lg 1 p 2 alusel II rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud nõuetest ei ole raha saanud: 1) Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 1 626.77 eurot; 2) R. N 2 266.93 eurot; 3) Swedbank Liising AS 2 560.36 eurot; 4) Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 87 139.61 eurot; 5) R. K 27 800.04 eurot. 3. Vabastada Ly Müürsoo Andres Puhasmets’a (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. 1
Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud üle andma poole.
tehtud ja tehtavad väljamaksed on ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud 1 140 eurot koos käibemaksuga, millest 476.40 eurot koos käibemaksuga mõisteti välja riigi vahenditest, pankrotimenetluse kulud 200 eurot, millele lisandub käibemaks 40 eurot, kokku 240 eurot ja halduri tasu 920 eurot, millele lisandub käibemaks 184 eurot, kokku 1 104 eurot. 6. Pankrotimenetluses ei ole raha saadud
lg 1 p 2 alusel tunnustatud II rahuldamisjärgu nõuetest Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 1 626.77 eurot; R. N 2 266.93 eurot; Swedbank Liising AS 2 560.36 eurot; Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 87 139.61 eurot; R. K 27 800.04 eurot. 7. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt on Andres Puhasmets juhatuse liige ja osanik xxxx OÜ (reg.kood xxxx, esmakanne 25.08.2016). Osa nimiväärtusus on 2500 eurot (asutatud sissemakset tegemata). Maksuvõlg puudub. Haldur korraldas osa müügiks enampakkumised alghindadega 2 500 eurot, 1 250 eurot, 625 eurot, 313 eurot ja 200 eurot. Kõik enampakkumised nurjusid, kuna osavõtjaid ei olnud. Keegi vara vastu huvi ei tundnud. Maanteeameti andmetel on Andres Puhasmets’a nimele registreeritud alljärgnevad sõidukid: veoauto xxxx (reg.märk xxxx, ehitusaasta 1990). 08.06.2017 kohtuistungi protokollist nähtub, et võlgnik on teatanud, et autot reaalselt ei eksisteeri; sõiduauto xxxx (reg.märk xxxx, ehitusaasta 1967). Sõiduk asub nn vanas andmebaasis, mida 2010.a uude infosüsteemi ei kantud, kuna puudus tehnoülevaatus ja andmed olid uuendamata. Kuna tegemist on 50-aastase sõidukiga, siis see ilmselgelt ei eksisteeri enam. Halduri arvates võlgniku nimele registreeritud sõidukite näol ei ole tegemist likviidse varaga ja vara müük ei õnnestu. Pandiga koormatud vara pankrotimenetluses ei ole. Hagisid pankrotimenetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse. Kohtukulusid käesolevas menetluses ei ole. Pankroti põhjuseks oli ebaõnnestunud äritegevus, s.o muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. 3
, § 651, § 66, § 162, § 163 ja § 165 alusel kinnitada lõpparuanne ja lõpetada pankrotimenetlus, vabastada Ly Müürsoo pankrotihalduri kohustustest, otsustada kohustustest vabastamise menetluse algatamine, menetluse algatamisel nimetada usaldusisikuks Ly Müürsoo, kinnitada Andres Puhasmets’a ja usaldusisiku Ly Müürsoo vaheline kokkulepe, mille kohaselt on usaldusisiku tasuks ½ võlgnikule üleantavast tulust ja juhul, kui võlgnikule üleantav tulu puudub, siis kinnitada Andres Puhasmets’a usaldusisiku tasuks kokku 100 eurot (20 eurot aastas), millele lisandub käibemaks 20%, kokku 120 eurot ning mõista see välja Andres Puhasmets’alt, määrata pankrotihalduri tasuks 920 eurot, millele lisandub käibemaks 184 eurot, kokku 1 104 eurot. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 9. Kohus tutvunud lõpparuande ja halduri taotlusega, uurinud pankrotiasja raames esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamine 10.
p 5 alusel pankrotimenetlus lõppeb muu hulgas ka
Võlgniku pankrotivarast ei jätku võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vahendite puudumise tõttu pankrotimenetluses ei ole II rahuldamisjärgus raha osaliselt raha saanud Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 1 626.77 eurot; R. N 2 266.93 eurot; Swedbank Liising AS 2 560.36 eurot; Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 87 139.61 eurot; R. K 27 800.04 eurot 11. Et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli kuritegu, ei ole tuvastatud. Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ebaõnnestunud äritegevus. 12. 18.05.2018 avaldas pankrotihaldur vastavalt
lg 1 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate võlgniku lõpparuandega tutvumise võimaluse kohta. Samuti teatas haldur, et lõpparuandele saab esitada vastuväiteid Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates teate ilmumisest. Võlausaldajad pole kohtule vastuväiteid lõpparuandele esitanud. Kuna ei ole tuvastatud, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigused, siis nõustub kohus lõpparuandega, vastavalt
Halduri tasu 13.
lg 1 esimese ja teise lause alusel halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning võlgniku arvamuse. 14. Käesolevas pankrotiasjas on pankrotivaraks 2 118.24 eurot, millest 300 eurot laekus halduri osavõtul.
Pankrotihaldur leidis, et nimetatud tasu ei ole proportsioonis tehtud töö mahuga (haldur tutvus vara seisukorraga, korraldas vara müügi enampakkumistel, tutvus nõudeavaldustega, tegi võlausaldajale teateid nõudeavalduses olnud puuduste kohta jmt). Seega taotleb haldur määrata tema tasuks 920 eurot, millele lisandub käibemaks 184 eurot, kokku seega 1 104 eurot. Tasu palub haldur vastavalt
65 lg 1 ls 3 määrata OÜ-le Sentire M.K., mille kaudu haldur tegutseb. 18.05.2018 esitatud avalduses võlgnik on andunud nõusoleku kinnitada pankrotihalduri tasuks kogu pankrotimenetluse aja eest 1 104 eurot koos käibemaksuga. Samuti leidis võlgnik, et nimetatud tasu 4
lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus sama seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Et võlgniku suhtes esinevad
lg 2 punktides 1-5 sätestatud alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, ei ole tuvastatud. Võlausaldajad ja pankrotihaldur ei ole nende asjaolude esitamisest kohtule teatanud, samuti ei ole nad esitanud vastuväiteid võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Sellepärast koos pankrotimenetluse lõpetamisega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. 16. Vastavalt
lg-le 1, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb sama seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Halduri aruande kohaselt 17.05.2018 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku päevakorras oli pankrotimenetluse lõpetamise otsustamine ja usaldusisiku kandidatuuri esitamine. Ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Kuna haldur on neljal korral avaldanud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutusi koosoleku, kus on päevakorras usaldusisiku nimetamine, toimumise kohta ja ükski võlausaldaja ühestki koosolekust osa ei võtnud, siis saab teha järelduse, et võlausaldajatel puudub huvi ettepaneku tegemiseks usaldusisiku nimetamise kohta. Võlgniku ja halduri vahel 18.05.2018 sõlmitud kokkuleppes võlgnik on kinnitanud, et ei soovi täita usaldusisiku kohustusi ja avaldas soovi, et usaldusisiku kohustusi täidab Ly Müürsoo. Haldur sõlmis Andres Puhasmets’aga kokkuleppe, millega Andres Puhasmets andis nõusoleku, et ½ võlgnikule üleantavast
Juhul, kui võlgnikule üleantav tulu puudub, siis maksab Andres Puhasmets usaldusisiku tasuks kokku 100 eurot (20 eurot aastas), millele lisandub käibemaks 20 %. Ly Müürsoo on andnud nõusoleku täita usaldusisiku kohustusi. Kohus kohustab Ly Müürsoo’d täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus selgitab, et
lg 2 alusel peab Ly Müürsoo kui usaldusisik vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele raha välja maksma. 17. Samuti selgitab kohus võlgnikule, et
lg 1 tulenevalt ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). Võlgnikul on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või ettevõtlusest saadud tulust (
Võlgnik ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (
Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud üle andma poole (
18. Kohus kohustab võlgnikku ja usaldusisikut esitama kohtule kord aastas aruanded võlgniku tulude ning tuludest võlausaldajatele välja makstud summade kohta. Kohus hoiatab võlgnikku, et
lg 1 alusel võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.