Obsah (8)
§ 208§ 374§ 209§ 207§ 69§ 362§ 664§ 660KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 30. mai 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-18830 Tsiviilasi 4K Sys
§ 208
lg 2), hagid liidetakse (
§ 374
) või poole asemel astub tema õigusjärglasena menetlusse mitu isikut (
§ 209
). Maakohus leidis, et
§ 207lg 1 p 2 kohaldamine eeldab, et hagi on esitanud mitu isikut ühiselt.
Maakohus leidis, et kuna Sten Janu ei ole 15. detsembri 2017 hagiavaldusest nähtuvalt hagi esitanud, tuleb tema taotlus kaashagejana liitumiseks jätta rahuldamata. Maakohus selgitas, et kaashagejad saavad esitada koos hagi kostja vastu, kuid ennast samuti hagejaks pidav isik ei saa taotleda hagiga liitumist ja seeläbi omandada menetluses hageja menetlusõigusi. Maakohus leidis, et hageja taotlus kohtualluvuse muutmiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna kohaldamisele kuuluvad erandliku kohtualluvuse sätted (
§ 69lg 1 ja TMS § 11 lg 1 p 5 ja lg 2).
Hageja on esitanud hagi tehingute tagasivõitmiseks täiteasjas nr 119/2017/
- Täitemenetlust viib läbi Võru kohtutäitur Taive Peedosaar ning tsiviilasja materjalidest nähtuvalt toimub täitemenetlus võlgniku vara suhtes, mis asub Võru maakonnas. Hagi allub seega erandliku kohtualluvuse järgi Tartu Maakohtule. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
- Hageja ja Sten Janu esitasid määruskaebuse, milles paluvad tühistada Tartu Maakohtu
- aprilli 2018 määrus, rahuldada Sten Janu avaldus menetlusega ühinemiseks, rahuldada taotlused kohtualluvuse muutmiseks ja menetluse üleandmiseks Harju Maakohtule, liita tsiviilasi nr 2-18-4716 käesoleva menetlusega ja lugeda liidetud menetluse ühiseks numbriks 2-17-18330 ning jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tulenevad hageja ja Sten Janu nõuded samast alusest, on identsed ja on esitatud samade kostjate vastu ning kostja III osas toimub täitemenetlus Harju Maakohtu kohtualluvuse piirkonnas. Hagimenetluses võib ühel poolel osaleda mitu isikut, kui nendevaheliste vaidluste iseloom on selline, et otstarbekam on viia menetlus läbi ühiselt ja teha asjas üks lõpplahend. Ühise menetluse eelduseid peaks tõlgendama laialt, pidades silmas menetlusökonoomiat. Määruskaebuse esitaja viitas hagide liitmise osas Riigikohtu
- detsembri 2012 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-142-12 p-le
- Maakohus on valesti tõlgendanud
§ 362lõikeid 1 ja 3.
Sten Janu esitas Tartu Maakohtule taotluse menetlusega ühinemiseks 12. jaanuaril 2018 ehk enne hagiavalduse menetlusse võtmist ja hagi kohtusse jõudmise õiguslikke tagajärgede saabumist
§ 362lg 3 mõttes, mistõttu oli hagi täiendamine või kaashageja liitumine lubatav.
Vaidlustatud määrusega on loodud olukord, kus kohus suunab hageja ja Sten Janu samasisulised nõuded erinevatesse menetlustesse, mis võib kaasa tuua erinevad kohtulahendid ning aja ja raha ebaotstarbeka kasutuse. Samade nõuete kuhjumine erinevatesse menetlustesse on vastuolus
§ 207lg 1 eesmärgi ja mõttega.
3 Kuna maakohus ei ole hageja ja Sten Janu hagiavaldust pikka aega menetlusse võtnud, on eluline olukord muutunud.
- detsembril 2017 alustas Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts kostja III osas täitemenetluse asjas nr 025/2017/2810, milles Sten Janu on sissenõudja. Täitemenetlus kostja III osas toimub seega Harju Maakohtu kohtualluvuse piirkonnas. Asjaolu, et kostja III osas on lõpetamata täitemenetlus ka Võru maakonnas, ei muuda asjaolu, et hageja ja Sten Janu soovivad hagimenetlust alustada Harju Maakohtus ning on otsustanud täitemenetluse Võru maakonnas lõpetada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta
§ 664lg 2 alusel läbi vaatamata.
9.
§ 660
lg 1 sätestab, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette määruskaebuse esitamise võimalust menetlusega liitumisest keeldumise peale ega kohtualluvuse muutmisest keeldumise peale. Seetõttu võttis maakohus määruskaebuse ebaõigesti menetlusse ja see tuleb jätta
§ 664lg 2 alusel läbi vaatamata.
10. Menetlusekulude jaotuse otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks