1-13-10761/201

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. mai 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-13-10761 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Elle Karm Kohtuasi Viru Vangla materjalid Allan Schmidti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ALLAN SCHMIDT, isikukood 37806222221, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel xxxx, xxxx Karistuse kandmise algus 07.03.2013 ja lõpp 07.03.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 03.05.2018, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta Allan Schmidt vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja Allan Schmidtile. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.03.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Allan Schmidti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Allan Schmidt on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 11.11.2014 otsusega KarS § 256 lg 1, § 136 lg 1, § 120, § 214 lg 2 p 1,4,5, § 418 lg 2 p 3, § 184 lg 21 p 2 ja § 133 lg 2 p 6,7 järgi ning KarS § 64 lg 1 kohaldamisega karistatud vangistusega 7 aastat. KarS 65 lg 1 alusel suurendas kohus 1 mõistetud karistust Viru Maakohtu 31.07.2013 ja 25.09.2013 otsustega mõistetud karistuse (karistus on liidetud Viru Maakohtu 17.02.2014 määrusega) ärakandmata osa, s.o. 6 aastat 5 kuud vangistust võrra ning lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega mõistis kohus Allan Schmidtile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 07.03.
4. Isikut on kriminaalkorras karistatud 11 korral, vanglas kannab karistust kolmandat korda. Varasemalt karistatud nii vägivaldsete kui mittevägivaldsete kuritegude eest, samuti on teda karistatud ka võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise eest. Praegune kuritegu on seotud kuritegeliku ühenduse loomisega, millega kaasnes lisaks vabaduse võtmine seadusliku aluseta, ähvardamine, väljapressimine grupis vabaduse võtmisega, tulirelva ebaseaduslik käitlemine grupis, narkootilise/psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine kuritegeliku ühenduse poolt ning inimkaubandus. Kannatanuks oli ühiskond tervikuna ning varasemalt tuttav isik, keda sunniti relva ähvardusel narkootikume vahendama. Võrreldes varasema käitumisega on kuriteod muutunud laiaulatuslikumaks ning ebaaususe ja materiaalse kahju tekitamise raskusaste on suurenenud. On võimeline panema üheaegselt toime nii vägivalla kui ka rahvatervise vastaseid kuritegusid. Soodusteguriks on materiaalse kasu saamine ja sõltuvusprobleemid. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla Allan Schmidti tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Allan Schmidt taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava sõnul keeldub ta vanglas töötamast kuna leiab, et see pole mingi töö kui 3 nädalat käid tolmu pühkimas. Vabaduses saaks reaalset tööd sõbra isa firmas, loodab hakata endale ise elatist teenima ja võlgu maksma. Elama hakkab üksi, peret ja kohustusi pole. Lähedasteks on vanemad ja õed, kuid nendega pole vangistuse ajal suhelnud. Kuna istub kuriteokaaslastega ühes sektoris, siis suhtleb nendega. Selgitas, et narkootikumide ja alkoholi pidev tarvitaja pole kunagi olnud, kriminaalhooldusel on ennem olnud. Kinnitas, et läbitud sotsiaalprogrammid on kasulikud olnud. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist vangla esitatud tingimustel. Prokurör märgib, et Allan Schmidtile määratud distsiplinaarkaristused ei anna isiku distsiplinaarkorras karistamise asjaolusid arvestades alust hinnata isiku käitumist karistuse kandmise ajal selliseks, mis muudaks ilmselgelt põhjendamatuks kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise, kui selleks esinevad muud seaduses ette nähtud tingimused ja on täidetud seaduse nõuded isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Prokurör on seisukohal, et Allan Schmidti tingimisi vabastamine on otstarbekas, kuna sel juhul säilib riigil süvendatud kontroll isiku käitumise üle pikema aja jooksul ja see võiks distsiplineerida isikut oluliselt. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada käitumiskontrolli ja elektroonilist valvet kohaldada maksimaalse aja vältel. Tähtis on märkida ka seda, et kinnipeetava katseaeg kestaks sel juhul kuni karistusaja tegeliku lõpuni s.o 2020, mis ei ole sugugi lühike aeg. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on talle lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõuetele võimalik panna kohustus järgida katseajal ka lisakohustusi, mis piiravad oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. 2 Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Allan Schmidt käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas: isikul on 8 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Olgugi tegemist üheliigilise ja vähese tähtsusega rikkumistega (tööst keeldumine), näitab Allan Schmidti käitumine, et tal puudub tõsine tahe normikuulekaks eluks. Vangla materjalidest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama tuttava korterisse. Kriminaalhooldusametnik on välja selgitanud, et tegemist on tuttavale kuuluva 3-toalise kõigi mugavustega korteriga, kus hetkel keegi sees ei ela. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Samuti on isikule garanteeritud töökoht sõbra isa ehk füüsilisest isikust ettevõtja V. M juures, mis on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Tööle asumine aitaks kohtu hinnangul vähendada tegevusetust, parandaks isiku toimetulekut, mis omakorda peaks vähendama uute kuritegude toimepanemise riske ja seda olukorras, kus isik on eelnevalt pannud toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Samas on kinnipeetava tööoskused minimaalsed, eriala puudub, enne vangistust elas pensionist, elukaaslase palgast ning kuritegelikul teel saadud rahast. Majanduslikke raskusi tekitavad tasumata võlgnevused summas 6049,47 eurot. Positiivne on asjaolu, et isik on vangistuses lõpetanud
5. klassi, läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Viha juhtimine“ ja „Sotsiaalsete oskuste treening“. Programmides oli aktiivne osavõtja ning töötas kaasa. Programmide läbimise tulemusena on kinnipeetav oma viha kontrolli alla saanud, oskab kriitilistes olukordades erinevaid võtteid kasutada, omab arusaamisi mitteverbaalsest ja verbaalsest kommunikatsioonist, oskab luua reegleid ja neist kinni pidada, valdab sujuvalt konflikti lahendust ja suudab vastu võtta kriitikat. Tunnistab, et viimase konflikti kutsus esile oskamatus ja nüüd lahendaks asja teisiti. Seega on isik vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Negatiivseks loeb kohus asjaolu, et isikul puudub vabanemisel toetav lähisuhtevõrgustik, sest oma päritoluperekonnaga on ta suhted katkestanud, abielu on lahutatud, lapsi ei ole, endise elukaaslasega on suhted katkenud ning muude lähedaste kohta ei ole kinnipeetav teavet esitanud. Arvestades tema korduvkaristatust moodustavad tema suhtlusringkonna ilmselget kriminaalkorras karistatud isikud, isik tunnistab ka ise, et suhtleb oma kuriteokaaslastega. Samas kinnitab Allan Schmidt, et osaliselt on ta mõjutatav sõprade poolt, mida kinnitab kuritegude toimepanemine grupis. Kuna isik asuks vabanemise korral elama piirkonda, kus tema enda hinnangul on enamik inimesi kohtulikult karistatud, siis kohtu hinnangul positiivses suunas toetavate lähedaste puudumine ja kriminaalset mõtteviisi toetavate isikutega suhtlemine 3 suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Eluja keskkonna vahetust ei ole kinnipeetav kaalunud. Allan Schmidtil oli enne vangistust probleeme alkoholi tarvitamisega. Tunnistab seda ise ja on proovinud alkoholist hoiduda, kuid on esinenud tagasilangusi. Samuti on kinnipeetav varem püüdnud vabaneda narkosõltuvusest, ent tulemusteta. Ka on isik vanglas viibimise ajal tarvitanud narkootikume, mille eest sai uue karistuse. Sõltuvusainete mõju all võib käituda agressiivselt ja on toime pannud vägivaldseid kuritegusid. Isik küll mõistab sõltuvusainete tarvitamise kahjulikkust, kuid süüdistab tarvitamises olukordi ja endast sõltumatuid asjaolusid (elus tekkinud pinged, mõistvad joomakaaslased jne). Kohus on seisukohal, et sõltuvusainete tarvitamisest tingitud uue kuriteo toimepanemise riski ei saa välistada. Vangla iseloomustuse kohaselt mõtleb Allan Schmidt pigem oma heaolu peale ja elab põhimõttel „üks päev korraga“, vägivaldsust ei poolda, küll aga annab mõista, et vägivallale tuleb vastata samaga. Ametiisikute suhtes on salliv ja kriminaalhooldust peab vajalikuks. Samas on kinnipeetav varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, kuna ei sooritanud üldkasuliku töö tunde ja karistus pöörati täitmisele. Seega varasem tingimuslik karistus ei ole Allan Schmidtile positiivset mõju avaldanud. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus Allan Schmidtile mõistetud karistuse eesmärke veel täidetuiks, s.o puudub veendumus, et ta vabaduses käitub seaduskuulekalt ja ei pane toime uusi kuritegusid. Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasem korduv karistatus, katseaja tingimuste ja nõuete mittetäitmine, kuritegude ühiskonnaohtlikkus ning vägivaldsus, rohked vangladistsipliini rikkumised ja riskitegurina varasem alkoholi ning narkootikumide kuritarvitamine. Süüdimõistetu osalemine sotsiaalprogrammides on küll kiiduväärt, kuid sellest ei saa teha järeldust tema muutumisest. Allan Schmidt peab jätkama karistuse kandmist vanglas ja oma käitumisega näitama, et omandatud positiivsed hoiakud on püsivad ja tagasilangusi ei esine. Ka märgib kohus, et distsiplinaarkaristuste (olgugi üheliigiliste) olemasolu viitab siiski korrarikkumisele vangistuse ajal ja kehtivate distsiplinaarkaristuse olemasolu veelgi süvendab kahtlust võimekuses ja motiveerituses tingimusteta alluda karmile korrale käitumiskontrollile allutamise ajal. Vähetähtis pole ka asjaolu, et kinnipeetav kannab KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristust mh I astme rahvatervisevastase (narko-)kuriteo toimepanemise eest. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Allan Schmidti ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkokuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus lisab täiendavalt, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4