Obsah (9)

§ 35§ 28§ 30§ 32§ 41§ 29§ 2512§ 242§ 2511

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 29. mai 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-16-12228 Tsiviilasi TSC Termi

§ 35

lg 2 p 10 alusel olla maksimaalselt 5112 eurot, milles poole peaks tasuma sissenõudja. Seetõttu peaks avaldaja maksimaalselt tasuma kohtutäituri tasu 2556 eurot (5112/2). 2. Kohtutäitur vaidles avaldusele vastu ja palus avalduse jätta rahuldamata. Vastuse kohaselt on täitemenetluse alustamise kuupäev „02.10.20016“ trükiviga. Vastavalt

§ 28

on kohtutäituri ametitoiming tasuline.

§ 30

lg 1 ja 2 kohaselt maksab täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 32

lg 1 kohaselt muutub menetluse alustamise tasu sissenõutavaks menetluse alustamisega ning sama sätte lg 2 kohaselt rahalise nõude täitmisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Kuna puudub vaidlus täitemenetluse alustamise ning täitmisteate kättetoimetamise üle ning tuginedes eeltoodud sätetele peab võlgnik kandma täitekulud. Täitemenetluse käigus tegi kohtutäitur regulaarselt täitetoiminguid, sealhulgas arestis kohtutäitur võlgniku pangakontod, tegi päringuid erinevatele registritele (ehitisregister, liiklusregister, väikelaevaregister, kinnistusraamat, laevakinnistusraamat, äriregister), et välja selgitada võlgniku vara, millele saaks sissenõuet pöörata. Kohtutäitur selgitas välja, et võlgniku asukoha järgne kinnisasi kuulus täitemenetluse alustamisest kuni 03.03.2016 OÜ-le Gillian. Kohtutäitur käis aadressil XXX, Valga linn, et selgitada võlgniku vara välja. 27.08.2012 on kohtutäitur edastanud täitmisteate. Riigikohus on oma 16.12.2015 lahendis nr 3-2-1-108-15 asunud seisukohale, et juhul, kui sundtäitmisele esitatud nõue rahuldatakse pärast täitmisteate kätte toimetamist kohtutäituri otsese tegevuseta, on kohtutäituril õigus tasu saada. Sissenõudja nõude osalise või väljaspool 2 täitemenetlust rahuldamise korral tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus. Vajaduse korral tuleb kohaldada korraga

§ 32

lg-t 5 ja

§ 41

lg-t 2, määrates kohtutäituri tegevuse tulemusel sissenõutud nõude osalt tasu

§ 32

lg 5 järgi ning väljaspool täitemenetlust tasutud osalt

§ 41lg 2 alusel.

Seadusandja on vabakutseliste kohtutäiturite institutsiooni toimimiseks ning kohtutäituri töö tasustamise tagamiseks kehtestanud ristsubsideerimise põhimõtte. Kohtutäituri tasust tuleb katta ka nende täitemenetluste kulud (sh nt kriminaalmenetluses väljamõistetud kahjutasud, lapse elatise nõuded jms), kus nõude ja täitekulude laekumist vaatamata täitetoimingute teostamisele ei toimugi või toimub määral, mis ei kata kulusid. Kohtutäituri tasu on samalaadne riiklik lõiv nagu näiteks riigilõiv juriidilise toimingu tegemise või dokumendi väljaandmise eest. MAAKOHTU SEISUKOHT 3. Tartu Maakohus jättis 29. septembri 2017 määrusega (lahendis ebaõigesti märgitud 29.08.2016 otsus) avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

§ 29

kohaselt jaguneb kohtutäituri tasu omakorda menetluse alustamise tasuks, menetluse põhitasuks ja täitetoimingu lisatasuks. Vastavalt

§ 28

on kohtutäituri ametitoiming tasuline.

§ 30

lg 1 ja 2 kohaselt maksab täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 32

lg 1 kohaselt muutub menetluse alustamise tasu sissenõutavaks menetluse alustamisega ning sama sätte lg 2 kohaselt rahalise nõude täitmisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Kuna puudub vaidlus täitemenetluse alustamise ning täitmisteate kättetoimetamise üle, siis tuginedes eeltoodud sätetele peab võlgnik kandma täitekulud. Kohtutäituri õigust tasule või võlgniku kohustust tasu maksta ka neil juhtudel, kui täitmisel olev nõue on täidetud pärast täitemenetluse alustamist otse sissenõudjale, on Riigikohus kinnitanud korduvalt oma lahendites nr 3-2-1-88-09, 3-2-1-77-15, 3-2-1-95-15, 3-2-1-108-15, 3-2-1-36-

1. Kohtutäitur tegi 21.06.2016 uue kohtutäituri põhitasu otsuse, millega vähendas võlgniku poolt tasumisele kuuluvat kohtutäituri põhitasu. Vähendatud põhitasu otsuse kohaselt kohustus võlgnik tasuma põhitasu samas ulatuses nagu oleks ta pidanud tasuma põhitasu juhul, kui ta oleks nõude täitnud täitemenetluse alustamisel vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul. Kohtutäitur on seisukohal, et kohtutäituri põhitasu nõudmine pooles ulatuses on antud menetluses põhjendatud ja õiglane ning lähtub võlgnike võrdse kohtlemise printsiibist. Ei saa pidada õigeks olukorda, kus võlgnik, kelle suhtes toimub aastaid täitemenetlus ning kelle suhtes kohtutäitur teostab täitetoiminguid, peaks kohtutäituri tasu maksma vähem, kui isik, kes täidab kohustuse koheselt täitemenetluse alustamise järel. TMS § 217 lg 4 kohaselt ei takista menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jätmine kaebuse läbivaatamist ja otsuse tegemist. Täitemenetluse käigus on kohtutäitur teostanud regulaarselt täitetoiminguid, sealhulgas arestinud võlgniku pangakontod, teostanud päringuid erinevatele registritele (ehitisregister, liiklusregister, väikelaevaregister, kinnistusraamat, laevakinnistusraamat, äriregister) välja selgitamaks võlgniku vara, millele saaks sissenõuet pöörata. Täitetoimingute teostamine on nähtav osaliselt elektrooniliselt peetavas infosüsteemis ning osaliselt paberil. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
2. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega tühistada kohtutäituri 21.06.2016 otsus tasu väljamõistmise kohta või alternatiivselt vähendada kohtutäituri tasu 2556 euroni. Avaldaja palub ka kohustada kohtutäiturit tagastama tema arvelduskontolt õigusvastaselt äravõetud kohtutäituritasu. Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri kanda. 3 Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) rikkus maakohus lahendi põhjendamise kohustust. Maakohus jättis tähelepanu pööramata avaldaja väitele, et tasu mõisteti välja täiteasjas, mida ei ole olemas. Sellega rikuti ka avaldaja õigust õiglasele ja erapooletule menetlusele; 2) leidis maakohus paljasõnaliselt, et kohtutäitur vaatas kaebuse õigeaegselt läbi. Kaebust ei vaadatud õigeaegselt läbi ja seda tõendab 25.07.2016 digitaalselt allkirjastatud kohtutäituri otsus; 3) kordas maakohus sõna-sõnalt kohtutäituri seisukohti ja tugines tõenditele, mida ei ole toimikus; 4) nähtub Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-43-10, et käibemaksu tagastusnõuded vabastati, mille arvel muutus täidetuks korralduses märgitud põhivõlg. Seega on maksuhaldur ise tunnistanud, et avaldajal ei olnud
3. aasta veebruaris ja
4. aasta septembris maksuvõlga. Oli vaid enammakse, mis peatati alusetult; 5) saaks kehtiva

-i kohaselt olla täituri tasu maksimaalselt 5112 eurot, millest poole peaks kandma sissenõudja. Seetõttu saaks täituri tasu olla maksimaalselt 2556 eurot (5112/2). Kohtutäitur on võtnud avaldaja pangakontolt ära täituritasu 29 297,30 eurot.

1. Kohtutäitur ei määruskaebusele ei vastanud. Kohtutäitur ei vastanud ka ringkonnakohtu
2. mai 2018 määrusega esitatud küsimustele.
3. Tartu Maakohus ennistas määruskaebuse esitamise menetlustähtaja, jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
5. septembri 2017 määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega tühistab kohtutäituri
6. juuni 2016 otsuse väljamõistetud kohtutäituri tasu osas ja tuvastab, et kohtutäituril on õigus avaldaja käest saada kohtutäituri tasu kokku 935,91 eurot ning jätab menetluskulud kohtutäituri kanda. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
7. Ringkonnakohus märgib esmalt, et maakohtu lahendis esineb palju ebatäpsusi ja vormilisi vigu. Maakohus lahendas asja otsusega, kuigi kaebus kohtutäituri otsuse peale tuli TMS § 218 lg 2 alusel vaadata läbi hagita menetluses. TsMS § 478 lg 1 alusel on hagita menetluse lõpplahend määrus. Samuti eksis maakohus lahendi kuu ja aastaga, pidas juriidilise isiku registreerimiskoodi isikukoodiks ja märkis ebaõige edasikaebamise tähtaja. Kuigi maakohus märkis lahendi kuupäevaks 29.08.2016, on lahend digitaalselt allkirjastatud
8. septembril
9. Seega lähtub ringkonnakohus sellest, et tegu on kohtumäärusega ja see on tehtud
10. septembril
12. Kohtutäitur tegi tasu väljamõistmise otsuse
13. oktoobril 2006 (tl 32). Sellest otsusest nähtub, et täitemenetluse alustamise tasu on koos käibemaksuga 118 krooni ja kohtutäituri põhitasu on 450579,72 krooni.
14. juuni 2016 otsusega (tl 12) kordas täitur
15. aastal väljamõistetud tasumäärasid, kuid vähendas täituri tasu viidates Riigikohtu praktikale ja

§ 41lõikele 2.

1. juuni 2016 otsuse kohaselt on täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu kokku koos käibemaksuga 450 697,72 krooni (28 804,73 eurot). Kohtutäitur vähendas
2. juuni 2016 otsusega 14 642,69 euroni (koos käibemaksuga). Seejuures ei ole täitur
3. aasta ja
4. aasta otsuses märkinud sissenõude summat.
5. Kuivõrd kohtutäituri tasu on mõistetud välja juba
6. oktoobri 2006 otsusega, tuleb käsitleda
7. juuni 2016 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust
8. aasta tasuotsuse täienduse ja 4 sisulise muutmisena ehk uue otsusena. Kuna täitemenetlus alustati 02.10.2006 (ekslikult märgitud „20016“) ja täitmisteade toimetati kätte 07.06.2006, tuleb kohtutäituri tasu määrade osas kohaldada sel ajal kehtinud kohtutäituri seadust (04.02.2006 kuni 31.01.2007 kehtinud redaktsioonis). Muus osas tuleb lähtuda TsMS § 6 järgi menetluse aja seadusest, s. o kehtivast seadusest. Tasumäärade osas on
9. aasta seaduse kohaldamine õigustatud seetõttu, et kohtutäituri tasu muutus sel ajal sissenõutavaks ja täitur määras ka samal ajal tasu kindlaks.
10. aastal vähendati vaid varem kindlaksmääratud tasu. Kuigi
11. aasta tasu väljamõistmise otsuse vaidlustamise tähtaeg on TMS § 217 lg 1 kohaselt möödunud, tuleb ringkonnakohtu hinnangul käsitleda
12. aasta ja
13. aasta tasu väljamõistmise otsuseid ühe otsusena, kuna väljamõistetud tasu muutes on kohtutäitur teinud sisuliselt uue otsuse ning selle valguses ei oma
14. aasta tasu väljamõistmise otsus enam eraldiseisvat õiguslikku tähendust. Seetõttu on kaebus TMS § 217 lg 1 alusel lubatav.
15. Avaldaja tugineb mh asjaolule, et sissenõudja vähendas nõuet ja avaldaja esitas selle tõendamiseks EMTA vastuse
16. jaanuari 2017 teabenõudele. Maakohus esitas ka EMTA-le ise teabenõude ja EMTA vastas sellele
17. augustil 2017 (tl 69). EMTA (sissenõudja)
18. augusti 2017 vastuse kohaselt vähenes avaldaja võlgnevus järgnevalt: 1) avaldaja käibemaksu deklaratsiooni muutmisega 11.10.2006 vähenes 17.02.2005 maksukorralduses sisaldunud käibemaksu nõue 329 247,25 euro võrra; 2) tasus avaldaja võla katteks 18.04.2006-13.11.2006 kokku 4415,22 eurot: 3) 06.12.2007 tegi EMTA maksuotsuse, millega vähendas 17.02.2005 korralduses sisaldunud käibemaksuvõlga 97 989,40 euro võrra; 4) vabastati Riigikohtu 18.06.2010 otsusega 3-1-1-43-10 avaldaja
19. a veebruari käibemaksu tagastusnõue 206 578,68 eurot; 5) vabastati Riigikohtu 18.06.2010 otsusega 3-1-1-43-10 avaldaja
20. a juuni käibemaksu tagastusnõue 24 932,18 eurot 6) laekus 27.05.2016 sundtäitmise tulemusel EMTA intressinõue 56 034,03 eurot. Sissenõudja märkis, et teavitas korralduses 13-2.1/2685 sisaldunud nõude täitmisest kohtutäiturit 07.06.2016 Seega nähtub EMTA kui sissenõudja vastusest, et nõuet on täidetud vaid 60 449,25 euro ulatuses (4415,22+56034,03). Ülejäänud osas on sissenõudja ise nõudest loobunud, tehes mitmeid ümberarvestusi. Seega vähenes sissenõude summa täitemenetluse jooksul korduvalt.
21. Kohtutäituri
22. a tasu väljamõistmise otsuses viitab täitur kehtiva TMS § 41 lõikele
23. See säte reguleerib olukorda, kus sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid. Sellisel juhul maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Praegusel juhul ei ole tegu olukorraga, kus osa nõudest jäi sissenõudmata. Suuremast osas nõudest loobus sissenõudja ise nõude olematuse tõttu; väiksema osa, s. o 56 034,03 eurot tasus kolmas isik. Seega ei olnud nõuet enam olemas ja seda eelkõige sissenõudja ümberarvestuste tõttu. Kuna sissenõudja teatas ekirja teel nõuete rahuldamisest täiturit 07.06.2006 (tl 69), s.o enne täituri
24. a tasu otsuse tegemist, ei olnud iseenesest tegu

§ 41lõikes 2 sätestatud olukorraga.

1. Põhimõtteliselt ei peaks alusetust sissenõudest tulenevaid riske kandma ei täitur ega võlgnik. Tsiviilkohtumenetluses sarnaneb nimetatud olukord juhule, kus hagi jäetakse rahuldamata. Üldreegli kohaselt kannab sellisel juhul menetluskulud hageja (TsMS § 162 lg 1). Nii sätestab ka TMS § 42, mille kohaselt on võlgnikul õigus sissenõudjalt nõuda tasutud 5 täitekulude tagastamist, kui sundtäitmise aluseks olev täitedokument on tühistatud. Täitedokumendiks on sel juhul tühistav kohtulahend või kohtuvälise menetleja lahend ja kohtutäituri otsus kulude kohta. Ringkonnakohtu hinnangul kuulub see säte kohaldamisele ka siis, kui sissenõudja loobub nõudest seetõttu, et nõuet ei ole olemas.
2. Kui sundtäitmisele esitatud rahaline nõue õnnestub kohtutäituri tegevuse tulemusel täita osaliselt, tuleb arvestada

§ 32

lõikes 5 sätestatuga, mille kohaselt on kohtutäituril sel juhul õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kui sundtäitmisele esitatud nõue täidetakse väljaspool täitemenetlust, arvutatakse kohtutäituri tasu

§ 41lg-s 2 sätestatud alusel ja tingimustel.

Vajaduse korral tuleb kohaldada mõlemat sätet. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik praegusel juhul kohaldada täituri põhitasu kohta

§ 41

lõiget 2 arvestamata

§ 32lõikes 5 sätestatud põhimõttega.

Vastasel korral saaks täitur nõude täitmisel väljaspool täitemenetlust rohkem põhitasu, kui sel juhul, kui täituril oleks nõue õnnestunud 56 034,03 euro ulatuses ise sisse nõuda. Seetõttu kuuluvad käesolevas asjas täituri põhitasu osas kohaldamisele koos

§ 32

lg 5 ja

§ 41lg 2.

Nende sätete koos ja analoogia korras kohaldamine võimaldab ületada regulatsioonilünga, mis tekib olukorras, kus pärast täitemenetluse alustamist selgub, et nõuet ei ole teatud ulatuses või täielikult olemas. Sellisel olukorras oleks põhjendamatu arvestada täituri tasu sissenõudmata jäänud summalt, kuna nõuet selles ulatuses ei olnud sissenõudja väitel üldse olemas. 15. Võttes arvesse eeltoodut, on kohtutäituril

§ 32

lg 5 ja

§ 41

lg 2 analoogses koostoimes õigus saada võlgnikult kohtutäituri põhitasu vaid võrdeliselt täidetud summaga ja seda pooles määras. 2006. aastal kehtinud

§ 2512

lg 3 kohaselt oli 13 369 444 kroonilt (854 463,21 eurot) arvestatuna täituril õigus saada põhitasu 360 000 krooni + 0,5% summalt, mis ületab 9 000 000 krooni. Seega oli täituri maksimaalne tasu 381 847,22 krooni (360 000 + 21 847,22) ehk 24 404,49 eurot. Nõue täideti võrdeliselt täitmiseks esitatud nõudega ~ 6,5 % ulatuses. Seega on

§ 32

lg 5 alusel arvestatav põhitasu kokku 1586,29 eurot, mille lisandus

§ 242alusel käibemaks (tollal 18%).

Seega oli põhitasu kokku 1871,82 eurot koos käibemaksuga. Lähtudes analoogia korras

§-st 41 lg 2, peab avaldaja sellest tasuma poole ehk 935,91 eurot.

§ 2511

lg 2 kohaselt oli täitemenetluse alustamise tasu 100 krooni ehk 6,39 eurot, mille lisandub käibemaks 1,28 eurot. Menetluse alustamise tasu oli seega kokku 7,67 eurot. Kehtiva

§ 41lg 2 järgi peab selle tasuma sissenõudja.

Ringkonnakohus palus 18. maiks 2018 vastata kohtutäituril küsimusele „kas ja kuidas on kohtutäitur arvestanud põhimõtet, et juhul, kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga (

§ 32

lg 5)?“ ning menetlusosalistel küsimusele „kas ja millises summas on kohtutäitur TSC Terminal OÜ arvelduskontolt kohtutäituri tasu võtnud ning millal seda tehti?“. Kohtutäitur tähtaegselt ringkonnakohtule ei vastanud. Kohtutäitur esitas vastuse 25.05.

1. Vastuse kohaselt laekus tasu 29 297.30 eurot 29.06.2016 ja sellest on täitur tagastanud 14 642, 70 eurot. Avaldaja vastas tähtaegselt, märkides, et kohtutäitur on 29.06.2016 võtnud tasu summas 29 297, 30 eurot, kuid ei lisanud arveldusarve väljavõtet ega muud dokumenti oma väite kinnitamiseks. Kuna ringkonnakohtul puudub tõsikindel teadmine avaldajalt võetud tasu suuruse kohta, siis ei saa ringkonnakohus määrata, et ülemäärane tasu tuleb tagastada. Juhul, kui kohtutäitur on tasu võtnud rohkem, peab täitur tasu enam võetud ulatuses tagastama.
2. Vastusena määruskaebuse väitele, et kuupäev „02.10.20016“ pole veel saabunud ja täitemenetlust ei ole olemas, märgib ringkonnakohus järgmist. Tegu on ilmse ebatäpsusega, mis ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. 6
3. Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 171 lg 1 ja TsMS § 172 lg 1 alustel kohtutäituri kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Üllar Roostoja Andra Pärsimägi 7