Obsah (8)
§ 367§ 173§ 163§ 174§ 177§ 138§ 144§ 175Tsiviilasi nr 2-18-713 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 23. aprill 2018, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
§ 367
alusel viivisenõude, taotledes kostjalt nii sissenõutavaks muutunud viivise kui lisanduva viivise väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
§ 367
näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna kostja on oma lepingulise kohustuse – maksta tehtud töö eest tasu – täitnud üksnes osaliselt, rikkudes sellega lepingut, on hageja lisaks lepingu täitmisele õigustatud viivist nõudma. Hageja viivise arvestuse (tl 10, 12) kohaselt on 15.01.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 626,89 eurot (120,25 + 506,64). Hageja on viivist arvestanud arvetel nr 17-4 ja 17-5 (tl 8, 11) märgitud viivise määrast 0,05% päevas lähtudes. 3
(6)Kuna pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu ning kehtiva kohtupraktika kohaselt arve vastuvõtmine ja/või allkirjastamine ei tähenda üldjuhul seda, et arve vastuvõtja nõustub arvel esitatud tingimustega, milles varem kokkulepitud ei ole (vt Riigikohtu 17.12.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-09, p 11) ning hageja poolt kostjale väljastatud arvetel ühepoolne konstateering, et pooled on viivise määras 0,05% päevas kokku leppinud, ei ole kohtu hinnangul muutunud poolte kokkuleppe osaks, on hageja õigustatud viivist nõudma seadusjärgses määras. Arvelt nr 17-4 nähtuvalt jäi kostja oma rahalise kohustuse täitmisega viivitusse 15.07.2017 ja arvelt nr 17-5 nähtuvalt 29.07.
- Arvestades arve nr 17-4 osalist tasumist (tl 9) kostja poolt (07.08.2017 summas 3416,40 eurot, 10.09.2017 summas 500 eurot, 10.10.2017 summas 200 eurot ja 07.12.2017 summas 1000 eurot), on hageja 15.01.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 334,99 eurot (arvestus saadud viivisekalkulaatorit kasutades): viivis tasunõudelt 6416,40 eurot perioodi 15.07.2017 kuni 07.08.2017 eest 33,75 eurot, viivis tasunõudelt 3000 eurot perioodi 08.08.2017 kuni 10.09.2017 eest 22,36 eurot, viivis tasunõudelt 2500 eurot perioodi 11.09.2017 kuni 10.10.2017 eest 16,44 eurot, viivis tasunõudelt 2300 eurot perioodi 11.10.2017 kuni 07.12.2017 eest 29,24 eurot, viivis tasunõudelt 1300 eurot perioodi 08.12.2017 kuni 15.01.2018 eest 11,11 eurot, viisi tasunõudelt 5925,60 perioodi 29.07.2017 kuni 15.01.2018 eest 222,09 eurot, kokku seega 334,99 eurot (33,75 + 22,36 + 16,44 + 29,24 + 11,11 + 222,09). Kohus on seisukohal, et põhjendatud on ka hageja lisanduva viivise nõue. Kohus märgib, et viivise põhieesmärgiks on rahalise kohustuse täitmise rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivis tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest (lepingu mittekohane täitmine) ning seetõttu on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja ka lisanduv viivis seadusjärgses määras põhinõudelt 7225,60 eurot alates 16.01.2018 kuni põhinõude täitmiseni.
- Hageja nõuab kostjalt kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamist summas 539,60 eurot (sisaldab käibemaksu). Asja materjalidest nähtuvalt on hagejale kohtuväliselt õigusabi osutanud OÜ Pinker Albert Detektiivibüroo summas 230 eurot (tl 16-17) ja Advokaadibüroo LMP OÜ, koostades 29.12.2017 hageja nimel kostjale nõudeavalduse (tl 1314). Õigusabi osutamise kohta on väljastatud arve summas 309,60 eurot koos spetsifikatsiooniga (tl 18-19). VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab muuhulgas kulusid kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Nimetatud säte võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamist nõuda, kuid selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi. Kohus leiab, et kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitatavust tuleb jaatada eeldusel, et nad on mõistlikud VÕS § 128 lg 3 mõttes, st nad on võlausaldaja nõude maksmapanekuks sisuliselt vajalikud ja põhjendatud ning ei riku VÕS § 139 lg-s 2 sätestatud võlausaldaja kahju vähendamise kohustust. Kohus märgib, et üldjuhul võib mõistlikuks ja põhjendatuks pidada seda, et iga tsiviilkäibes osalev mõistlik isik teostab oma õigusi riiklikku sunnijõudu omava kohtusüsteemi kaudu. Kuigi hageja on kaasanud oma nõude maksmapanekuks detektiivibüroo, kellel ei ole reaalset sunnijõudu, on detektiivibüroo kaasabil 07.12.2017 laekunud kostjalt võlgnevuse katteks 1000 eurot, mistõttu peab kohus detektiivibüroo kulusid mõistlikeks VÕS § 128 lg 3 tähenduses, kuid seda summas 191,66 eurot 230 euro asemel ehk kahjuhüvitise summa ilma käibemaksuta, kuivõrd hageja on käibemaksukohustuslane ja saab seetõttu tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Samas on kohus seisukohal, et hageja ei teinud omapoolselt mõistlikult vajalikku, et väidetavat kahju ära hoida või vähendada, kui pöördus 20.12.2017 kohtusse pöördumise asemel järjekordse 4
(6)õigusabi osutava büroo poole. Vastavalt VÕS § 127 lg-le 3 tuleb kahju hüvitada üksnes sellises ulatuses, mis oli lepingu rikkujale ettenähtav lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tagajärjel. Kohtu hinnangul kostja ei teadnud ega pidanud teadma suulise töövõtulepingu sõlmimise ajal, et lepingu rikkumise korral pöördub hageja korduvalt enne kohtusse pöördumist erinevate õigusteenust osutavate büroode poole, mis toob talle kaasa kahju hüvitamise kohustuse. Seetõttu ei saa kohtu arvates pidada hagejapoolset järjekordset kohtuvälise kulu tekitamist mõistlikuks VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kahjuhüvitis summas 191,66 eurot. 8. Kokkuvõttes loeb kohus käesoleva otsusega hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 7752,25 eurot (7225,60 eurot põhinõude, 191,66 eurot kahjuhüvitise ja 334,99 eurot sissenõutavaks muutunud viivisenõude katteks). Lisaks mõistab kohus kostjalt välja lisanduva viivise seadusjärgses määras alates 16.01.2018 kuni põhinõude 7225,60 eurot täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
§ 173
lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
§ 163
lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~92% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 92% ulatuses kostja ja 8% ulatuses hageja kanda. 10.
§ 174
lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
§ 177
lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
§ 138
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (lepingulise esindaja kulud). Kuivõrd kostja osales kohtumenetluses oma seadusliku esindaja kaudu, ei ole tal menetluskulusid, mille rahalist suurust kindlaks määrata, tekkinud, mistõttu jätab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata menetluskulude puudumise tõttu. Hageja poolt tasutud riigilõiv 550 eurot on kohtukulu
§ 138
lg 2 järgi, vastates hagihinnale ja seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks
§ 144
p 1 mõttes ning need kulud peavad olema põhjendatud ja vajalikud
§ 175lg 1 järgi.
Hageja õigusabikulud kokku on 738 eurot ilma käibemaksuta (6 tundi 9 minutit × 120 eurot). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Arvestades nõude olemust (töövõtulepingujärgne tasu nõue), hagiavalduse vormi ja sisu (osaliselt kattuv 29.12.2017 nõudeavaldusega) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas (sisulisi vastuväiteid hageja nõudele ei esitatud, vaid sooviti majanduslikust olukorrast tulenevalt nõude vähendamist), peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks hagiavalduse ja kostja vastusele seisukoha koostamise ning 05.04.2018 kohtuistungil osalemise eest kokku 480 eurot (4 tundi × 120 eurot). Kohtu hinnangul tuleb hagejat esindanud lepingulise esindaja tasu 120 eurot tunnis ilma käibemaksuta pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 1030 eurot (550 + 480). Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 947,60 eurot (92% 1030 eurost). 5
(6)Hageja taotlusel mõistab kohus
§ 177
lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskuludelt 947,60 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6
(6)