1-14-9703/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. märts 2017, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-14-9703 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Olga Nõmmemees Asja läbivaatamise kuupäev 28.03.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid S. K.i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu S. K., isikukood XXX, xxx Kaitsja Nikolai Rõžov RESOLUTSIOON: Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta S. K. tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja Nikolai Rõžov taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 72 eurot, sh tasu 60 eurot ja käibemaks 12 eurot. Välja mõista S. K.´ilt riigituludesse menetluskulud 72 eurot kaitsjatasu. Menetluskulud 72 eurot tuleb tasuda 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700004431 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates 1 ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S. K.i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. S. K. on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 21.01.2015 kohtuotsusega KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 141 lg 2 p 1,6 järgi ning KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 kohaldamisega mõisteti karistuseks 3 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 21.07.2014 ja lõpp 20.07.
2. Kinnipidamisasutuses S. K.i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 16 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanedes kindel elukoht puudub. Vangistuse ajal on töötanud majandustöödel, töötas meeleldi, probleeme ei esinenud. Ema toetab S.K.i rahaliselt väga minimaalselt. Vanglas on lõpetanud 7 ja 8-nda klassi, hetkel õpib 9ndas kassis. On motiveeritud omandama põhihariduse ja kutse abikoka erialal. Suitsemisega alustas S.K. 6.a. ja enne vahistamist suitsetas ta kaks pakki päevas. Alkoholi hakkas ta tarvitama 9.a. ja narkootikume 11.a. Igapäevaselt tarvitas kanepit, harvemini LSD-d ja amfetamiini. On nuusutanud ka gaasi ja bensiini. Isik mõistab osaliselt, millised on sõltuvusainete tarvitamise tagajärjed ja nende mõju, kuid pisendab probleemide tõsidust. On diagnoositud sõltuvus. 12.01.2017- suitsetamise loobumise nõustamine. 01.04.2016-05.05.2016 läbis XXX õigusrikkujatele 22.09.16 -20.01.2017 alustas programmiga xxx.(jätkub) Vangistuses on kinnipeetavaga toimunud vestlused isiku kuritegelikust käitumisest ja väärtushinnangutest : 28.04.16 - oma väärtuste määratlemine ja tugevate tunnetega toimetulek, 21.07.2016 Vestlus hetkeolukorrast, peresuhetest, vestlus kriminaalhooldajaga 28.07.2016 toimetulekust emotsioonidega, käitumisest, enesekontrollist, 09.08.2016 peresuhete vestlus. 07.09.16 - psühholoogi vestlus emotsioonidega toimetulekust ja käitumisest. Nendevahelisest seosest. 19.09.16 - psühholoogi vestlus võimaluste analüüsimine emotsionaalse ebastabiilsusega toimetulekuks. S. K.i on kriminaalkorras karistatud esimest korda kehalise väärkohtlemise ja vägistamise eest. S. K.i on väärteokorras karistatud viiel korral: kolmel korral väheväärtusliku asja varguse eest; ühel korral narkootikumide ja psühhotroopsete ainete seaduse alusel; ühel korral tubakaseaduse alusel. Süüdistatav kriminaalasjas. Viru Vangla ei toeta S. K.i ennetähtaegset vabanemist Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt vabanemise korral ei ole kinnipeetaval kindla elukohta. Ema S. K.a juurde ei saa ta elama minna, kuna kinnipeetava õde K. K.a on kannatanu. Vanavanemate juurde elama minna ei ole mõistlik, kuna S. K.a sõnul tarvitavad nad alkoholi ning võivad kasutada vägivalda S. K.i suhtes. A.Š. on avaldanud soovi, et vabanemise korral S. K. elaks tema juures. Kriminaalhooldaja arvamusel, antud võimalus ei ole ka mõistlik, kuna A. Š. on käitumiskontrolli all ning kinnipeetava materjalidest selgub, et S.K.i väärkoheldi aadressil, kus elas A. Š.. S. K. on alates kolmandast eluaastast olnud psühholoogide ja psühhiaatrite vaateväljas. Ta on olnud kahel korralxxx (2011 ja 2012.a.). Temale on määratud raske puue ning erinevaid diagnoose, mis pärsivad normaalset käitumist ja tähelepanuvõimet. Kriminaalhooldaja on seisukohal, et tingimisi enne tähtaegne vabastamine ei ole mõistlik. Kinnipeetaval puudub kindel elukoht ning perekonna toetus. S. K. on noormees, kellel on diagnoositud mitmeid häireid ning talle on määratud raske puue. Sellistel tingimustel teostada käitumiskontrolli ei ole võimalik. Enne vangistust S. K. viibis mitu aastat xxx ja xxx, kus tema käitumine oli jätkuvalt probleemne. Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt, prokuratuur ei toeta S. K.i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 2 S. K. taotles kohtuistungil ennetähtaegset vabastamist. Selgitas, et vabaduses tal kindlat elukohta ei ole, aga võib asuda elama ema juurde või Lootuse külasse. Suhted emaga on head. Sai nüüd aru, et vanglas olla enam ei taha. Ei hakka vabaduses uusi kuritegusid toime panema. Jätkab õppimist. Hakkab käima ennast registreerimas. Kaitsja leidis, et vaatamata negatiivsetele asjaoludele on olemas alused S. K.i tingimisi ennetähtaega vabastamiseks. Tal on vabaduses elukoht olemas, suhted emaga on head. Vangistuses on läbinud sotsiaalprogrammi, omandanud põhiharidust. KOHTU SEISUKOHT Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud kinnipeetava, leiab, et S. K.i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. S. K. nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on kuusteist kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. S. K. on korduvalt väärteokorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Käesoleval ajal kannab karistust kehalise väärkohtlemise ja vägistamise eest. Järkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et isik ei ole võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Peale seda puudub kinnipeetaval vabaduses kindel elukoht. Käitumiskontrolli tingimused on aga tihedalt seotud vabaduses kindla elukoha olemasoluga, mis S. K.il praegu puudub. Süüdimõistetu väited ema juures (xxx) tagatud elukoha kohta on paljuasõnalised ja kinnitamata ning on vastuolus toimiku materjalidega, mille kohaselt ema S.K.a juurde ei saa süüdimõistetu elama minna, kuna seal elav kinnipeetava õde Karina K.a on kannatanu. Ülaltoodust võib järeldada, et S. K.i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. S. K. kannab karistust mh esimese astme kuriteo eest ning üldpreventsiooni seisukohalt karistuse kandmise jätkamine on käesoleval juhul väga oluline. Kohus leiab, et arvestades kuritegude iseloomu ning kinnipeetava käitumist vangistuses (rohked distsiplinaarkaristused), ei ole S. K.i ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 3 Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu S. K.i vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik 4