29.10.2017 ja 03.11.2017 edastas kaebuse esitaja kohtutäiturile elektronposti teel allkirjastatud avaldused pensioni arestist vabastamiseks koos lisadega sissetulekute kohta. Kohtutäitur ei ole käesoleva ajani kaebuse esitajale vastanud ega ebaseaduslikult arestitud pensioni tagastanud. Kaebuse esitaja pöördus Justiitsministeeriumi poole, kes edastas 26.02.2018 kaebuse esitajale täituri 08.11.2017 otsuse, millest nähtuvalt on kaebus jäetud läbi vaatamata. Kaebuse esitaja arvates on eluliselt mitteusutav, et reedel 03.11.2017 esitatud kaebus lahendati nii kiiresti, sest
lg 4 kohaselt teatab kohtutäitur menetlusosalistele vähemalt 3 tööpäeva enne kaebuse läbivaatamist kaebuse läbivaatamise aja. Kuna
lg 1 kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust (palga alammäär 2017.a. oli 470 eurot), kaebuse esitajal puuduvad muud sissetulekud peale talle määratud töövõimetuspensioni 175,94 eurot, siis palub kaebuse esitaja tühistada kohtutäituri 08.11.2017.a. otsus täiteasjas nr 119/2017/817, riiklikust pensionist kinnipidamise akt 24.10.2017 ja vabastada arestist pension arestitud ulatuses; samuti välja nõuda kohtutäiturilt ebaseaduslikult kinnipeetud pensionisumma ja kohustada see tagastama kaebuse esitaja pangakontole. 03.05.2018 on kaebuse esitaja kaebust täiendanud, märkides, et kohtutäitur on täiteasjas nr 119/2012/1040 alates detsember 2015 ebaseaduslikult arestinud kaebuse esitaja töövõimetuspensioni kogusummas 492,12 eurot. 07.detsembril 2015.a. edastas kaebuse esitaja e-kirjaga taotlus-avalduse pensioni arestist vabastamiseks. Kohtutäitur jätkas pensioni ebaseadusliku äravõtmisega. Kaebuse esitaja palub tühistada kohtutäituri poolt riiklikust pensionist kinnipidamine täiteasjades nr 119/2012/1040 ja 119/2017/817; välja nõuda kohtutäituri poolt ebaseaduslikult arestitud kinnipeetud pension kogusummas 558,31 eurot ja kohustada kohtutäiturit tagastama rahasumma kaebuse esitaja arvelduskontole (tl 1-2, 32-33). KOHTUTÄITURI SEISUKOHT Kohtutäituri vastuse kohaselt on kaebuse esitaja suhtes algatatud viis täiteasja. Kõigis täiteasjades on olnud probleem kaebuse esitajal dokumentide kättesaamisega. Äriregistri andmetel tegeleb K. T. osaühingu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja talle kuulub kinnisasi asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Võlgnik on korduvalt kohtutäituri büroosse ise helistanud ning tal on palutud esitada oma varade ning kohustuste täielik nimekiri ning selgitada, missugustest summadest koosneb tema igakuine sissetulek ning elukondlik väljaminek. Võlgnik on esitanud pangakonto väljavõtte, millest ei nähtu ühtegi elukondlikku makset (elekter, toit, kommunaalkulud, ravimid jmt). Kohtutäituri büroole on teada, et võlgnik kasutab sõidukit, mis kuulub xxxxxxxxxxxxxxxxxx-le, mis on täiendav saadav hüve. Omavalitsuse poole ei ole kaebuse esitaja abi saamiseks pöördunud, seega ei vaja ta abi toimetulekul ning võib eeldada, et ta saab pensionile lisaks täiendavat tulu. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgnik piisavalt tõendanud, et kohtutäituril oleks võimalik teha otsustus, et võlgniku ainukeseks sissetulekuks on SKA poolt makstav pension. Käesolevas kaasuses arvestades võlgniku kohustuste suurust, toob pensioni arestimisest loobumine kaasa võlgnikule kuuluva vallasvara arestimise. Täitemenetlus on formaliseeritud menetlus, milles esiplaanil on ennekõike sissenõudja huvi kaitsmine ja võlgnikul kohustus nõue täita. Võlgnik peab nõuet täites olema ise aktiivne, vajadusel muutma oma elukorraldust ja leidma võimalusi sissetulekut suurendada. Alates 09.01.2018 kehtib
lg 12 , mis võimaldab kohtutäituril arestida 20 % palga alammäära suurusest või sellest väiksemast sissetulekust, kuid nii, et võlgniku sissetulek ei langeks alla toimetuleku piiri. Võlgniku õiguste kaitseks peab võlgnik käituma heas usus ning on vajalik, et võlgnik esitaks andmed oma kõigi sissetulekute ning väljaminekute kohta, ka mitterahaliste saadavate hüvede kohta ehk kõik andmed, mis puudutavad tema toimetulekut. K. T. makstava pensioni suuruseks on 175.94 eurot. Kaebuses nimetatud täiteasjas on alates 08.11.2017 kinni peetud 10.55 eurot, arvestuse kohaselt jääb võlgnikule kätte 147.80 eurot. Juhul, kui nõuete täitmine on võlgnikule üle jõu käiv on võimalik algatada pankrot – ning seejärel võlgadest vabastamise menetlus. Olukorras, kus registrite kohaselt on võlgniku ainsaks sissetulekuks pension, kuid võlgniku tegevus ning üldine majanduslik tegelik olukord võimaldab nõudeid tasuda, jääb kaitseta sissenõudja õigustatud huvi nõude rahuldamise osas. Võlgnik on kirjeldanud kaebuses olukorda, kus kohtutäitur on edastanud SKA –le ning võlgnikule koopia dokumendist, millega on tema pension arestitud ning mis sisuliselt on erinevad. Registrite ja infosüsteemide Keskuse õiend kinnitab, et tegemist on olnud infosüsteemi tõrkega. Koopia koostatud dokumendist saadetakse nn pimekoopiana e – täitur programmist võlgniku e – posti aadressile ilma, et koostaja selle sisu saaks näha ja kontrollida. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes
§-dest 8; 26 lg 1, 2; 59 palub täitur mitte rahuldada võlgniku taotlusi kuni võlgnik ei ole asunud täiteasjades konstruktiivsele koostööle, esitanud nimekirja kõigist talle kuuluvatest sissetulekutest ning saadavatest hüvedest, varadest (sh vallasvara) ning kuludest ning esitanud kinnitust oma elukoha kohta (tl 22-23). Vastuseks kaebuse täiendusele leiab kohtutäitur, et täiteasjas 119/2012/1040 on täitedokumendiks kohtuotsus nr 1-10-3253, eeltoodud menetluses kaebust esitatud ei ole.
lõike 1 teise lause kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohtutäituri määrustiku § 23 lõike 2 kohaselt peab kohtutäiturile olema esitatud dokument selle esitaja tuvastamiseks digitaalselt allkirjastatud. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt vastamisest võib loobuda, kui: 1) isikut ei ole võimalik tuvastada; 2) puuduvad isiku kontaktandmed. K. T. on täiteasjas 119/2017/817 jätnud dokumendi nii allkirjastamata kui ka oma andmed esitamata. Arvestades, et nii 06.11.2018 kui ka 08.11.2018 on K. T. jätnud dokumendi nõuetekohaselt vormistamata jättis kohtutäitur võlgniku kaebuse läbi vaatamata. Kohtutäituri otsuse p. 2.
MS § 477 lg 1 kohaselt hagita asi vaadatakse läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Viidatud sätte lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus leiab, et käesolevat tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. TsMS § 477 lg 7 kohaselt hagita menetluses vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Käesolevas asjas kuulas kohus võlgniku taotlusel ära võlgniku ja nõudis kohtutäiturilt täiendavate tõendite esitamist. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlusosaliste vahel ei ole käesolevas asjas vaidlust, et kaebuse esitaja suhtes on kohtutäitur Taive Peedosaar algatanud sissenõudjate avalduste alusel muuhulgas täitemenetlused nr 119/2012/1040 ja 119/2017/817. Kaebuse esitaja on 3.novembril 2017 saatnud e-kirjaga kohtutäiturile kaebuse (tl 4), milles taotleb riiklikust pensionist kinnipidamise akti asjas nr 119/2017/817 tühistamist ja kaebuse esitaja töövõimetuspensioni täies ulatuses arestist vabastamist ning vastuolus
Kaebuse kohaselt on sellele lisatud EMTA sissetulekute tõend ja panga väljavõte. Asja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur oma 6.novembri 2017.a. kirjas nõudnud kaebuse allkirjastamist ning kui kaebuse esitaja on 7.novembril 2017 saatnud allkirjastatud kaebuse kohtutäiturile teistkordselt, leides et insuldihaiget inimest kiusatakse, on kohtutäitur 8.novembri 2017 e-kirjas korranud, et dokument on allkirjastamata ning on soovitanud digitaalse allkirjastamise võimaluse puudumisel panna avaldus posti, samuti lisada oma aadress (tl 60-62). Asja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur juba samal päeval 8.novembril 2017.a. teinud otsuse (tl 5), mille kohaselt on ta võlgniku kaebuse jätnud läbi vaatamata. Otsuse õiguslike põhjenduste kohaselt on võlgnik esitanud kaebuse, kuid jätnud selle allkirjastamata, 08.12.2017 allkirjastatud dokumenti kohtutäiturile esitatud ei ole. Kohtutäitur on edaspidi selgitanud (tl 58), et otsuse p 2.1 on tegu trükiveaga ja 12 asemel peaks olema 11. Samuti on kohtutäitur põhjendanud kaebemenetluse lõpetamist ning kaebuse läbi vaatamata jätmist ka asjaoludega, et võlgnik on jätnud vastamata kohtutäituri täiendavale päringule võlgniku sissetulekute kohta (võlgnik omab äriühingut ja on juhatuses äriühingus, mis tegeleb ärinõustamise ning juhtimisalase nõustamisega) ning ei ole esitanud infot oma tegeliku elukoha kohta. Kohtutäitur on leidnud, et kohtutäituri määrustiku § 23 lg 2 kohaselt peab kohtutäiturile esitatud dokument olema esitaja tuvastamiseks digitaalselt allkirjastatud. Kohtutäiturimäärustiku § 23 lg 1,2,4 kohaselt on kohtutäitur kohustatud vastama menetlusosalise esitatud avaldustele ja selgitustaotlustele, kui need on seotud kohtutäituri menetluses oleva täiteasjaga, sealhulgas kohtutäituri poolt lõpetatud täiteasjaga, ning isikul on õigus täiteasja raames kohtutäiturilt infot saada. Kohtutäitur eeldab, et avalduse või selgitustaotluse esitanud isik on tuvastatud, kui isik edastab digitaalallkirjaga dokumendi või on avaldusele lisanud asjakohaseid dokumente või andmeid. Vastamisest võib loobuda, muuhulgas kui isikut ei ole võimalik tuvastada; puuduvad isiku kontaktandmed. Kohtu hinnangul on kohtutäiturimäärustiku § 23 lg 2 mõte esmajoones selles, et kohtutäituril oleks dokumendi esitamisel võimalik tuvastada selle esitanud isik. Kohtutäituri 08.11.2017 otsusest nähtuvalt on kohtutäitur teinud otsuse konkreetse võlgniku (nimi, isikukood, ilmselt aadress) kohta, jättes kaebuse läbi vaatamata, kuid samas esitades samal päeval e-kirja teel nõude kaebuse digitaalseks allkirjastamiseks ja aadressi lisamiseks, et oleks võimalik võlgniku kodune vara arestida (tl 60). Kaebusest nähtuvalt on kaebusele olnud lisatud EMTA sissetulekute tõend ja panga väljavõte, mida võib lugeda asjakohasteks dokumentideks. Kohtutäitur on pidanud kaebuse esitajaga e-kirjavahetust ja suhelnud temaga telefoni teel, kuid kaebuse esitaja poolt e-kirja teel esitatud allkirjaga kaebuse asemel (tl 60) on kohtutäitur nõudnud digiallkirjastatud või posti teel käsikirjalise allkirjaga kaebuse esitamist. Kohtu hinnangul oli kohtutäituril antud juhul võimalik kohtutäiturile esitatud materjalide alusel kaebuse esitaja isik tuvastada ja kaebus lahendada. Kohtutäitur teeb
Asja materjalidest nähtuvalt ei teinud kohtutäitur võlgniku kaebuste kohta motiveeritud otsust, rikkudes
MS § 218 lg 2 kohaselt läbi hagita menetluses, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et olukorras, kui kohtutäitur ei ole seaduses sätestatud korras talle esitatud kaebust sisuliselt lahendanud, võib kaebuse esitaja pöörduda kaebusega kohtutäituri tegevuse peale
lg 2 sätestatud korras kohtu poole, mille kohus läbi vaatab.
lg 1 p 10 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses. Seega on riiklikule pensionile sissenõude pööramine üldjuhul võimalik seaduses sätestatud suuruses. Riigikohus on korduvalt leidnud, et
§-de 130-136 põhieesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Selleks näeb
ette võlgniku sissetulekud, millele ei saa üldse sissenõuet pöörata või millele saab seda teha erandjuhul.
näeb ette piirangud sissetulekute arestimisel nende suurusest lähtuvalt ja
näeb muu hulgas ette, et kui võlgniku sissetulek on laekunud tema arvelduskontole, siis kehtivad samasugused arestimise piirangud, nagu on sätestatud
§-des 131 ja 132 (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
lg 1 punktile 10 ei saa pöörata sissenõuet riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses. Riiklikust pensionist kinnipidamist reguleerib riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 47, mille lõike 1 punkti 1 järgi võib riiklikust pensionist teha kinnipidamisi täitemenetluse seadustiku alusel täidetava lahendi alusel. Riiklikust pensionist kinnipeetav osa arvutatakse RPKS § 47 lg 2 kohaselt pensionärile maksmiseks ettenähtud pensionist, lähtudes riikliku pensioni üldsummast. Tulenevalt sama paragrahvi 3. lõikest võib täitemenetluse seadustiku alusel täidetavate lahendite alusel kinni pidada kuni 50% riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50% rahvapensioni määrast. Seega sätestab riikliku pensionikindlustuse seadus riiklikust pensionist kinnipidamise maksimaalmäära. Kolleegium leiab, et lisaks RPKS §-le 47 tuleb riiklikust pensionist kinnipidamise korral arvestada
lõikega 1, mille kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Seega tuleb alati võlgniku sissetulekutele sissenõude pööramiseks (sh riiklikust pensionist kinnipidamiseks) kindlaks teha võlgniku kõik sissetulekud ning nende suurus kokku. Riiklikule pensionile võib sissenõude pöörata RPKS § 47 lõikes 3 toodud ulatuses üksnes juhul, kui pensionäri ülejäänud sissetulekud (pensioni alles jääv osa jt sissetulekud kokku) vastavad
lõikes 1 toodud alammäärale“.
lg 11 kohaselt loetakse sissetulekuks eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 15.märtsi 2017.a. määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-166-16 leidnud, et „
lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust…
lg 1 esimese lause järgi märgib kohtutäitur arestimisaktis, et arestimisele ei kuulu iga kuu summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, ning märgib talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa. Kolleegium leiab, et
lg 1 ei keela märkida arestimisakti muid olulisi asjaolusid peale
Kohtutäitur peab juhul, kui ilmnevad
§-s 131 märgitud asjaolud, arestimisakti viivituseta täiendama… Kahtluse korral on kohtutäituril võimalik nõuda laekumiste kohta teavet nii võlgnikult, töötukassalt kui ka kohalikult omavalitsuselt (
lg-d 1 ja 2).“ Vastusena kohtutäituri poolt käesolevas asjas esitatud seisukohale, et vastavalt
lg 1 on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult täitemenetluseks vajalikku suulist ja kirjalikku teavet ning täitemenetluseks vajaliku dokumendi esitamist ning isikul on kohustus vastav dokument kohtutäiturile esitada, peab kohus vajalikuks märkida ka, et Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1166-16 selgitanud, et võlgnikule
lg 1 teises lauses ja lg-s 2 ette nähtud õiguskaitsevõimalus ei vabasta kohtutäiturit kohustusest koguda täitemenetluseks vajalikku teavet ning võtta tarvitusele seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks (
). Käesolevas asjas on kohtutäitur vastuolus
lg 1 p 10 ja 132 lg 1 koostoimes arestinud 24.10.2017 kaebuse esitaja kontole laekunud töövõimetuspensionist 6 % kuni nõude täitmiseni. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kaebuse esitaja sissetulek oleks ületanud ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust. Kohtutäituri väited kaebuse esitaja täiendavast sissetulekust on tõendamata. Äriregistri väljavõttest nähtub, et kohtutäituri poolt viidatud xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ole esitanud alates 2015.a. oma majandusaasta aruandeid ja tema suhtes on tehtud kustutamishoiatus. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud Maksu- ja Tolliameti tõendi (tl 46), mille kohaselt on kaebuse esitaja tulu 01.01.2017-31.03.2018 ainult Sotsiaalkindlustusametist makstav riiklik pension, ta ei ole registreeritud töötamise registris (tl 47). Kohtutäitur on viidanud ka
ja Riigikogu poolt on vastu võetud ja jõustumas juba selle sätte uus redaktsioon.
lg 2 võimaldab teatud sissetulekuid (
lg 1 p 6-8 nimetatud) sundtäitmisel arvestada, kuid see ei kohaldu pensionide kohta. Kaebuse esitaja on taotlenud ka kohtutäituri poolt kinnipeetud summade kohtutäiturilt väljamõistmist. Kohus selgitab kaebuse esitajale kohtupraktikas Riigikohtu poolt korduvalt avaldatud seisukohta, et rahuldada ei saa võlgniku kaebust kohtutäituri tegevuse peale osas, milles palutakse tagastada pangakontolt ebaseaduslikult arestitud ja sissenõudjale üle kantud rahasumma, kuid välistatud ei ole kaebuse esitaja poolne kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu, kui selle nõude eeldused on olemas (Riigikohtu
lg 1 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 1 kohaselt võib kaebuse kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates 10 päeva jooksul maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelneva kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kaebuse täienduse sisust nähtuvalt on nn täienduse näol tegelikult tegemist täiesti iseseisva kaebusega teises täiteasjas. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebuse esitaja 07.12.2015 esitanud kohtutäiturile e-posti teel allkirjastamata avaldus-taotluse (tl 34). Kohtupraktika kohaselt on tõlgendatud olukorda, kui on tuvastatud kaebuse esitamine kohtutäiturile, kuid kohtutäitur ei ole kaebust mingil põhjusel läbi vaadanud, et siis võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule, kuna kaebuse esitaja on sel juhul teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Samas on kohtutäituril alati oluline tuvastada kaebuse esitanud isik, tema tuvastamatajäämisel võib kohtutäitur Kohtutäiturimäärustiku § 23 lg 4 kohaselt dokumendile vastamisest loobuda. Kohtutäitur kinnitab, et täiteasja nr 119/2012/1040 menetluses kohtutäiturile kaebust esitatud ei ole (tl 58). Antud juhul on kohtu hinnangul möödunud ka mõistlik aeg (kohtule on esitatud kaebus ligi 2,5 aastat kohtutäituri tegevuse väidetavast vaidlustamisest), mille jooksul ei ole kaebuse esitaja vaidlustanud kohtutäituri tegevust (tegevusetust). Kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamine ja kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamine on seotud seaduses sätestatud tähtaegadega. Ka tsiviilõiguse üldpõhimõtete ja TsÜS § 138 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Samuti jääb kohus eespoolavaldatud seisukoha juurde, et hagita menetluses ei saa rahuldada võlgniku kaebust kohtutäituri tegevuse peale osas, milles palutakse tagastada pangakontolt ebaseaduslikult arestitud ja sissenõudjale üle kantud rahasummat, kuid välistatud ei ole kaebuse esitaja poolne kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu hagimenetluses, kui selle nõude eeldused on olemas. Seega tuleb kaebuse esitaja poolt 03.05.2018 esitatud kaebuse täiendus jätta läbi vaatamata. Neil asjaoludel leiab kohus, et tuleb rahuldada K. T. kaebus kohtutäituri tegevuse peale osaliselt ja tunnistada kohtutäituri Taive Peedosaare tegevus täiteasjas nr 119/2017/817 24.10.2017 K. T. riikliku pensioni arestimisel ebaseaduslikuks. Pensionist kinnipeetud summade kohtutäiturilt väljamõistmise taotluse ja täiteasjas nr 119/2012/1040 03.05.2018 esitatud kaebuse täienduse osas jätta kaebus läbi vaatamata. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kaebuse esitaja on taotlenud töötasu 75 eurot ja riigilõivu 15 eurot kohtutäiturilt väljamõistmist (tl 53). Kohus leiab, et kuigi kaebus rahuldatakse osaliselt, on TsMS § 172 lg 10 alusel põhjendatud jätta riigilõiv 15 eurot kohtutäitur Taive Peedosaare kanda; ülejäänud osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.