Kohustada Sergei Pikkast täitma katseaja jooksul
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1
lg 2 p 21, 4, 7, 9 alusel määrata Sergei Pikkasele katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist; 3) mitte suhelda narkootilisi või psühhotroopseid aineid omavate või tarvitavate isikutega; 4) alluda elektroonilisele järelevalvele 3 (kolm) kuud alates elektroonilise järelevalve seade keha külge kinnitamisest. Määrus Sergei Pikkase suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Sergei Pikkas karistuse kandmiselt pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Sergei Pikkas on Harju Maakohtu 09.02.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-990 süüdi tunnistatud
lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat ja 6 kuud vangistust ning
järgi ja karistuseks mõistetud 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja loeti karistuse kandmise alguseks 27.10.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Sergei Pikkas temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta, mis kuulub kinnipeetava emale ning vastab elektroonilise valve nõuetele. Ema on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Sergei Pikkase tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sergei Pikkas kannab esimest kriminaalkaristust ja vanglakaristust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ning mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kuritegude toimepanemise tingis eelkõige sõltuvus narkootilistest ainetest. Sõltlane on Sergei Pikkas olnud pikka aega ning narkootikumide hankimine ja tarvitamine olid enne vangistust tema põhitegevuseks. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on süüdimõistetu korduvalt viibinud ravil erinevates rehabilitatsioonikeskustes, kuid vaatamata sellele on ta uuesti uimasteid tarvitama hakanud. Karistuse kandmise ajal on süüdimõistetu riskikäitumisega taas tegeletud. Kinnipeetav tunnistab sõltuvust ning on motiveeritud sõltuvusteemalistes programmides osalema. Vanglas on ta kohusetundlikult töötanud, asunud omandama põhiharidust, osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning osaleb käesolevalt tagasilanguse ennetamise tugigrupi töös. Tema käitumine on olnud korrektne, distsiplinaarkaristused puuduvad. Süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused ning väljavaated õiguskuulekaks eluks on head. Tal on kindel elu- ja töökoht ning ema toetus. Võttes arvesse nii Sergei Pikkase puhul esinevaid positiivseid kui negatiivseid asjaolusid, leiab kohus, et tema vabastamine karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega on võimalik. Kinnipeetav on kohtuistungil antud selgituste kohaselt mõistnud narkootiliste ainete tarvitamise ning oma õigusvastase käitumise vahelist seost. Ta on valmis oma varasemast eluviisist, sh narkootiliste ainete tarvitamisest loobuma ning see võiks aidata tal edasiselt jätkata õiguskuulekalt. Oluliseks peab kohus sedagi, et tegemist on Sergei Pikkase esimese karistusega ja seega ka esimese vangistusega. Käesolevaks ajaks reaalselt kantud vangistus võiks olla piisav, et mõjutada esmakordselt vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Karistuse edasisi eesmärke on kohtu arvates võimalik saavutada ka süüdimõistetu ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamise ning lisakohustuste 3
Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada Sergei Pikkas ka
Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb talle katseajaks
lg 2 p 21 alusel määrata täiendav kohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning
lg 2 p 7 alusel kohustus mitte suhelda narkootilisi või psühhotroopseid aineid omavate või tarvitavate isikutega. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka
lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Lisaks eeltoodule tuleb Sergei Pikkasel alluda
lg 2 p 9 sätestatud elektroonilisele valvele.
lg 3 p 2 ja lg 4 alusel peab kohus, arvestades ärakandmata karistuse pikkust, põhjendatuks määrata elektroonilise valve tähtajaks 3 kuud alates elektroonilise järelevalve seade keha külge kinnitamisest. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.