MS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON Vabastada Rait Õiso tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 19.02.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistuse lõpuni s.o. 31.03.2019 ja määrata tema katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseajal kuu jooksul järgima
lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx, xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada Rait Õiso suhtes käitumiskontrolli ajaks
75 lg 2 p 2, 4, 7 ja 8 järgmised kohustused: 1 alusel - - mitte tarvitada alkoholi; asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; mitte viibida paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume ning mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a. lähisugulased); osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja Rait Õisole. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 20.04.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Rait Õiso vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Rait Õiso on süüdi tunnistanud Viru Maakohtu 19.02.2018 otsusega
lg 2 p 4, 7,
lg 2 p 1, 4 ja
lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning
lg 1 kohaldamisega suurendades raskeimat karistust mõistis kohus Rait Õisole karistuseks 2 aastat 5 kuud vangistust.
lg 1 alusel moodustas kohus liitkaristuse 05.10.2016 Viru Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-16-4869 mõistetud karistuse ärakandmata osaga ning lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga mõistis Rait Õisole lõplikuks ära kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 5 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 05.10.2016. Viru Maakohtu 19.02.2018 otsusega on Rait Õiso süüdi tunnistatud ka
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõistis rahalise karistuse 100 päevamäära ulatuses s.o 1000 eurot, mis viiakse täide iseseisvalt. Kinnipeetavat on kuuel korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Käesolevat karistust kannab varguse, kelmuse ning isiku tähtsa dokumendi kuritarvitamise eest. Kuritegu on toime pandud rahalise kasu saamiseks ning grupi mõjul. Varasemalt on isikut karistatud kehalise väärkohtlemise, kahel korral varavastaste süütegude, identiteedi varguse, röövimise, väljapressimise ja kuriteost mitteteatamise ning varjamise eest. Käesoleva kuriteoga vägivalda ei kaasnenud, seega vägivaldsuse raskusaste on vähenenud. Praeguse kuriteoga on saadud suuremat tulu. Varasemalt on kuritegudes osalenud alaealisena täiskasvanute kaasosalisena, kuid mitte otseselt teo toimepanijana. Kuritegude muster kordub ja käitumine sarnaneb varasemaga. Soodusteguriteks on grupi mõju ning alkoholi kuritarvitamine. Tulenevalt Rait Õiso ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ei toeta Viru Vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega ühes lisakohustuste määramisega. Kohtuistung 2 Rait Õiso taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et tal on töökoht, elukoht ja toetavad lähedased, 2 last ning pooleliolev lahutus viimase lapse emast, kellega plaanib vabanemise korral siiski ära leppida. Tunnistas, et alkoholiga on probleeme, kuid tahab vabaduses selle probleemiga tõsiselt tegeleda ja muuta oma elustiili, et mitte vanglasse tagasi sattuda. Selgitas, et viibib avavanglas, töötab toidujagajana. Kinnitas, et vanade ja kriminaalsetete tuttavatega enam ei suhtle, võtab end kokku, seab oma elu korda ja katseajal probleeme ei tule. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei ole vastu kinnipeetava ennetähtaegsele vabastamisele. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ning prokuröri seisukohaga leiab, et Rait Õiso saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vastavalt
lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Rait Õisole saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on tema õiguskuulekas käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Rait Õiso käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Käesoleval juhul on see eeldus täidetud. Käesoleval ajal viibib kinnipeetav avavanglas. Kohus on seisukohal, et leebemale kinnipidamisrežiimile üleviimine viitab usaldusele ja kinnipeetava käitumises toimunud positiivsetele muutustele. Positiivsena võib veel välja tuua, et kinnipeetav on vanglas läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja selle jätkuprogrammi ning „Sotsiaalsete oskuste treening“. Ka on isik käinud psühholoogi vastuvõttudel ning läbinud vestlused kuritegelikust käitumisest ja ühiskonnas aktsepteeritud väärtushinnagute ning kriminaalhoolduse vajalikkuse teemadel. Samuti on kinnipeetav töötanud erinevatel majandustöödel. Seega on kinnipeetav vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Vabanemise korral asub kinnipeetav omaette elama. Tegemist on vennale kuuluva 3-toalise korteriga, seega on Rait Õisol olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Vabanemisjärgne töökoht on isikule garanteeritud OÜ’s xxxx. Seega saab isikul olema igakuine kindel sissetulek, mis on oluline tema iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Positiivne on siinjuures asjaolu, et kinnipeetaval puuduvad rahalised tasumata nõuded 3 ning vabanemisfondis on 354 eurot. Töötamisse suhtub positiivselt, kuigi enne vangistust ametlikult töötanud pole, seega puudub ka vastav kogemus. Kinnipeetavat on vabaduses ootamas ema, isa, õed ja vennad. Suhted lähedastega on head ja toetavad, lähedased on valmis kinnipeetavale vabanemise korral tagama ka elementaarse toetuse. Ka on isikul 2 alaealist last, kellede elus kavatseb vabanemise korral osaleda. Kinnipeetava ema sõnul on poeg vangistuse ajal muutnud oma ellusuhtumist ning on väljendanud soovi seada oma elu korda. Samas kuuluvad kinnipeetava suhtlusringkonda ka kriminaalkorras karistatud isikud, kuid isiku enda sõnul on suhtlus nendega katkenud. Kinnipeetav on ka aru saanud, kuidas varasem suhtlusringkond on mõjutanud tema elu ja käekäiku. Kriminaalkorras on karistatud ka Rait Õiso isa ja üks vendadest. Kohtu hinnangul on äärmiselt oluline, et Rait Õiso vabanedes ei suhtleks kriminaalse taustaga isikutega (v.a. lähisugulased), kuna tal on kalduvus alluda grupi negatiivsele mõjule ning tema jaoks on oluline teiste arvamus ning soov kuhugi kuuluda. Rait Õisol on probleeme alkoholi tarvitamisega, ka kuritegusid on toime pannud alkoholijoobes. Alkoholisõltuvus on diagnoositud. Kinnipeetav ise ennast sõltlaseks ei pea, alkoholi tarvitamist peab noortekultuuri normaalseks osaks. Samas isik mõistab seost alkoholi tarvitamise ja kuritegeliku käitumise vahel. Isik plaanib vabanedes alkoholi tarvitamist vähendada. Narkootikumidega kokkupuude puudub ning muid kuritarvitusi ja probleemkäitumist ei esine, mis on kohtu hinnangul positiivne. Vangla iseloomustuse kohaselt on isik vestlustel tasakaalukas ning on aru saanud, et on varasemalt käitunud valesti ja suhelnud valede inimestega, mistõttu on põhjustanud teistele inimestele kannatusi. Rait Õiso käib eraviisiliselt kaplaniga suhtlemas parandamaks oma mõttemaailma ning leidmaks mentaalset tugevust läbi usu. Vaenulikke hoiakuid ei väljenda, saab aru muutuste vajalikkusest ning on valmis end muutma. Tulevikuplaanid on reaalsed. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu püüdlikkus (distsiplinaarkaristuste puudumine, avavanglas viibimine, töötamine jne) ning üldised positiivsed hoiakud viitavad sellele, et karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid on täidetud ning tema resotsialiseerumine ei tohiks osutuda probleemiks. Ja kuigi vangla ei toeta Rait Õiso ennetähtaega vangistusest vabastamist, ei ole tema seisukoht kohtu jaoks siduva iseloomuga. Edasi leiab kohus Rait Õiso vabanemisjärgseid elutingimusi hinnates, et midagi sellist, mis tema käesoleva vabastamise kahtluse alla seaks või välistaks, ei saa täheldada siingi. Vastupidi, tal on olemas kõik vajalik selleks, et vabaduses uut seaduskuulekat elu alustada ja varasemaid vigu enam mitte korrata. Nimelt on tal elu- ja töökoht, suhted lähedastega on head ning lähedased on valmis teda toetama. Eelnimetatud asjaoludest saab kohtu hinnangul teha järelduse, et Rait Õiso on nii sõnades kui tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks ja tema seaduskuulekust soodustavad ka vabanemisjärgsed elutingimused. Ehk siis kirjeldatud olukorras ei pruugi süüdimõistetu jätkuv kinnipidamine soovitud mõju enam avaldada. Rait Õiso õiguskuuleka käitumise tagamisel võib suurema kaaluga olla tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ja käitumiskontrolli nõuetele allutamine ning kriminaalhooldaja poolne toetus võib olla oluline, abistamaks teda oma eesmärkide täitmisel. Siinjuures aitab Rait Õiso üle kontrolli teostamisel tema allutamine
lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ja temale
Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist suurendavad temal varasem alkoholi tarbimine ja selle seotus kuritegeliku käitumisega, tema tutvusringkonnas kriminaalse taustaga isikute olemasolu ja isiku mõjutatavus ning asjaolu, et tema kuritegude ajendiks on olnud materiaalse kasu saamine. Lisaks on kohus seisukohal, et taasühiskonnastavad tegevused sotsiaalprogrammis osalemise näol maandavad uue kuriteo toimepanemise riski. Katseaja pikkuseks on
lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära kandmata jäänud karistuse osast loetakse Rait Õiso lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab Rait Õiso suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.