← Eesti

2-17-130782/7

Obsah (9)§ 444§ 440§ 231§ 468§ 168§ 173§ 174§ 138§ 139

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 10. mai 2018 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus T

§ 444

lg 3 võib hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

§ 440

lg 1, 3 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

§ 231

lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses. 4. Kohus leiab, et hagi kuulub

§-de 231 lg 2; 440 lg 1, 3 alusel seoses kostja õigeksvõtuga rahuldamisele, arvestades kohtu poolt esitatud õiguslikke põhjendusi. Liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 6 lg 1 p 2 sätestab, et liikluskahju kannatanu suhtes täidab Garantiifond liikluskahju tekitanud isiku kindlustusandja kohustusi, kui kindlustusjuhtum põhjustati sõidukiga, mille suhtes kindlustusjuhtumi toimumise ajal seadust rikkudes ei olnud lepingut. LKindlS § 48 lg 1 p 1 kohaselt on Garantiifondil õigus esitada tagasinõue sõiduki valdaja vastu, kui liikluskahju tekitati sõidukiga, mille kohta liikluskahju tekitamise ajal ei olnud lepingut, välja arvatud juhul, kui Garantiifond on sõiduki omanikule esitanud nõude LKindlS § 6 lõikes 3 sätestatud kuuekordse kindlustusmakse tasumiseks. Lõike 3 järgi paragrahvis 48 sätestatud tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. 5. Tulenevalt

§ 468

lg 1 p 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. 6.

§ 168

lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagiavalduse kohaselt tasus kostja võlgnevuse kustutamiseks makseid kuni juunini 2017. Seega on kostja põhjustanud hagi esitamise vajaduse.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega 2

(3)seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv 400 eurot.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 400 eurot. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud 400 eurot, mis tuleb

§ 168lg 5 alusel jätta kostja kanda. Kostjal asja materjalidest nähtuvalt menetluskulusid tekkinud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.