttu tuleb tühistada maakohtu otsus osaliselt osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 153 461,53 eurot ja viivise 5335,06 eurot ning lõpetas menetluse viivisenõudes 13 434,18 eurot. Hageja nõue tuleb rahuldada osaliselt põhinõude osas ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 146 989,07 eurot. Selles osas tuleb apellatsioonkaebus rahuldada. 7 Maakohtu otsuse p-s 5.4.6 esitatud põhjendused kostja 22.11.2016 tasaarvestuse vastuväite mittearvestamise kohta ei ole õiged. Hageja leppetrahvi nõue 7203,66 eurot sisaldus hageja 24.11.2016 tasaarvestusavalduses (mitte haginõudes). Kuna hageja 24.11.2016 tasaarvestus ei olnud kehtiv, ei ole tähendust ka sellel, kas hageja leppetrahvi nõue summas 7203,66 eurot oli sisuliselt põhjendatud või mitte (vt maakohtu otsuse p 5.4.7).

1. Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub ülejäänud osas maakohtu põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata.
2. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muus osas tühistamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist. 10.
3. Hageja nõue tulenes poolte vahel 30.01.2015 sõlmitud põllumajandustarvikute hoiu- ja müügilepingust ning 06.05.2016 sõlmitud võlgnevuse tasumise kokkuleppest, millega pooled kinnitasid, et kostja võlgneb hagejale 05.05.2016 seisuga põhivõlgnevusena 153 865,16 eurot. 13.10.2016 avaldusega ütles hageja võlgnevuse tasumise kokkuleppe üles, tuginedes seejuures kokkuleppe p-le 2.5 (I kd, tl 5). Kuna kostja ei ole tõendanud, et tal puudus 30.09.2016 hageja ees võlgnevus 20 000 eurot, on kokkuleppe ülesütlemine kehtiv. Apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine väide on paljasõnaline. Kostja tugines ringkonnakohtu istungil muu hulgas sellele, et lepingus kokkulepitud viivise määr 0,2% päevas on ebamõistlikult suur ning sellest tulenevalt ei olnud hageja tehtud tasaarvestused, millega hageja tasaarvestas enne kokkuleppe ülesütlemist oma viivisenõudeid kostja nõuetega, põhjendatud (vt maakohtu otsuse p 5.4.4). Samas kinnitas kostja, et kui viivise määr 0,2% ei ole ebamõistlikult suur, oli kokkuleppe ülesütlemine põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et lepingus kokkulepitud viivise määr 0,2% päevas ei ole ebamõistlikult suur ning puudub alus selle vähendamiseks. Seejuures on maakohus viidanud Riigikohtu 30.04.2013 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, mille punktides 48-49 on Riigikohus asunud seisukohale, et viivise määr 0,2% päevas ei ole seadusega vastuolus, isegi kui tegemist oleks tüüptingimusena. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et viivise vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui alama astme kohus on rikkunud diskretsioonipiire. Käesoleval juhul maakohus seda teinud ei ole ning apellatsioonkaebuse põhjendustest ei nähtu, milliseid asjaolusid on maakohus jätnud viivise vähendamise taotluse rahuldamata jätmisel arvestamata. See, et Scandagra Eesti AS on leppinud kostjaga kokku väiksemas viivise määras, ei anna iseenesest alust järelduseks, et poolte vahel kokkulepitud viivise määr oleks ebamõistlikult kõrge ning kuuluks vähendamisele. 10.
4. Õige ei ole apellandi väide, et maakohus jättis põhjendamatult tema tasaarvestused tähelepanuta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega (maakohtu otsuse p 5.4.8), et kostja esitatud tasaarvestused (I kd, tl 118, 120-122) ei ole kehtivad ning nendega ei saa tasaarvestada hageja nõuet. Lisaks kinnitas kostja ringkonnakohtu istungil, et Kullamäe Agro OÜ tasaarvestus on ekslikult esitatud (I kd, tl 118) ning arvetel nr 69,16 ja 66/16 märgitud summad (I kd, tl 120-122) ei ole seotud haginõudega (tasaarvestuse kokkuleppest MR 270416H tulenev nõue). Kostja arved 63/16, 64/16 ja 65/16 (II kd, tl 12-14) on hageja osaliselt tasaarvestanud viivisenõudega (vt maakohtu otsuse p-d 5.4.1 ja 5.4.4) ning tasaarvestamata jäetud osa on hageja kostjale tasunud (vt hageja maksekorraldused II kd, tl 105-106).
5. Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega tuleb tühistada maakohtu otsus ka osas, millega jäeti menetluskulud kostja kanda. 8 Hagiavalduse kohaselt oli hageja nõue 172 997,69 eurot ja see rahuldati 146 989,07 euro, s.o ca 85% ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 163 lg 1 teise alternatiivi alusel on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus 85% ulatuses kostja ja 15% ulatuses hageja kanda. Kostja taotlus kohaldada menetluskulude jaotusele TsMS § 163 lg-t 2 ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 163 lg 2 kohaldamine on kohtu õigus ning seda saab kohaldada ainult juhul, kui kõiki asjaolusid arvestades oleks selline menetluskulude jaotus õiglane. Praegusel juhul sellised asjaolud puuduvad ning üksnes sellest, et kostja oli ringkonnakohtu istungil kompromissi korras nõus tunnistama hageja nõuet 125 000 euro ulatuses, ei anna alust jätta menetluskulusid tervikuna või suuremas osas hageja kanda. Ringkonnakohus märgib, et maakohus võttis hagi menetlusse 27.10.2016 ning menetluse kestel on kostja vaielnud hagile vastu ning esitanud hulgaliselt taotlusi ja seisukohti, mis on toonud kaasa hageja poolt täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamise ning pikendanud menetlust. Muu hulgas kinnitas kostja ringkonnakohtu istungil, et tema poolt 06.03.2017 esitatud arved (I kd, tl 116, 120-122) ei ole seotud käesoleva asjaga. Seetõttu ei oleks menetluskulude jaotusele TsMS § 163 lg 2 kohaldamine õiglane hageja suhtes. Lisaks märgib ringkonnakohus, et hagi ei rahuldatud 125 000 euro, vaid 146 989,07 euro ulatuses. Riigikohus asus 20.04.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15 seisukohale, et TsMS § 174 lg-d 3 ja 4 ei ole mõistlik tõlgendada selliselt, et kõrgema astme kohus peab kindlaks määrama ka alama astme kohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse olukorras, kus ta muudab alama astme kohtu otsust sel määral, et sellega kaasneb menetluskulude jaotuse muudatus. Praegusel juhul tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse ka osas, milles maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Kostja menetluskulude rahalist suurus maakohus kindlaks ei määranud. Seetõttu määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
6. Maakohtu 18.10.2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud jäävad kehtima. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 9 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja