← Eesti

2-18-3664/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu,

  1. mai
  2. a Tsiviilasja number 2-18-3664 Tsiviilasi AS Baltic Agro hagi R.P. ja S.P. vastu tagasivõitmise korras abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamiseks, ühisvara jagamiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks nõusoleku andmise kohustamiseks Hagi tagamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  3. märtsi
  4. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R.P. ja S.P. määruskaebused Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja I (kostja I): R.P. (isikukood XXX), esindaja vandeadvokaat Anne Nurmi esindajad Määruskaebuse esitaja II (kostja II): S.P. (isikukood XXX), esindaja vandeadvokaat Margo Normann Vastustaja (hageja): AS Baltic Agro (registrikood 10344249), esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Jätta Tartu Maakohtu
  6. märtsi
  7. a määrus muutmata.
  8. Jätta R.P. ja S.P. määruskaebused rahuldamata.
  9. Menetluskulude lõpplahendiga. Edasikaebamise kord jaotuse määrab maakohus Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. 1 Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ASJAOLUD
  10. AS Baltic Agro (hageja) esitas
  11. märtsil 2018 Tartu Maakohtule hagi R.P. (kostja I) ja S.P. (kostja II) vastu tagasivõitmise korras kinkelepingu ja abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamiseks, ühisvara jagamiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks nõusoleku andmise kohustamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamise korras käsutamise keelumärgete seadmiseks kostja II omandis olevatele kinnistutele asukohaga X.X. küla Kastre vald, XX Võnnu alevik Kastre vald, XX Võnnu alevik Kastre vald, X.X. küla Kastre vald ning transpordivahenditele DAPA 280 registrinumbriga XXX , HTS 100.27, registrinumbriga XXX SVF P24/3L, registrinumbriga XXX, RESPO 752 registrinumbriga XXX, VOLVO FH 12, registrinumbriga XXX, SVF P24/3L registrinumbriga XXX. Hagejal on kostja I vastu jõustunud kohtuotsusest tulenev rahaline nõue summas 47 216 eurot, mida ei ole õnnestunud täitemenetluses täita (tsiviilasi 2-17-10323). Lisaks on hagejal kostja I vastu rahaline nõue, mis on rahuldatud Tartu Maakohtu otsusega tsiviilasjas 2-16-15631 summas 158 796 eurot, kuid mis ei ole jõustunud. Kostja I on võtnud endale kohustuse finantseerida talle kuuluva äriühingu Kullamäe Agro OÜ majandustegevusega seotud kulutusi 200 000 euro ulatuses aasta kohta (Kullamäe Agro OÜ suhtes viidi läbi saneerimismenetlus, tsiviilasi 2-17-1592). Kostja I esitas
  12. jaanuaril 2018 Tartu Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks, kus ta väidab, et kostjal I on rahalisi kohustusi ca 500-600 000 euro eest (tsiviilasi 2-18-707). Kostja I ja II sõlmisid
  13. novembril 2017 (s.o 1,5 kuud enne täitemenetluse algust ja 2 päeva pärast kostja I suhtes kohtulahendi tegemist) abieluvaralepingu, mille tulemusena on seni kostjate ühisomandis olnud kinnistud nr XXX (X), XXX (XX ), XXX (XX ) muutunud alates
  14. novembrist 2107 kostja II lahusvaraks. Samuti on kinnistu nr XXX (XX) otsustatud jagada selliselt, et väärtuslikum osa kinnistust (millel asuvad hooned) jääb kostja II lahusvaraks. Kostja II lahusvaraks jäävate kinnistute väärtuseks on pooled lepingus märkinud 349 141 eurot (186 000 + 64 000 + 7000 + 92 141 = 349 141). Eeldades poolte enda poolt määratud vara väärtuse õigsust, on kostja I olulisel määral oma varast loobunud. Sama
  15. novembri 2017 abieluvaralepingu alusel jagati ka liiklusregistris registreeritud transpordivahendid. Lepingu sõlmimise tulemusena on transpordivahendid DAPA 280, HTS 100.27, SVF P24/3L, RESPO 752, VOLVO FH 12, SVF P24/3L muutunud kostja II lahusvaraks. Transpordivahendite maksumuseks on pooled hinnanud 19 000 eurot. Hageja on sissenõudjaks, kellel ei ole õnnestunud täitedokumenti täita. Hagejal on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni, kuna kostjal I on suured rahalised kohustused ka teiste võlausaldajate ees. Kostja I on loobunud olulisel määral oma varast ilma vastusoorituseta ja kompensatsioonita. Kostjal II on võimalik kinnistuid menetluse kestel täiendavalt koormata, mis kahandaks oluliselt vara harilikku väärtust. Kinnistute edasivõõrandamist ja/või täiendavat koormamist ei oleks hagejal võimalik takistada. Hagi esemeks ei ole rahaline nõue, vaid tehingute tagasivõitmine ja seeläbi reaalse vara tagasitoomine võlgniku täitemenetlusse ning sellest tulenevalt ühisvara jagamise nõue. Vara senise staatuse säilitamine on võimalik üksnes 2 kostjal II kinnisasjade ja transpordivahendite käsutamise keelamisega. Ka ühisvara jagamine on võimalik vaid siis, kui vara on endiselt alles ja tagasivõitmise järgselt ühisvara staatuses MAAKOHTU MÄÄRUS
  16. Tartu Maakohus rahuldas
  17. märtsi 2018 määrusega hageja taotluse hagi tagamiseks. Tartu Maakohtu
  18. märtsi 2018 vigade parandamise määrusega parandati
  19. märtsi 2018 määruse resolutsiooni punkti
  20. Maakohus arestis hagi tagamise korras ja seadis kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke hageja kasuks järgmistele kostjale II kuuluvatele Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistris olevatele kinnistutele: registriosa nr XXX kinnistu XX asukohaga XX küla Kastre vald Tartumaa; registriosa nr XXX kinnistu asukohaga XX Võnnu alevik Kastre vald Tartumaa; registriosa nr XXX kinnistu asukohaga XX Võnnu alevik Kastre vald Tartumaa; registriosa nr XXX kinnistu XXX asukohaga XX ja XXX küla Kastre vald Tartumaa. Samuti arestis maakohus hagi tagamise korras ja seadis Maanteeameti liiklusregistrisse käsutamise keelumärge hageja kasuks järgmistele kostja II ainuomandis olevatele transpordivahenditele: DAPA 280 riikliku registrinumbriga XXX, HTS 100.27 riikliku registrinumbriga XXX; SVF P24/3L riikliku registrinumbriga XXX; RESPO752 riikliku registrinumbriga XXX; VOLVO FH12 riikliku registrinumbriga XXX; SVF P24/3L riikliku registrinumbriga XXX. Maakohus rahuldas hageja taotluse hagi tagamise määruse edastamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale ja Maanteeameti Liiklusregistrile kohtu poolt. Maakohtu hinnangul esinevad käesoleval juhul tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg-s 1 sätestatud eeldused hagi tagamiseks. Hagi tagamise taotlus vastab TsMS § 381 lg-tes 1 ja 2 tulenevatele nõuetele. Hagiavalduses toodud asjaoludest nähtuvalt on hagi rahuldamine õiguslikult võimalik, seega ei saa kohus jätta hagi tagamata põhjusel, et hagi oleks ilmselt perspektiivitu. Hagi tagamise küsimuse otsustamisel ei anna kohus hinnangut nõude tõendatusele, vaid hindab üksnes seda, kas hagis toodud asjaoludel on hageja nõude rahuldamine võimalik. Maakohtu hinnangul on hageja veenvalt põhistanud hagi tagamise abinõu rakendamise vajalikkust. Põhjendatud on hageja väide, et hagi tagamata jätmisel võib kostja II asuda kohtuotsuse sundtäitmise vältimiseks abieluvaralepingu alusel tema lahusvaraks jäänud vara kolmandatele isikutele võõrandama või koormama asjaõigustega kolmandate isikute kasuks. Hagi rahuldamise lõppeesmärgiks on hagejale abieluvaralepingu alusel kostja II lahusvaraks jäänud vara omandi tagasikandmine kostjale I. Maakohus on seisukohal, et olukorras, kus hageja on esitanud hagi vara omandiõiguse tagasikandmiseks, on põhjendatud kohtuotsuse täitmise tagamiseks tsiviilasja menetlemise ajaks kinnistute ja transpordivahendite arestimine ning neile käsutamise keelumärgete seadmine hageja kasuks. Maakohus leidis, et hageja taotletud hagi tagamise abinõu käesolevas asjas (kinnisasjade ja transpordivahendite arest ja selle alusel käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine vastavatesse registritesse) on kooskõlas TsMS § 378 lg-ga 4, kuna kohaldatav abinõu koormab kostjat II üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Valitud hagi tagamise abinõu võimaldab kostjal II jätkata kõnealuse vara kasutamist senisel viisil, kuid välistab võõrandamise, kindlustades nii vara säilimise. Maakohus on seisukohal, et kohtule esitatud asjaoludel ei ole käesoleval juhul muid mõistlikke võimalusi hagi tagamiseks, kuna ükski muu hagi tagamise abinõu ei kindlusta, et hagi rahuldamise korral oleks võimalik nõuet ka täita. Maakohus märkis, et kinnistu XX asukohaga XX küla Kastre vald Tartumaa ei ole kinnistusraamatust registriosa numbriga XXX kohtumääruse tegemise aja seisuga leitav. Kostja 3 I ja kostja II vahel
  21. novembri 2017 sõlmitud abieluvaralepingu p. 2.10 kohaselt on kostjad kokku leppinud, et kõnealune kinnistu jagatakse kaheks ning XX kinnistu jagamisel moodustatav kinnistu, mille koosseisu kuulub ligikaudu 22 ha suurune maa-ala, sh kinnistul paiknevad hooned koos nende aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maaga jääb kostja II lahusvaraks. Maa-ameti maakatastrist on leitav katastriüksus katastritunnusega XXX, pindalaga 22,02 ha, asukohaga XXX küla Kastre vald Tartumaa. Maakohus on seisukohal, et hageja taotletav keelumärge tuleb seada esialgse XXX kinnistu (registriosa nr XXX) jagamisel tekkivale kinnistule katastritunnusega XXX, pindalaga 22,02 ha, asukohaga XX küla Kastre vald Tartumaa, mis vastavalt abieluvaralepingule jääb kostja II lahusvaraks. Maakohus selgitas, et kuna arestimine ei taga antud juhul rahalist nõuet, siis ei määranud maakohus TsMS § 389 lg 3 alusel rahasummat, mis võimaldaks kinnistud ja transpordivahendid arestist vabastada. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  22. Kostja I esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus, millega maakohus hagi tagas ja teha uus määrus, millega jätta hagi tagamata ning menetluskulud hageja kanda. Määruskaebuse kohaselt on hageja jätnud kohtule esitamata asjas tähtsust omavad asjaolud. Haginõude tagamine on alusetu ja põhjendamatu, sest haginõue oli terves ulatuses tagatud juba enne hagi ja hagi tagamise taotluse esitamist kostja I varale seatud pantide ja hüpoteekidega hageja kasuks. Hagi on perspektiivitu kuivõrd hageja nõue on täidetav hageja kasuks kostja I poolt seatud tagatiste arvelt kostja I vara müügist. Hagi tagamise avalduses väidab hageja, et on esitanud hagi ka
  23. novembril 2017 sõlmitud kinkelepingu tühistamiseks tagasivõitmise korras. Hagiavalduses sellist nõuet hageja esitanud ei ole. Kostja I ei ole
  24. novembril 2017 sõlminud kinkelepingut. Hageja avalduse alusel on alustatud täitemenetlus FIE R.P. suhtes põhinõude 19 017 euro 79 sendi ja intressi 11 197 euro 26 sendi ning
  25. juuli 2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 47 216 euro 96 sendi sissenõudmiseks, millele lisanduvad viivised kuni põhinõude lõpliku täitmiseni kuid mitte rohkem kui 19 017 eurot 79 senti. Vastavalt tsiviilasjas nr 2-17-10323 jõustunud kohtuotsusele, mille alusel on algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 047/2018/1 on hageja maksimaalseks nõudeks kostja I vastu 49 232 eurot 84 senti. Vale on hageja väide, et antud summat ei ole võimalik täita. Antud nõue on ainus sissenõutav nõue, mis on hagejal kostja vastu. Samuti on see ainus nõue, mille osas on algatatud täitemenetlus. Hageja nõue on tagatud kehtivate pantide ja hüpoteegiga hageja kasuks, mistõttu puudub hagejal alus eeltoodud nõude osas hagi esitamiseks TMS § 187 ja § 190 alusel. Hageja nõue on tagatud notariaalse kommertspandi lepinguga, mis on seatud hageja kasuks summas 56 250 eurot, hüpoteegiga, mis on seatud hageja kasuks kostja I kinnistule Tartumaal Võnnu vallas XX külas asuvale XX kinnistu registriosa nr XX I järjekohale summas 7669 eurot 40 senti (120 000 krooni) hageja kasuks ja registerpandilepinguga nr
  26. veebruar 2015 on tagatud registerpandiga hageja kasuks 43 000 eurot, s.o kallur Volvo FH12, esmane registreerimine
  27. juuli 2002, registrinumbriga XXX, lisaseade hüdrotõstuk, summas 25 000 eurot ja kallur Volvo FL12, esmane registreerimine
  28. oktoober 1998 registrinumbriga XXX, summas 18 000 eurot. Keelumärked ja arestid piiravad kostjal I tagatiste realiseerimist.
  29. Hageja kostja I määruskaebusega ei nõustunud ja palus jätta see rahuldamata ning jätta menetluskulud kostja I kanda. 4 Rahalise nõude tagatuse küsimus võib omada tähendust sisulise vaidluse korral, aga mitte hagi tagamise menetluses. Kostja I esitas
  30. aprillil 2018 vastuse hagiavaldusele, milles toodud vastuväited kattuvad täielikult nende väidetega, mis on esitatud kostja I määruskaebuses. Kostja I lähtub määruskaebuses väärast eeldusest, nagu oleks võlausaldajal kostja vastu rahaline nõue summas 49 232 eurot ja see nõue on tagatud. Hageja ei ole esitanud kohtule rahalist nõuet, vaid reaalse vara tagasivõitmise nõude. Kostja I on valesti aru saanud käesoleva hagi esemest. Kostja I jätab tähelepanuta, et rahalist nõuet ei ole seni olnud võimalik täitemenetluses täita. Kostja I on esitanud Tartu Maakohtule avalduse oma võlgade ümberkujundamiseks, millest tulenevalt peatas kohtutäitur poolelioleva täitemenetluse. Asjakohane ei ole argument, et hageja nõude suurus on 49 232 eurot. Hagejal on rahalisi nõudeid kostja I vastu lisaks vähemalt 158 796 euro ulatuses. Antud nõued rahuldati Tartu Maakohtu
  31. augusti 2017 otsusega tsiviilasijas 2-16-
  32. Tartu Ringkonnakohus muutis
  33. aprillil 2018 otsusega maakohtu otsust osaliselt ja mõistis kostjalt I hageja kasuks välja 146 989 eurot 7 senti. FIE R.P. võlgade ümberkujundamise menetluses tsiviilasjas 2-18-707 on hageja nõuded FIE R.P. vastu kokku 390 606 eurot 87 senti. Määruskaebuses ei ole vaidlustatud kohaldatud hagi tagamise abinõu sobivust. Maakohus on õigesti viidanud TSMS § 378 lg 4 sisalduvale proportsionaalsuse nõudele ja leidnud, et kohaldatav abinõu on kooskõlas TsMS § 378 lg
  34. Kostja I esitas
  35. jaanuaril 2018 Tartu Maakohtule avalduse enda võlgade ümberkujundamiseks, kus väidab, et tal on rahalisi kohustusi ca 500-600 000 euro eest (tsiviilasi 2-18-707). Tulenevalt võlgade ümberkujundamise menetlusest on kõik täitemenetlused kostja I vastu peatatud. Hageja nõuded on küll osaliselt tagatud kommertspandiga summas 56 250 eurot, registerpandiga summas 43 000 eurot ja hüpoteegiga summas 7669 eurot. Tagatised ei ole sellisel kujul realiseeritavad. Kostja I poolt esitatud tõendid seonduvad eranditult sisulise vaidlusküsimusega.
  36. Kostja II esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega jätta hagi tagamata ning menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja II leiab, et hageja on eksitanud kohut hageja kui sissenõudja nõude mahu ja täitmise võimalikkuse suhtes. Hagejal puuduvad sellised nõuded, mis vastaks nii laiaulatuslikule hagi tagamisele. Hageja nõue on tagatud täies ulatuses ka enne hagi esitamist hageja kasuks kostja I varale seatud pantide ja hüpoteegiga. Hageja nõue on täielikult rahuldatav kostja I vara arvelt. Hagejal on üks TsMS § 2 lg 1 p-le 2 vastav täitedokument, s.o Harju Maakohtu
  37. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-17-10323 rahalise nõudega 49 232 eurot 84 senti (täiteasi 047/2018/1). Hageja nõue on tagatud ja maakohtu seatud hagi tagamise abinõud koormavad kostjat II rohkem kui hagejal on vaja oma nõude realiseerimiseks. Kuna hageja nõue täitemenetluses on täidetav tagatiste realiseerimisega puuduvad alused TMS § 187 lg-s 2 ja § 190 sätestatud tagasivõitmise nõudmiseks. Maakohus on jätnud täielikult käsitlemata TMS § 187 lg 2 sätestatud tagasivõitmise alused. Kostja II leiab, et hagi tagamisel pidi kohus hindama ka hagi perspektiivikust olukorras, kus hageja kasuks on kostja I varale juba seatud tagatised. Samas on hageja seda asjaolu kohtu eest varjanud. Maakohtu määrusest ei nähtu selgelt asjaolud, kui hageja kasuks on seatud erinevaid tagatisi, kuidas võib hagi tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.
  38. Hageja kostja II määruskaebusega ei nõustunud ja palus jätta see rahuldamata ning jätta menetluskulud kostja II kanda. Kostja II ei ole esile toonud, miks on maakohtu hagi tagamise määrus ebaõige ja/või millest tuleneb kohtupoolne õigusrikkumine määruse tegemisel. Hageja ei ole esitanud kohtule rahalist 5 nõuet, vaid reaalse vara tagasivõitmise nõude. Kõik kostja II määruskaebuse argumendid keskenduvad sisulise vaidlusega seotud küsimustele. Asjakohane ei ole argument, et võlausaldaja nõude suurus on „kõigest“ 49 232 eurot. Hagejal on rahalisi nõudeid kostja I vastu veel vähemalt 158 796 euro ulatuses, mis on rahuldatud Tartu Maakohtu
  39. augusti 2017 otsusega (tsiviilasi 2-16-15631). Tartu Ringkonnakohus muutis
  40. aprilli 2018 otsusega maakohtu otsust ja mõistis kostjalt I hageja kasuks välja 146 989 eurot 7 senti. Kostja II väited tagatiste osas on eksitavad, kuna nende tagatiste realiseerimine ei ole reaalselt võimalik. Kostja I on loobunud olulisel määral oma varast ilma vastusoorituseta ja kompensatsioonita. Hagejal on kostja I vastu on rahalisi nõudeid ca 390 000 euro ulatuses. Kostja II omandisse üleantud vara väärtuseks on pooled määranud 349 141 eurot (kinnistud) ja 19 000 eurot (transpordivahendid). Kostja I on end lühikese aja jooksul muutnud sisuliselt varatuks. Hagi esemeks ei ole rahaline nõue, vaid tehingute tagasivõitmine ja seeläbi reaalse vara tagasitoomine kostja I täitemenetlusse ning sellest tulenevalt ka ühisvara jagamise nõue, siis on vara senise staatuse säilitamine võimalik üksnes kostja II kinnisasjade ja transpordivahendite käsutamise keelamine. Ka ühisvara jagamine on võimalik vaid siis, kui vara on endiselt alles ja tagasivõitmise järgselt ühisvara staatuses. Hagi tagamise abinõu on proportsionaalne. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  41. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
  42. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Kostjad põhjendavad määruskaebuste esitamist sellega, et hagejal on kostja I vastu üks sundtäidetav nõue summas 49 232 eurot, mis on erinevate tagatistega ja pantidega tagatud, mistõttu puudub vajadus hagi tagamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hagejal kostja I vastu nõudeid kokku summas 206 012 eurot (tl 7 pöördel, p-d 3, 4). Hagi on esitatud olukorras, kus hagejal ei ole õnnestunud täitemenetluses kostjalt I võlgnevuse 47 216 eurot sissenõudmine. Hageja taotleb hagiavalduses kostjate vahel
  43. novembril 2016 sõlmitud abieluvaralepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamist ja kostjate ühisvara jagamist. Maakohus on vaidlustatud määruses viidanud hagiavalduses toodud asjaoludele ja neile tuginedes hinnanud hagi perspektiivikaks ja käsutamise keelumärke seadmise kostja II kinnisasjadele ja transpordivahenditele vajalikuks ja proportsionaalseks hagi tagamise abinõuks, mis ei koorma kostjat rohkem, kui seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Seega on maakohus hagi tagamise otsustamisel järginud TsMS § 377 lg 1, § 378 lg 1 p 2 ja § 378 lg 4 sätteid. Hageja on nõude alusena viidanud TMS §-le 187 (võlgniku vara tagasivõitmine täitemenetluses) ja TMS §-le 190 (ühisvara jagamise tagasivõitmine). TMS § 187 lg 2 kohaselt võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Kostjad sõlmisid abieluvaralepingu
  44. novembril 2017, millega jagasid ühisvara (tl 42 pöördel). Hageja esitas
  45. jaanuaril 2018 avalduse kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks (tl 16 pöördel) ja kohtutäitur alustas täitemenetlust täiteasjas nr 047/2018/1 Harju Maakohtu
  46. novembri 2017 otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-17-
  47. Tartu Maakohtu
  48. augusti 2017 otsusega tsiviilasjas nr 6 2-16-15631 rahuldati hageja nõue FIE R.P. vastu summas 158 796 eurot 59 senti (tl 20 jj), mille Tartu Ringkonnakohus muutis
  49. aprilli 2018 otsusega ja mõistis kostjalt I välja hageja kasuks võlgnevuse summas 146 989 eurot 7 senti. Tsiviilasjas nr 2-16-15631 tehtud otsus ei ole jõustunud. Puudub vaidlus, et hageja nõue Harju Maakohtu
  50. novembri 2016 otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-17-10323 on jõustunud ja selle alusel on alustatud täitemenetlusega. Hageja nõue on rahuldamata ning Tartu Maakohus peatas
  51. jaanuari 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-707 kostja I suhtes läbiviidavad täitemenetlused. Seega on täidetud TMS § 187 lg-s 2 sätestatud eeldused tagasivõitmise hagi esitamiseks täitemenetluses. Maakohus on hagi
  52. märtsi 2018 määrusega menetlusse võtnud, millest saab järeldada, et maakohus on hinnanud hagi perspektiivikaks. Maakohus on hagi tagamiseks seadnud käsutamise keelumärke neljale kinnisasjale, milleks on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistris olevad kinnistud registriosa nr XX kinnistu XX asukohaga XX küla Kastre vald Tartumaa; registriosa nr XXX kinnistu asukohaga XX Võnnu alevik Kastre vald Tartumaa; registriosa nr XXX kinnistu asukohaga XX Võnnu alevik Kastre vald Tartumaa; registriosa nr XXX kinnistu XX asukohaga XX ja XX küla Kastre vald Tartumaa.
  53. Maakohus arestis hagi tagamise korras ja seadis Maanteeameti liiklusregistrisse käsutamise keelumärge hageja kasuks kuuele kostja II ainuomandis olevatele transpordivahenditele: DAPA 280 riikliku registrinumbriga XXX, HTS 100.27 riikliku registrinumbriga XXX; SVF P24/3L riikliku registrinumbriga XXX; RESPO752 riikliku registrinumbriga XXX; VOLVO FH12 riikliku registrinumbriga XXX; SVF P24/3L riikliku registrinumbriga XXX. Hageja on seisukohal, et kostjate vahel
  54. novembril 2017 sõlmitud abieluvaralepingu sõlmimise eesmärgiks oli muuta kostja I varatuks. Hagejal ei ole täitemenetluse käigus õnnestunud nõuet täita. Kostjad ei ole määruskaebuses selgitanud abieluvaralepingu sõlmimise põhjusi vaid on leidnud, et hageja sundtäidetav nõue on tagatud erinevate tagatiste ja pantidega, mistõttu ei ole hagi tagamine põhjendatud. Hagi tagamine ei ole kostja II suhtes ebamõistlikult koormav. Maakohus on selles osas oma seisukohta piisavalt põhjendanud, millega ringkonnakohus nõustub. Hagi tagamise taotlusest ja esitatud hagiavalduses nähtub, et hagejal ei ole õnnestunud sisse nõuda Harju Maakohtu
  55. novembri 2017 otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-17-10323 hageja kasuks välja mõistetud võlgnevust FIE R.P. lt. Kostja I on
  56. novembril 2017 sõlminud abieluvaralepingu, millega on jagatud kostjate ühisvara selliselt, et märkimisväärne osa kostjate ühisvarast läheb kostja II ainuomandisse (Reinu kinnistu 100% maatulundusmaa, Markuse kinnistu 100% maatulundusmaa, XX 100% tootmismaa, XX 100% maatulundusmaa, XX kinnistu 100% maatulundusmaa, mis jagatakse kaheks kinnistuks, millest kostja II omandisse jääb hoonestatud kinnistu osa) ning kostja I ainuomandisse jäävad kinnistud (XX kinnistu, XX kinnistu, XX kinnistu, kõik 100% maatulundusmaa). Ka kostjatele kuulunud transpordivahendid on abieluvaralepinguga jagatud selliselt, et VOLVO FL12 registrinumbriga XXX ja VOLVO FH12 registrinumbriga XXX jäävad kostja I ainuomandisse ja DAPA 280 riikliku registrinumbriga XXX, HTS 100.27 riikliku registrinumbriga XXX; SVF P24/3L riikliku registrinumbriga XXX; RESPO752 riikliku registrinumbriga XXX; VOLVO FH12 riikliku registrinumbriga XXX; SVF P24/3L riikliku registrinumbriga XXX jäävad kostja II ainuomandisse. Hagi tagamise taotlusest nähtub, et kostja I esitas
  57. jaanuaril 2018 Tartu Maakohtule avalduse kostja I võlgade ümberkujundamiseks, milles kostja I avaldab, et tal on rahalisi kohustusi umbes 500 000 kuni 600 000 euro ulatuses. Tartu Maakohtu
  58. jaanuari 2018 määrusega on kostja I avaldus võlgade ümberkujundamiseks võetud menetlusse ja antud määruse resolutsiooni punktis 7 4 peatas maakohus kostja I vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõpetamiseni (tl 24 pöördel-25). Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 20 lg 3 kohaselt peatab kohus avalduse menetlusse võtmisel võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse (või sundtäitmise) raha sissenõudmiseks kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Avalduse menetlusse võtmisel peatab kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse (või sundtäitmise) raha sissenõudmiseks kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kuid VÕVS § 20 lg 5 ei välista avalduse menetlusse võtmine võlausaldajate poolt vara tagasivõitmise hagi esitamist ja lahendamist täitemenetluses. Kohtutäitur annab ümberkujundamiskavaga hõlmatud võlausaldajatele saadu välja üksnes kohtu korraldusel ja ümberkujundamiskava alusel. Eeltoodust lähtudes puudub määruskaebuse rahuldamiseks alus ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.
  59. Maakohus ei ole hagi tagamise taotluse lahendamisel küsinud hagejalt hagi tagamiseks tagatist TsMS § 383 lg 1 alusel. TsMS § 383 lg 11 kohaselt tagab kohus rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis vähemalt 5 protsendi ulatuses nõudesummalt, kuid mitte vähem kui 32 euro ja mitte rohkem kui 32 000 euro ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud hagejalt nõudmata hagi tagamise tagatise. Hageja on esitanud hagiavalduses kostjate vastu kolm nõuet, mis on hagihinna tähenduses mittevaralised nõuded. Ühisvara jagamise nõude hinda loetakse TsMS § 132 lg 4 p 5 alusel mittevaraliseks. Ühisvara jagamise lepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõude puhul on tegemist tuvastusnõudega, mille puhul määratakse hagi hind hüve väärtuse järgi TsMS § 125 esimese lause kohaselt. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse haginõue TsMS § 125 teise lause alusel mittevaraliseks. Vajalike omanikukannete tegemiseks tahteavalduse andmise kohustamiseks ning tahteavalduse kohtuotsusega asendatuks lugemise nõue on mittevaraline nõue (vt Riigikohtu
  60. detsembri 2016 lahend nr 3-2-1-74-16, p 24.3). TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagihind 3500 eurot. Kuna käesolev tsiviilasja puhul ei ole hagi nõuded rahalised vaid mittevaralised (ühisvara jagamine, ühisvara jagamise lepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamine, tahteavalduse andmise kohustamine ning tahteavalduse kohtuotsusega asendamine), on maakohus põhjendatult jätnud hagejalt küsimata hagi tagamiselt tagatise.
  61. Maakohus võtab menetluskulude jaotuse osas seisukoha asja lõpplahendis. Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.