KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 05. juuni 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-13-1021 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Elle Karm Tõlk Jelena La

§ 76; Kr

MS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Vabastada Mart Elerma tingimisi enne tähtaega temale Harju Maakohtu 22.04.2013 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, s.o. 14.02.2021 ja määrata tema katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseaja esimese 14 (neljateistkümne) kuu jooksul järgima

§ 75

lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx, xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada Mart Elerma suhtes käitumiskontrolli ajaks

§ 75

lg 2 p 2, 4, 7 ja 8 alusel järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; 3) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldajalt selleks eelnevalt luba saamata; 4) osaleda kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Mart Elerma vabastada tingimisi elektroonilise valve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kestusega kuus

§ 415

lg 1, § 418 lg 2 p 1, § 418 lg 3 ja § 4181 lg 3 järgi ning

§ 64

lg 1 alusel lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega mõistis kohus talle karistuseks 6 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 kohaselt suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 15.03.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 2 aastat ja 6 kuud vangistust võrra mõistes Mart Elermale lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 14.08.

1. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava Mart Elerma vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes lisakohustuste määramisega. Kohtuistung Kinnipeetav taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kinnipeetav avaldas, et ta pühendab end perele ja lastele, hakkab tööle firmas xxxx OÜ, hakkab maksma hagisid ja ülejäänud raha jääb pere toetuseks. Lähedasteks on abikaasa ja lapsed, kellest poeg on juba 30 ja tütar
2. Selgitas, et on elu üle järele mõelnud ja saab aru, kui palju ta oma perele on kannatusi põhjustanud, nüüd tahab ainult head teha ja perega koos olla. Kinnitas, et suudab täita kriminaalhoolduse nõudeid ning alkoholiga enam sõber ei ole. 2 Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab Mart Elerma vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga ning prokuröri kirjaliku seisukohaga leiab, et Mart Elerma saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes tema allutamisega käitumiskontrollile.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Vastavalt

§ 76

lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Mart Elerma käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht pere juures. Tegemist on kinnipeetava abikaasale kuuluva 4-toalise majaga ja see sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Pereliikmed on seadme paigaldamiseks nõusoleku andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Lähedasteks on abikaasa ning täiskasvanud lapsed, omavahelised suhted on head ning toetavad ja kinnipeetav on koju oodatud. Pere on käinud ka vanglas kokkusaamistel. Samas on tema sõpruskonda ennem vangistust kuulunud ka kriminaalse taustaga isikuid, kellega Mart Elerma ei plaani suhteid katkestada, kuna ei näe selleks vajadust. Enda sõnul teeb oma otsused ise ja teiste poolt mõjutatav pole. Vabanemisjärgne töökoht on Mart Elermale garanteeritud OÜ’s xxxx, mis on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes ja olukorras, kus isikul on tasumata nõudeid 11 731 eurot ja vabanemisfondis on 1062 eurot. Isikliku regulaarse sissetuleku omamine vähendab kohtu hinnangul majandusliku kasu saamise eesmärki teenivate uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetaval on ka ehituse- ja restaureerimise alased teadmised, seega tema konkurentsivõime tööturul ei tohiks olla problemaatiline. Samas on tal võimalik puude tõttu taastada ka töövõimetuspension. Abikaasa töötab ja on nõus Mart Elermad toetama, sama on lubanud poeg. Pere majanduslik olukord on hea, lisasissetulekuid saadakse ka oma majapidamisest. 3 Positiivseks loeb kohus ka seda, et Mart Elerma on vangistuses erinevatel ametitel töötanud ja alates 10.05.2016 kuni käesoleva ajani töötab köögitöölisena. Töökohustuste täitmisega probleeme pole, ametnikesse suhtub viisakalt. Ka on isik läbinud riskipõhised vestlused alkoholi tarvitamise teemal. Seega on Mart Elerma vanglas viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Vangla iseloomustuse kohaselt on Mart Elerma endaga üsna rahul, mina-pildiga probleeme pole, vägivalda kasutanud ei ole, tuleviku eesmärgid on reaalsed ning seotud pere ja koduga. Samas on kinnipeetav kolmel korral määratud kriminaalhooldusele, millest üks on möödunud nõuetekohaselt, kuid kahel korral on karistus pööratud täitmisele kriminaalhooldaja erakorralise ettekande põhjal. Kinnipeetava enda sõnul tal alkoholi tarvitamisega eriti probleeme ei ole, samas teab oma riske seoses alkoholiga (on varasemalt karistatud sõiduki joobes juhtimise eest). Isik kinnitab ise, et vanuse tõttu tahab rahulikumat elu elada. Narkootikumidega kokkupuude puudub. Kohtu hinnangul näitab süüdimõistetu püüdlikkus (distsiplinaarkaristuste puudumine ja vanglas töötamine jne), et karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid on täidetud ning tema resotsialiseerumine ei tohiks osutuda probleemiks. Edasi leiab kohus Mart Elerma vabanemisjärgseid elutingimusi hinnates, et midagi sellist, mis tema käesoleva vabastamise kahtluse alla seaks või välistaks, ei saa täheldada. Vastupidi, tal on olemas kõik vajalik selleks, et vabaduses uut seaduskuulekat elu alustada ja varasemaid vigu enam mitte korrata. Nimelt on tal elu- ja töökoht, suhted lähedastega on head ning lähedased on valmis teda ka toetama. Kohus on seisukohal, et eelkirjeldatud olukorras ei pruugi süüdimõistetu jätkuv kinnipidamine soovitud mõju enam avaldada. Mart Elerma õiguskuuleka käitumise tagamisel võib suurema kaaluga olla tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ja käitumiskontrolli nõuetele allutamine. Seda enam, et kinnipeetav on vangistuses viibinud päris pikka aega ning kriminaalhooldaja poolne toetus võib olla oluline, abistamaks teda oma eesmärkide täitmisel. Siinjuures aitab Mart Elerma üle kontrolli teostamisel tema allutamine

§ 75

lg 1 p-des 16 loetletud kontrollnõuetele ja temale

§ 75lg 2 p-des 2, 4, 7 ja 8 ära märgitud kohustuste panemine.

Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist võivad suurendada tema varasem alkoholi tarvitamine, kriminaalse taustaga tuttavad ning ebaseaduslikud elatise teenimise viisid. Veel märgib kohus, et ennetähtaegse vabanemise olemus seisneb selles, et vanglast vabanenud süüdimõistetu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on jälgimisel ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Elektroonilise valve puhul on Mart Elermal kohustus viibida elektroonilise valveseadme jälgimispiirkonnas, välja arvatud aegadel, millised on kriminaalhooldusametnikuga eelnevalt kooskõlastatud. Oluline on ka märkida, et järelevalveametnikul on õigus kontrollida isiku viibimist kohtades, millised on eelnevalt kokku lepitud ning jäävad valveseadme jälgimisalast välja. Olukorras, kui elektroonilisele valvele allutatud isik ei naase määratud ajaks valveseadme jälgimisalasse ning ei teavita järelevalve ametnikku viivitamatult esinenud takistusest, tekib koheselt alus isiku kinni pidamiseks ning rakendub isiku tagaotsimine. Sama juhtub olukorras, kui isik püüab kahjustada enda elukohas asuvat või tema keha külge kinnitatud jälgimisseadet. Kriminaalhooldusele allutamisega ei ole võimalik kõiki probleeme ära hoida, kuid siiski on kriminaalhooldusele ja elektroonilisele valvele allutatud endine süüdimõistetud kinnipeetav 4 ühiskonnale oluliselt turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita vangistuse kandmiselt vabanenud isik. Kohus rõhutab lõpetuseks veel, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ärakandmata jäänud karistuse osast loetakse Mart Elerma lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab Mart Elerma suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. Kohus vabastab Mart Elerma karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustustega. Katseaja pikkuseks on

§ 76

lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks.

§ 751

lg 3 kohaselt võib elektroonilise valve tähtaja määrata ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus peab igapäevaeluga taaskohanemise eesmärgil põhjendatuks elektroonilise valve kestust 6 kuud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5