← Eesti

1-16-11613/45

Obsah (5)§ 76§ 75§ 184§ 68§ 751

Kriminaalasi nr 1-16-11613 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. juuni 2018 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 28.05.2018) Kriminaalasja number 1-16-11613 T

§ 76lg 5 alusel määrata Vitali Tsemenkevitšile katseaeg tähtajaga kuni 14.01.2020.

Kohustada Vitali Tsemenkevitši täitma katseaja jooksul

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1

(4)4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 21, 4, 7, 8, 9 alusel määrata Vitali Tsemenkevitšile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist; 3) mitte suhelda narkootilisi aineid omavate ja/või tarvitavate isikutega; 4) osalema sotsiaalprogrammis vastavalt kriminaalhooldaja äranägemisele; 5) alluda elektroonilisele järelevalvele 4 (neli) kuud alates elektroonilise järelevalve seade keha külge kinnitamisest. Määrus Vitali Tsemenkevitši suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Vitali Tsemenkevitš karistuse kandmiselt pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Vitali Tsemenkevitš on Harju Maakohtu 25.01.2017.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-1611613 süüdi tunnistatud

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja loeti karistusaja alguseks 14.07.2016.a. Kohtuotsus jõustus 06.03.

  1. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 14.01.
  2. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus elektroonilise valve kohaldamisega avanes kinnipeetaval 14.04.
  3. 12.04.2018 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Vitali Tsemenkevitši ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Vitali Tsemenkevitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Vitali Tsemenkevitši tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla, asus seisukohale, et süüdimõistetu peaks vabastama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Prokuröri arvates on positiivne, et Vitali Tsemenkevitš on osalenud sotsiaalprogrammis ja riigikeele õppes tasemel B
  4. Vabanemise korral omab kindlat elu- ja töökohta ja lähedaste toetust. Ta teadvustab oma tegude tagajärgi ning kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja toetas Vitali Tsemenkevitši vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega koos iseloomustuses toodud kohustuste määramisega. 2

(4)24.05.2018 saabus kohtusse Vitali Tsemenkevitši kirjalik seisukoht tema tingimisi enne tähtaega vabastamiseks kohtumaterjalide juurde lisamiseks. Vitali Tsemenkevitš avaldas kohtuistungil, et asub vabanedes oma vanemate juurde elama, kuhu käib vahel ka tema õde. Menetluskulud on tema eest ära tasunud vanemad. Süüdimõistetu selgitas, et on palju mõelnud oma kuriteo peale ning on aru saanud, et see oli suur viga, mida ta korrata ei taha. Kuriteo sooritas ta rumalusest, sest tahtis kiiresti raha teenida. Ta ise narkootikume ei tarvita. Korra sai trahvi, kuid siis lõpetas tarvitamise. Ta kinnitas, et on valmis alustama uut elu. Ta muudab sõprade ringkonda ja asub tööle, et saada reaalset sissetulekut. Vanglasse minek oli tema jaoks suur šokk ja rohkem ta sinna sattuda ei taha. Selgitas, et narkootiliste ainete eest ei ole ta kellelegi võlgu, sest selle arvelt, et ta vangi läks, tema suhtes mingeid küsimusi ei ole. Lubas vabadusse saades tööle minna ja enam narkootikumidega mitte tegeleda. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Vitali Tsemenkevitš temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxn. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub kinnipeetava vanematele. Vanemad on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Elukoht vastab elektroonilise valve nõuetele. Seega esinevad formaalsed alused Vitali Tsemenkevitši tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vitali Tsemenkevitši on kriminaalkorras karistatud ühe korra, käesolev vangistus on üldse esimene karistus. Kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et pani kuriteo toime rumalusest ja kiire raha saamise eesmärgil ning ta kahetseb oma tegu. Karistuse kandmise ajal on Vitali Tsemenkevitš osalenud mitmetes taasühiskonnastavates tegevustes: läbinud sotsiaalprogrammi „12-sammu“, alustanud riigikeele B1 taseme kursuseid, osalenud rehabilitatsiooniprogrammis „Eluviisitreening“. Tagasiside tema tegevusele on positiivne. Käitumine suhtlemisel kaaskinnipeetavatega ja vanglaametnikega on olnud korrektne, konflikte ei ole esinenud. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused on samuti positiivsed. Tal on kindel elu- ja töökoht ning vanemate toetus. Elukoha garanteerivad vanemad, töökoha xxxxxxxxxxxxxxe. Kinnipeetav on endale seadnud tulevikuks saavutatavad eesmärgid. Samas ei saa tähelepanuta jätta, et Vitali Tsemenkevitš on süüdi mõistetud rahvatervisevastase süüteo toimepanemises – narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises. Kuigi Vitali Tsemenkevitš ise narkootikume ei tarvita, käitles ta ca 3 kg metamfetamiini. Tegemist on eriti suure koguse narkootilise ainega, mis oli mõeldud vähemalt 22 630 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Lisaks sellele annab istungil Vitali Tsemenkevitši poolt väljendatu alust kahelda, kas tema sidemed narkogrupeeringuga on katkenud, arvestades süüdimõistetu ütlust, et selle arvelt, et ta vangi läks, tema suhtes mingeid nõudmisi ei ole. Samas on süüdimõistetu kinnitanud, et ta on valmis uut elu alustama ning muutma oma sõprade ringkonda. 3

(4)Eeltoodust nähtub, et Vitali Tsemenkevitši puhul esineb nii negatiivseid kui positiivseid asjaolusid. Käesoleval juhul kaaluvad positiivsed asjaolud negatiivsed üle, mistõttu leiab kohus, et süüdimõistetu vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega on võimalik. Kohtu arvates võiks esmakordselt karistust kandva Vitali Tsemenkevitši puhul olla vangistus praeguseks oma eesmärgi täitnud ning tema vabastamine tingimisi enne tähtaega ja allutamine käitumiskontrollile oleks edasiselt piisav karistuse eesmärkide täitmiseks. Vanglas läbitud taasühiskonnastavad tegevused ning süüdimõistetu positiivsed elutingimused vabaduses peaksid toetama jätkata seaduskuulekat elu. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud täiendav abi kohandumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli tema edasise käitumise üle.

§ 76lg 5 alusel tuleb Vitali Tsemenkevitšile määrata katseaeg kuni 14.01.2020.

Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada Vitali Tsemenkevitš ka

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb talle katseajaks

§ 75

lg 2 p 21 alusel määrata täiendav kohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Vähendamaks võimalike narkootilisi aineid käitlevate grupeeringutega suhtlemist ning seeläbi uute kuritegude toimepanemise riske, on vajalik määrata

§ 75

lg 2 p 7 alusel kohustus mitte suhelda narkootilisi aineid omavate ja/või tarvitavate isikutega. Vangla on teinud ettepaneku keelata süüdimõistetul suhtlemine ka alkoholi tarvitavate isikutega. Kohus nimetatud kohustust vajalikuks ei pea, kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt pole Vitali Tsemenkevitšil probleeme alkoholi tarvitamisega ning alkohol pole olnud oluline tegur temal kuritegude toimepanemisel. Kindlustamaks Vitali Tsemenkevitši seaduskuulekat toimetulekut igapäevaelus ja aitamaks tal luua ja hoida mittekuritegelikke sotsiaalseid sidemeid, leiab kohus, et Vitali Tsemenkevitš peab osalema

§ 75lg 2 p 8 alusel talle määratud sotsiaalprogrammides.

Lisaks tuleb Vitali Tsemenkevitšil

§ 75

lg 2 p 9 kohaselt alluda elektroonilisele valvele.

§ 751

lg 3 p 2 ja lg 4 alusel peab kohus, arvestades ärakandmata karistuse pikkust, põhjendatuks määrata elektroonilise valve tähtajaks 4 kuud alates elektroonilise järelevalve seade keha külge kinnitamisest. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.