Obsah (12)

§ 230§ 367§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 217§ 218§ 177§ 178

2-17-18176 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 16.mail 2018, Paide kohtumajas Tsiviilasja number 2-17-18176 Tsiviilasi Hagihind

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb hagejal tõendada, et poolte vahel on sõlmitud laenuleping. Kui kostja eitab pooltevahelise laenulepingu olemasolu, tuleb tal tõendada, et poolte vahel sõlmiti mingi muu leping või tingimus, mille järgi ei pidanud ta saadud raha tagastama või et hagejal puudub õigus nõuda võlgnevust tagasi alusetu rikastumise sätete järgi.

1. Hageja tugineb oma nõude esitamisel poolte vahel sõlmitud laenulepingule. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 alusel kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Ainuüksi asjaolu, et poolte vahel ei ole sõlmitud kirjalikku laenulepingut ei välista laenulepingu olemasolu, kuna tulenevalt TsÜS § 77 lg-st 1 ei ole tegemist tehinguga, millele oleks sätestatud kohustuslikku vormi. Seega võib laenulepingu sõlmida suuliselt. Hageja on selgitanud, et võttis kostjale laenu andmiseks laenu 3500 eurot (1.kd tl 6-10), kuna see oli kostja enda soov. Nimetatut kinnitab ka tunnistaja SK, kelle ütluste kohaselt soovis kostja hagejalt laenu 3500 eurot xxxxx xxxxx ostmiseks tingimusel, et kostja tagastab hagejale koos intressidega 4000 eurot. 4000 eurot on ligilähedane ka hageja laenu saamise kogukulule (1.kd tl 12-14). Tunnistaja ütluste usaldusväärsust kinnitab lisaks kostja pangakonto väljavõte, millest nähtub, et kostja on kandnud 11.08.2015 notari deposiitarvele 3500 eurot (1.kd tl 177-182). Ka tunnistajad IF ja TK on kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta, kuidas kostja on rääkinud neile hageja poolt laenu andmistest seoses vajadusega tasuda ostetud maja sissemaks. Tunnistaja SK ütluste kohaselt oli hageja nõus, et kostja tasub hagejale võla vähehaaval vastavalt kostja tagasimaksmise võimalustele, kuna tunnistaja ja hageja said aru, et kostja kulutused seoses kinnistu ostmisega on suured. Kostja on ka ise võlgnevuse tagasimakseid 28.04.2016 ja 07.05.2016 tehes märkinud maksekorralduse selgitustesse pärast 100 euro ülekandmist vastavalt „Võla tagasimakse. Jääk 3900 eurot“ ja „Võla tagasimakse.Jääk 3800 eurot“ (1.kd tl 15-16). Seega on kostja ka ise tunnistanud, et oli hagejale võlgu 4000 eurot ning alust tunnistajate ütlustes kahelda ei ole.
2. Kostja on sisustanud oma vastuväiteid hagile sellega, et tal puudus vajadus laenu võtta, kuna tal oli kinnistu ostu sissemaksuks endal piisavalt rahalisi vahendeid, kuid tema arveldusarvel enne hageja ülekannet vajalik rahasumma puudus (1.kd tl 177-183) ning ainuüksi kostja väitega, et ta võinuks vajadusel laenata oma lähisugulastelt, ei ole võimalik kohtu arvates ümber lükata hageja tõendeid laenu saamise kohta. 12.08.2015 xxxxxx kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu järgi oli lepingu eseme müügihinnaks on 35 000 eurot ning ostuhinnast 3500 eurot on hoiustatud ostja poolt notarikontole, samuti on kinnistusraamatusse sisse kantud hüpoteek summas 41 000 eurot (1.kd tl 166-173). Isegi juhul, kui kostja tõesti tasus sissemaksuks enda rahaliste vahendite arvel ning hagejalt saadud raha kulus kostja pere igapäevaelu vajadusteks seoses suurenenud väljaminekutega kinnisvara ostmise näol, ei ole sellega kohtu arvates võimalik ümber lükata hageja väiteid, et hageja andis kostjale raha laenuks, mida ta soovis hiljem vastavalt kostja võimalustele vähehaaval tagasi. Puuduvad ka tõendid, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada või et kostja on võlausaldajale laenu tagasi maksnud.
3. Kostja on väitnud, et hageja andis talle toetust, mis tähendab, et hageja on sisuliselt kinkinud kostjale 3500 eurot. VÕS § 259 lg 1 järgi on kinkelepingu põhitunnuseks kokkulepe, millega kinkija kohustub 4 2-17-18176 teatud hüve üleandmiseks, kohustumise vabatahtlikkus, tasutus ning tahe teist poolt rikastada. Antud juhul hageja eitab endale sellise kohustuse võtmist ning see on ka eluliselt usutav, kuna kinnistut ei soetatud mitte hageja x, vaid kostja ainuomandisse ja veel enam selleks hageja poolt ise laenu võttes. Vaidlust ei ole, et hageja on toetanud kostja ja hageja x kooselu muudel aegadel ülekannete tegemisega hageja x kontole (1.kd tl 117-140), mitte ühekorraga ja suuremas summas, mistõttu jääb väheusutavaks ka kostja seisukoht, et hageja andis kostjale toetust nii suures summas. Kuigi hageja nõudis raha tagasi pärast hageja x ja kostja kooselu lõppu, ei anna see alust väita, et tegemist on toetusega. Laenuleping võib olla tähtajatu, suulise lepingu puhul tulebki seda eeldada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-45-17 p 12). Nimetatud lahendist nähtub, et laenuandja ei pea tähtajatu laenulepingu puhul põhjendama ja tõendama, miks laenuandja ei esitanud kostja vastu laenu tagastamise nõuet. Hageja on täiendavalt selgitanud seda oma vastutulekuga seoses kostja (iseseisvat elu alustava noore inimese) finantsseisundiga. Samas puuduvad tõendid, et hageja oleks oma nõudest raha tagastamiseks loobunud ning kostja pole seda ka tõendanud.
4. Hageja on kohtu arvates õigesti osundanud kostja enda ebajärjekindlale positsioonile. Ühest küljest on kostja küll leidnud, et hageja on andnud talle toetust, samas on ta hagejalt saadud summa osaliselt (1200 eurot) tagastanud (1.kd tl 15-23). Kohtueelsest kirjast hagejale nähtub nagu oleks juba algse 3500 euro ülekandmisel kokku lepitud summa osalise tagasimakse kokkulepe (1.kd tl 56-57). Hiljem vastuses hagile on kostja väitnud, et algselt oli tegemist tagastamatu toetusega ja toetuse osalise tagasimaksmise kokkulepe sõlmiti pärast hageja x ja kostja kooselu lõppu, kuid hageja ei ole sellist kokkulepet kinnitanud ning kostja ei ole seda ka tõendanud. Kostja on korduvalt rõhutanud justkui oleks 3500 eurot antud noorte toetamiseks, mida kasutati toetusena pikema ajaperioodi jooksul kulude katmiseks, samas nähtub kostja konto väljavõttest, et 3500 eurot kasutati tegelikult ära ühekorraga notarikontole sissemakse tegemiseks. Eeltoodust lähtudes jätab kohus vastavad kostja vastuväited tähelepanuta.
5. Kostja vastuväidete kohaselt on kostja hageja lapsi ülal pidanud ning hagejale tasuta töö teinud (1.kd tl 165, 167; 150-158). Vastuseks on hageja esitanud omapoolsed tõendid, et on ka ise oma x toetanud või on teinud seda abikaasa (1.kd tl 119-138) ning seda kinnitavad ka tunnistajad IF ja SK. Puuduvad kohtu arvates piisavad tõendid, mis tõendaksid hageja x elamist pidevalt kostja juures. Samuti puuduvad tõendid, mis kinnitaksid pooltevahelist kokkulepet selle kohta, et hageja tasuks kostjale täiendavalt tema laste ülalpidamise ning teostatud tööde eest, mis annaksid aluse nõude vähendamiseks. Hageja on täiendavalt esitanud kostja tasunõude ja maksekorralduse kostja nõude tasumise kohta (1.kd tl 139-140). Muid kulutusi, mille arvestamist kostja nõuab, ei ole hageja omaks võtnud, neid ei ole enne kohtumenetlust esitatud ega tõendatud, samuti ei ole esitatud vastavat tasaarvestusavaldust.
6. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et poolte vahel on tõendatud laenulepingu sõlmimine ning hageja nõue on põhjendatud VÕs § 396 lg 1 alusel, mille järgi kohustub kostja laenu hagejale tagasi maksma. VÕS § 397 lg 1 teise lause kohaselt on põhjendatud ka intressinõue, mis pidi katma hageja panga laenuintressid kostjale laenu andmisel. VÕS § 88 lg 8 kohaselt loetakse täitmine esmalt toimunud kulutuste ja intressi ning alles seejärel põhikohustuste katteks. Seega on hageja õigesti arvestanud kostja poolt tasutud 1200 eurost 500 eurot nõutud intressi katteks ning 2800 eurot võlgneb kostja veel põhivõlana.
7. VÕS § 398 lg 1 kohaselt kui laenu tagastamise tähtaega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Etteteatamistähtaeg on sama sätte järgi vähemalt kaks kuud. Kostja on laenulepingu ülesütlemisteate kätte saanud 01.09.2017 (1.kd tl 24-26) ning seega on VÕS § 398 lg 1 ja TsÜS § 136 lg 3 alusel saabunud laenu tagastamise tähtaeg 01.11.
8. 5 2-17-18176
9. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, viivitades kostja kohustuse täitmisega. Hageja viivise nõue on seega VÕS §-s 94 sätestatud määras põhjendatud. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viiviseid 05.12.2017 seisuga summas 20,87 eurot. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. Lisaks nõuab hageja viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtutsuse tegemiseni, mis on 99,41 eurot (2800 x 8% x 162/365).

§ 367

kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud 12.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Tulenevalt

§ 174

lg 1 määrab asja menetlev kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 13. Hageja esindaja 26.04.2018 menetluskulu nimekirja kohaselt on hageja palunud kindlaks määrata ja välja mõista kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot, õigusabi kulu 14,8 tunni eest 2203,20 eurot, kohtuväline kulu 3,60 eurot (kinnistusraamatu väljavõtte tegemisega seotud kulu), kokku 2 506,80 eurot, koos käibemaksuga. Lisaks hageja 26.04.2018 täiendava menetluskulude nimekirja kohaselt ka 26.04.2018 kohtuistungiga seotud menetluskulud 6,3 tunni eest kokku 1058,40 eurot. Kokku moodustavad hageja menetluskulud 3 565,20 eurot. Lepingulise esindaja ajakulu antud asjas kokku on 21,1 tundi (14,8 h + 6,3 h) ja keskmine tunnitasu kogu vaidluse kohta 154,58 eurot. Hageja kinnitab, et kõik esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas 2-17-18176 ning

§ 174

lg 10 kohaselt ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa arvetel näidatud käibemaksu maha arvata. Hagejale on õigusteenust osutanud Advokaadibüroo TGS Baltic AS, menetluskulude nimekirjale on lisatud Raidman OÜ-le väljastatud arved osutatud õigusabi eest ning hageja ja Raidman OÜ vahelise kokkuleppe järgi peab hageja nimetatud kulud Raidman OÜ-le hüvitama vastavalt kokkuleppele käibemaksuga. 14.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulu kohtukulu ning vastavalt

§ 144p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud.

Menetlusosalise esindaja kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib olla eelkõige õigusteenuse osutamise tasu.

§ 144

p 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus-ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Selliseks kuluks on 3,60 eurot (koos käibemaksuga) seoses kinnistusraamatu väljavõtte tegemisega.

1. Kuivõrd kostja on vastu vaielnud hageja lepingulise esindaja kuludele, kontrollib kohus hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja esindaja õigusabi kulude detailne koosseis on alljärgnev: - 29.11.2017 - 1,2h - kliendi edastatud materjalide analüüs ja hagiavalduse koostamine; 6 2-17-18176 - 01.12.2017 - 0,4h - kliendilt täiendava info ja dokumentide küsimine, hagiavalduse ettevalmistamiseks vajalik infovahetus kliendiga; - 04.12.2017 - 3,2 h - hagiavalduse ettevalmistamine; - 05.12.2017 - 0,6 h - hagi täiendamine, lisade komplekteerimine ja hagi kohtule esitamine e-toimiku vahendusel; - 09.01.2018 - 0,5h - hagivastuse analüüs, e-kiri kohtule vastuse lisade kohta; - 10.01.2018 - 0,9h - hagivastuse lisade analüüs, e-kiri kliendile täiendava info ja materjalide küsimisega; - 25.01.2018 - 4,4h - hageja arvamuse koostamine; - 27.01.2018 - 0,6h - hageja arvamuse täiendamine ja kohtule esitamine. - 26.02.2018 - 0,5h - kostja 19.02.2018 arvamuse ja kohtu 26.02.2018 määruse analüüs, infovahetus kliendiga menetluslikust seisust ja edasistest toimingutest; - 20.03.2018 – 0.6h – kostja 16.03.2018 dokumendi ja tõendite analüüs, menetlustaktika kavandamine; - 05.04.2018 – 1,1h, vastuse koostamine kohtu nõudele; - 06.04.2018 – 0,2h – hageja arvamuse täiendamine ja kohtule esitamine; - 11.04.2018 – 0,6h – istungiaja kooskõlastamine, kohtumääruse analüüs, info vahetus ja juhised kliendile seoses eelseisva istungiga; - 25.04.2018 – ettevalmistumine istungiks 2,5h; - 26.04.2018 – osalemine istungil ja sõiduaeg ½ määras kokku 3,8h. Hagejale osutati õigusabi kokku 21,1 tundi, keskmine tunnitasu kogu vaidluse kohta 154,58 eurot (koos käibemaksuga). Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hagi esitamisega seonduv ajakulu 5,4 tundi ja hagi vastusele arvamuse koostamise ajakulu 6,4 tundi puhul on hageja esindaja tunnitasu olnud 120 eurot ning ülejäänud ajakulu toimingud arvestatud tunnitasuga 140 eurot, millele mõlemal juhul lisandub käibemaks.
2. Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb analüüsida sarnaselt õigusabikulude põhjendatusele ja vajalikkusele (

§ 175

lg 1) ning seda olenemata sellest, kas tunnitasu suurusele on esitatud vastuväiteid. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (
3. oktoobri
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-193-13) (p 25). Samas on Riigikohus näiteks pidanud põhjendatud tunnitasuks nii 147,49 eurot (RKTKm 3-2-1-98-13, p-d 5, 9, 13) kui ka 153 eurot (RKTKm 3-2-1115-14, p 14). Kohus leiab, et tegemist on keskmiselt keeruka vaidlusega ning tööühiku hind 120 eurot (ilma käibemaksuta), samuti tööühiku hind 140 eurot (ilma käibemaksuta) vastab asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega.
5. Kostja vaidleb vastu hageja menetluskuludele leides, et tegemist on ebamõistlikult suurte menetluskuludega arvestades juhtumi sisu, kulunud aeg 21,1 tundi tundub veidi liialdatult, arvestades, et tegemist on advokaadibüroole igapäevaste juhtumitega ning enamus on standardprotseduurid. Kostja palub arvestada, et täna pakub riik ka tasuta õigusabi andmist (hageja õigusabi andmine 75 eurot) ning ka soodustingimustel õigusabi teenust. Kostja leiab, et hagejal oli võimalus õigusabi saada ka oluliselt soodsamatel tingimustel. Kostja lisab, et juhul kui kohus teeb otsuse hageja kasuks, siis taotleb kostja kohtukulude vähendamist vähemalt 1/3 võrra.
6. Kokku on hagejal kulunud õigusteenuse osutamisele 21,1 tundi, sellest hagiavalduse koostamisega seonduvalt kokku 5,4 tundi. Arvestades hagiavalduse mahtu ja sisu (sisulist osa ca 3 lk), samuti asjaolu, et hagiavalduse koostamise ajakulu sisaldub korduvalt erinevatel ridadel, samas kajastub hagi ettevalmistamisele kulunud toiming 3,2 tundi ka eraldi reana, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks 7 2-17-18176 hagiavalduse koostamisega seonduva ajakulu kokku, sh materjalide analüüs ja kliendiga infovahetus, 4,5 tunni ulatuses. Hageja on esitanud 27.01.2018 arvamuse kostja vastusele hagile ja selle koostamisele on kulunud hagejal kokku 6,4 tundi. Hageja on kulutanud hagi vastuse analüüsile koos e-kirjadega kohtule aega 1,4 (0,5+0,9) tundi. Põhjendatuks ei pea kohus hagi vastuse analüüsi korduvalt märgitud ajakulu 1,4 tunni (0,5+0,9) ulatuses koos e-kirjade koostamisega. Kohtu toimikust nähtub üksnes 09.01.2018 ekiri seonduvalt lisade nähtavaks muutmisega. Samas on lisad ka nähtvaks tehtud hagejale (I kd, tl 79). Arvestades, et hagejal on kulunud arvamuse koostamisele 4,4 tundi (25.01.2018), lisaks 0,6 tundi selle täiendamisele ning hinnates mõlema dokumendi mahtu ja sisu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks hagi vastusele arvamuse koostamise ajakulu kokku koos hagi vastuse analüüsiga 5 tunni ulatuses. 26.02.2018 kohtumääruse puhul on tegemist korraldava määrusega, millega rahuldati hageja taotlus, selgitati tõendamiskoormist ja teatati kostja 19.02.2018 arvamuse esitamisest. Viidatud määrusega ei kaasnenud hagejale kohustust, mistõttu loeb kohus selle tutvumise ajakulu koos kostja 19.02.2018 arvamuse tutvumisega põhjendatuks 0,3 tunni ulatuses. 20.03.2018, 05.04.2018 ja 06.04.2018 toimingute ajakulu kokku 1,9 tundi seondub kostja 16.03.2018 taotlustele vastamisega. Arvestades mõlema dokumendi, nii kostja 16.03.2018 taotluse (ca 0,75 lk dokument sisaldas vaid taotlust kostja enda vande all ülekuulamiseks ja not.lepingu väljanõudmist) kui ka hageja 06.04.2018 arvamuse (hageja vastus kostja vande all ülekuulamisele ja tõenditele) mahtu ja sisu, ei saanud kuluda kohtu hinnangul õigusteadmistega professionaalsel lepingulisel esindajal viidatud toimingutele kokku rohkem kui 1 tund, mille kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks. 11.04.2018 toimingu ajakulu 0,6 tundi on seotud 11.04.2018 kohtumäärusega, milles kohus jättis rahuldamata kostja taotlused ja mh määras istungi aja. Kohus leiab, et põhjendatud aeg on 0,3 tundi, vähendades toimingule kulunud aega 0,3 tunni võrra. Kostja on vastu vaielnud hageja kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulule 2,5 tundi leides, et toimikumaterjalide läbitöötamine, küsimuste ettevalmistamine kostjale ja tunnistajatele ei võta nii pikalt aega, konkreetsel juhul kui kõik materjalid on eelnevalt läbi töötatud ja analüüsitud, hageja esitas kohtus minimaalselt küsimusi. Kohus nõustub siinkohal kostjaga, vähendades viidatud ajakulu 1,5 tunni võrra, lugedes põhjendatuks ja vajalikuks kohtuistungiks ettevalmistamise ajakuluks 1 tunni. Hageja nimekirja kohaselt on 26.04.2018 toimingu ajakulu 3,8 tundi (osalemine istungil ja sõiduaeg ½ määras). Kohtu toimiku kohaselt kestis 26.04.2018 kohtuistung kella 10-12.20 (II kd, tl 21-32), mistõttu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks kohtuistungil osalemise ajakulu 2 tunni ja 20 min ulatuses, seega 2,3 tundi. Riigikohus on oma
7. juuni 2013 määruses 3-2-1-65-13 leidnud, et eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu AdvS § 60 tähenduses). Lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, so transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus.

§-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ei võimalda aga mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest.

§ 217

lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd

§ 144

p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalikuks kuluks otsene sõidukulu marsruudil Tartu-Paide-Tartu (ca 200 km) summas 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta, so 60 eurot. 8 2-17-18176 19. Kostja on palunud arvestada, et hagejal oli võimalus õigusabi saada ka oluliselt soodsamatel tingimustel. Tulenevalt

dest 217 ja 218 on menetlusosalisel üldjuhul vaba valik, kas ta soovib tsiviilkohtumenetluses osaleda isiklikult või esindaja vahendusel. Kui ta soovib osaleda lepingulise esindaja kaudu, siis

§ 218

lg 1 loetelus, esimesena nimetatud alternatiiv on volitada selleks advokaati, kelle õiguslane ettevalmistus ja kutseoskused võimaldavad asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse saamise kohtumenetluses. Samas ei pea see olema advokaat, menetlusosalisel on võimalus volitada ka teisi esindajaid, kuid kindlasti ei saa menetlusosalisele ette heita seda, millise esindaja kaudu soovib ta menetluses osaleda, kuivõrd see on tema vaba valik ja õigus.

1. Kokku hindab kohus põhjendatuks hageja esindaja ajakulu 14,4 tundi, sellest 9,5 tundi tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku summas 1368 eurot ja 4,6 tundi tunnitasuga 140 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku summas 772,80 eurot, lisaks sõidukulud 60 eurot, registri väljavõttega seonduv kulu 3,6 eurot ja riigilõiv 300 eurot, kokku 2504,40 eurot.
2. Hageja taotlusel ja

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus kohtumääruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni st menetluskulude tasumiseni.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi kohtunik 9