) § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõistis talle karistuseks 3 aastat vangistust. Otsuse kohaselt jäeti mõistetud vangistus
alusel täies ulatuses täitmisele pööramata, kui XX ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, mh ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. 2. XX esitas 26. aprillil 2017 Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnikule avalduse, milles taotles
lg 1 p-le 6 vastavat luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ning väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks perioodil
3. Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik SH tegi XX-le
septembril 2017 hoiatuse (tl 24)
lg 1 p 3 kohase rikkumise kohta, sest hooldusalune ei esitanud tõendeid registreerimiskohustuse täitmise kohta. Hoiatuse kohaselt ei ilmunud XX
Nimetatud normis peetakse silmas
lg-s 2 loetletud kohustusi.
§-s 75 eristatakse kontrollnõudeid (lg 1), mille aluseks on seadus, ja kohustusi (lg 2), mille aluseks on kohtulahend. Kriminaalhooldusametnik ei saa panna hooldusalusele täiendavaid kohustusi lisaks sellele, mis on talle pandud kohtuotsusega. Kriminaalhooldusametniku nõutud dokumendi esitamata jätmine ei saa täita
Ainsaks kohustuseks, mille kohus on kaebajale pannud, on kohustus mitte omada ja mitte tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Kaebaja ei ole seda kohustust rikkunud. Hoiatusotsuse tegemise ainsaks põhjuseks on vastustaja õigusvastane soov põhjendada sellega tulevikus erakorralist ettekannet kohtule, mis võib tuua kaasa karistuse täitmisele pööramise. Hoiatusotsusel on regulatiivne toime ja see riivab kaebaja subjektiivseid õigusi. Vangla direktorite 31. detsembril 2014 heaks kiidetud “Kriminaalhoolduse standardite” (standardid) kohaselt järgneb kahele kriminaalhooldusametniku kirjalikule hoiatusele erakorraline ettekanne kohtule, mis võib tuua kaasa karistuse täitmisele pööramise. Kriminaalhoolduse teostamine, sh
lg-s 4 nimetatud hoiatuse tegemine, toimub haldusmenetluses ning sellele kehtivad kõik haldusmenetluse nõuded. Seda järeldust toetavad õiguskantsleri seisukohad, mille kohaselt on standardite näol tegemist üldise iseloomuga halduse siseakti, halduseeskirjaga, mis täpsustab seaduse või määrusega haldusorganile antud kaalutlusõiguse ja määratlemata õigusmõistete kasutamisega seonduvat ja mille eesmärgiks on tagada haldusorgani ühetaoline praktika. Kriminaalhooldusametniku hoiatus ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) nõuetele. Sellest ei nähtu, millised on hoiatuse õiguslikud tagajärjed ja milline on selle vaidlustamise kord. Kaalutlus- ja põhjendamiskohustuste rikkumine muudavad haldusakti õigusvastaseks ja toovad kaasa selle tühistamise. Vastustaja on rikkunud ka menetlusnõudeid, jättes kogumata ja hindamata asjassepuutuvad tõendid. Rikkumine võis mõjutada asja tulemust. Kaebajal on tuvastamiskaebuse esitamisel 2
lg-le 4, § 69 lg-le 6, § 871 lg-le 4 ja § 76 lg-le 7, on ainus asjakohane norm
Selle sätte kohaselt kontrollivad süüdlase käitumist katseajal kriminaalhooldusametnik ja kohus, seejuures omab kontrolli teostamise pädevust maakohus, mitte halduskohus. Maakohus on pädev lahendama kriminaalasju (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 18), maakohtul tuleb kriminaalmenetluse raames kohtuotsuse tegemisel otsustada süüdlase karistamise või karistusest vabastamise üle (KrMS § 306 lg 1 p-d 6 ja 7) ning lahendada kohtulahendi täitmisel tekkivaid küsimusi, mh kriminaalhoolduse täitmisel tekkivaid küsimusi (KrMS § 427). Seega otsustab
lg 4 kohaselt süüdlasele määratud karistuse täitmisele pööramise üle maakohtu täitmiskohtunik. Täitmiskohtuniku ülesanne on vaadata läbi kriminaalhooldusametniku esitatud erakorraline ettekanne (KrMS § 427 lg 3), aga ka korraline ettekanne (kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 30 lg 4). Eeltoodust tuleneb, et seadusandja on soovinud jätta kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsuste täitmise kontrolli maakohtu pädevusse, mistõttu ei saa olla kriminaalhooldusametniku hoiatuse peale esitatud kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses. Halduskohtu pädevuses ei ole maakohtu otsuse tõlgendamine ja selle täitmise kontrollimine. Vastasel juhul puuduks selge piir, millised konkreetsed vaidlused alluksid halduskohtule ja millised maakohtule. Selline dubleeriv menetlus ei ole otstarbekas menetlusökonoomia seisukohalt ning võib viia vastuoluliste lahendite tegemiseni. Kuna kriminaalhoolduse läbiviimine toimub maakohtu kontrolli all ning sellega seotud vaidluste lahendamisel tuleb lähtuda
-st ja KrMS-st, peab ka kriminaalhooldusametnike peale esitatud kaebuste lahendamine olema maakohtu pädevuses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
) ning tal tuleb 3 aasta pikkuse katseaja jooksul alluda kriminaalhooldaja kontrollile. Kaebaja on vaidlustanud kriminaalhooldaja 5. septembri 2017. a hoiatuse (tl 24), milles on heidetud talle ette
Kriminaalhoolduse täideviimine on reguleeritud avaliku õiguse normidega (KrHS,
) ning kriminaalhooldussuhte raames valvatakse kriminaalhooldusaluste käitumise ja temale kohtu või prokuröri pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist, eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest (KrHS § 1 lg 1). Tegemist on seega isiku suhtes avaliku võimu teostamisega ning olemuslikult avalik-õigusliku suhtega. 10.
§-s 74 lg 4 sätestatakse katseajal käitumiskontrolli tingimuste rikkumise õiguslikud tagajärjed. Käitumiskontrolli tingimuste rikkumisega on tegemist juhul, kui isik ei järgi kontrollnõudeid (
lg 1) või ei täida talle pandud kohustusi (
Mõlemale reageerimiseks nähakse
lg-s 4 ette neli võimalust:
lg 4 alusel kriminaalhooldusalusele kirjaliku hoiatuse tegemine üks alternatiiv tema toime pandud rikkumisele reageerimisel. Kriminaalhooldaja pädevuses olev hoiatamine on mõeldud reageerimiseks kriminaalhooldusaluse kõige kergematele, valdavalt karistuse täideviimise protseduurilist külge puudutavatele üleastumistele (nt
Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2015, § 69, komm 6.1). 11.
lg 4 alusel tehtud kirjalikul hoiatusel puudub isiku jaoks iseseisev regulatiivne toime, kuid see võib omada tähtsust edaspidiste toimingute sooritamisel, mida kriminaalhooldusametnik isiku suhtes teeb. Vastavalt kriminaalhoolduse standarditele võib kriminaalhooldusametnik koostada süüdlasele kontrollnõuete täitmata jätmise või kohtu pandud kohustuste täitmata jätmise korral kuni kaks kirjalikku hoiatust või esitada kohtule erakorralise ettekande (standardite lk 28). Samuti võetakse kriminaalhooldusaluse kontrollnõuete järgimist arvesse välisriiki lubamise taotluse lahendamisel (standardite lisa 5). Seega on kirjaliku hoiatuse võimalikud tagajärjed, mis kaebaja õigusi riivavad, maakohtule erakorralise ettekande esitamine kaebajale määratud karistuse täitmisele pööramiseks (KrHS § 31,
MS § 427) või kaebaja välisriiki lubamise taotluse rahuldamata jätmine (
Viimati nimetatu on kaebaja suhtes ka realiseerunud, sest kriminaalhooldusametnik on
lg 1 p-des 4 ja 5 sätestatud lubasid (elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks) ning ka nende lubade andmise otsustamisel võib kriminaalhooldusametnik tugineda kaebaja suhtes tuvastatud kontrollnõude rikkumisele. Järgnevalt tuleb kontrollida, kas nimetatud olukordades tekkivate vaidluste lahendamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord kui halduskohtumenetlus. 12. Olukorras, kus kriminaalhooldusametnik esitab pärast kaebaja kontrollnõuete rikkumise tuvastamist erakorralise ettekande maakohtule, on kaebajal võimalik kaitsta oma õigusi maakohtus algatatavas menetluses. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on korduvalt rõhutatud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb maakohtule esitatavas erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne
lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte (
MS § 427 kohaselt on maakohtu pädevuses küll süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise, kohustuste kergendamise või tühistamise, katseaja pikendamise ning karistuse täitmisele pööramise otsustamine, kuid sellest sättest ei tulene täitmiskohtunikule pädevust kriminaalhoolduse käigus tehtud otsuste ja toimingute õiguspärasuse kontrollimiseks. Siiski on ka selliste vaidluste korral tegemist pigem karistusõigusliku kui haldusõigusliku küsimuse lahendamisega. 5
Standardite lisa 5 kohaselt tuleb isiku välisriiki lubamise otsustamisel lähtuda kontrollnõuete ja kohustuste täitmise tagamisest ning kriminaalhooldusaluse riskidest, hinnates võimalikke uusi õigusrikkumisi. Riskide hindamisel tuleb vältimatult arvestada isiku toime pandud kuritegu, mille eest ta karistust kannab, võimalikke varasemalt toime pandud kuritegusid ja võimalike uue kuriteo toimepanemise riskide maandamise võimalusi. Tegemist on vähemalt osaliselt samade asjaoludega, mida arvestab maakohus
lg 1 alusel isiku karistusest tingimisi vabastamisel käitumiskontrollile allutamisega (kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik). 15. Eeltoodust nähtub, et kriminaalhoolduse toimingute aluseks olevad kaalutlused on karistusõiguslikud, lähtudes sisuliselt samadest põhimõtetest, millest juhinduvad maakohtud süüdlase karistusest tingimisi vabastamisel ja käitumiskontrolli ajal kehtivate nõuete seadmisel. On oluline osutada ka sellele, et kriminaalhooldus kaasneb
alusel karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisega seadusest tulenevalt olemuslikult. Karistusest tingimisi vabastamine on põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest (
§-des 424-4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 431 kommentaaride kohaselt on tegemist üldklausliga, millega volitatakse maakohut lahendama kõiki muid kohtulahendi täitmise käigus tõusetuda võivaid küsimusi, mille läbivaatamiseks ei ole §-dega 424-4281 ja 430 sätestatud eriregulatsiooni või mis nõuavad lahendi õigeks täitmiseks selle täpsustamist. KrMS §-dest 431 ja 432 koostoimes moodustub normistik, mis välistab kõnealuses osas täitmisasutuse tegevuse peale halduskohtusse pöördumise HKMS § 121 lg 1 p 1 mõttes (E. Kergandberg, P. Pikamäe. Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2012, komm 4). Seda, et KrMS § 431 sätestab ulatuslikult täitmiskohtuniku pädevuse kohtuotsuse täitmisel tekkivate probleemide lahendamiseks, on rõhutanud ka Riigikohus (16. septembri 2015. a RKHKm asjas 3-3-1-45-15; 21. novembri 2012. a RKHKo asjas 3-3-1-52-12; 3. oktoobri 2012. a RKEKm asjas 3-3-4-2-12; 8. juuni 2016. a RKEKm asjas 3-3-4-1-16, p 13). Riigikohus asus nendes haldusasjades maakohut pädevaks kohtuks lugedes seisukohale, et erinevates kohtutes toimuv menetlus ei oleks otstarbekas ega aitaks vaidluse kiirele lahendamisele kaasa. 17. Ringkonnakohus leiab, et ka kohtu määratud kontrollnõuete kohaldamisel (nt
lg 1 p-des 4-6 nimetatud loa andmata, on sisuliselt tegemist maakohtu lahendist tuleneva piiranguga, mille põhjendatust peaks kohtusüsteemi terviklikkust ja ülesehitust arvestades hindama samuti maakohus. Nii eelnevalt viidatud kohtupraktikas kui ka õiguskirjanduses on peetud asjakohaseks vormistada KrMS § 431 alusel esitatavad vastuväited kaebusena täitmisasutuse tegevuse peale (E. Kergandberg, P. Pikamäe. Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2012, komm 4). Kaebuse läbivaatamisel saab maakohus hinnata, kas käitumiskontrolli raames kriminaalhooldaja pandud nõuded on liialt ranged või on need süüdlase isikut ning tema uute kuritegude toimepanemise riski arvestades põhjendatud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.