Obsah (16)

§ 108§ 2§ 635§ 637§ 82§ 76§ 110§ 77§ 115§ 646§ 112§ 116§ 641§ 650§ 101§ 113

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-17-345 Otsuse tegemise aeg ja koht 23. mai 2018. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi Valsnera OÜ hagi L. T. vastu võlg

§ 108

). Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb

§ 2lg 1, § 8 lg 2 ja § 76 lg 1.

Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. 13. Töövõtuleping on tasuline leping. Töövõtja põhikohustuseks on

§ 635

lg 1 kohaselt töö (valmis)tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Need kohustused on omavahel vastastikuses (kahekülgsed lepingud, milles iga pool võtab endale kohustuse ainult sellepärast, et teine pool võtab endale samuti kohustuse) suhtes. 14. Kohus võtab seisukoha hageja poolt esitatud nõude osas, mis puudutab töövõtulepinguga ettenähtud töid.

§ 635

lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt on pooltel vastastikused kohustused: töövõtjal tuleb töö (valmis) teha ja tellija peab tehtud töö eest tasuma. Töövõtja tasunõue muutub

§ 637lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega.

Sama sätte lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. 15. Käesoleval juhul ei ole pooled kokku leppinud töö vastuvõtmises tellija poolt. Arvestades remonditööde objekti ja mahtu, ei saa väita, et töö vastuvõtmine eraldi vormistatava toiminguna oleks tavaline. Lepingu kohaselt teostakse lõplik arvestus peale tööde vastuvõtu akti allakirjutamist. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et antud juhul kohaldub

§ 637lg 3, mille kohaselt muutus tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

16.

§ 637

lg 4 sätestab, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks üksnes juhul, kui töö on vastu võetud. Reeglina toimub töö vastuvõtmine siiski tellijapoolse töö ülevaatamisega, sellisel juhul väljendub töö vastuvõtmisele suunatud tahteavaldus tihti tellijapoolne kinnitus et ta on töö üle vaadanud ning sellel ei ole väliselt äratuntavaid puuduseid. 6 17.

§ 637

lg 5 kohaselt, ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleadmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust.

1. Vaidlust ei ole, et kostja on töö üle vaadanud ja teavitanud, et töös esinevad puudused. Pooled vaidlevad lepingu järgi viimase summa tasumise osas. Samuti on pooled eri seisukohtadel töödes esinevates puuduste osas ja selles, kas töö vastas lepingutingimustele või mitte. Kostja esitas kohtule akti mis on adresseeritud hagejale ning aktis märgib kostja millised puudused esinevad tehtud töös (I kd, tl 136-137).
2. Hageja nõude rahuldamise eeldusena on vajalik tuvastada, milliste tööde tegemises poolte vahel kokku lepiti, millise tasu eest, kas töö on hageja poolt valminud ja kas hageja tasunõue on muutunud

§ 82

lg 7 ja 637 lg 4 mõttes sissenõutavaks, so kas hageja poolt lepingu alusel ettenähtud tööd on kostja poolt vastu võetud või tuleb lugeda vastuvõetuks. Asjas ei ole poolte vahel vaidlust, et töövõtulepinguga hõlmatud lepingulised tööd ja nende maksumus olid ära määratud töövõtulepingus. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust, et lepingu kogumaksumusest 11 600 eurost on kostja tasunud 7 600 eurot. 20. Samas ei muuda töö vastuvõtmine

§ 76

lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi 3. lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Küll omab see olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Nimelt, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse

§ 76

lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. 21. Tellija võib

§ 110

lg 1 järgi keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest põhimõtteliselt nii juhul, kui töö on üldse tegemata kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet (

§ 108lg 2 ja 6).

Seega on tellija kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele

§-de 77 ja 641 mõttes, mh peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga. Selleks, et tellija saaks kasutada töövõtja suhtes puudustega tööle tuginedes õiguskaitsevahendeid, mh keelduda töö vastuvõtmisest, peab töövõtja puuduste eest ka vastutama. See tähendab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, peab tellija selle siiski vastu võtma, kui töövõtja ei vastuta seaduse või lepingu kohaselt puuduse eest. 22.

§ 77

lg 1 teisest lause kohaselt, kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Poolte vahel sõlmitud lepingust ei ole määratud kvaliteedinõudeid.

1. Asjas on poolte vahel vaidlus selles, kas hageja poolt kostjale tehtud tööd olid valmis ja puudusteta. Kostja on oma vastuses märkinud, et hageja poolt üleantud töödes olid puudused. Kostja on hagejale 15.12.
2. a saatnud e-kirja koos pildiga, milles palub puudused kõrvaldada (I kd. lk 39-50) ja 26.12.
3. a (I kd lk 60-61). Seega on kostja andnud hagejale teada, viidates töös esinevatele puudustele. Kostja on keeldunud tasu maksmisest, väites, et töö ei vastanud lepingutingimustele.
4. Riigikohus on lahendis 3-2-1-80-08 märkinud (p 31-32), et tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine iseenesest ei mõjuta kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Küll peab kostja arvestama, et need asjaolud 7 on tema tõendada, st kui ta ei suuda tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi rakendamist (mh eeldusi selle rakendamiseks), peab ta hagejale kokkulepitud tasu maksma. Kokkulepitud tasu maksmata jätmisest saab tellija keelduda n.ö lõplikult üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks

§ 115

lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks

§ 646lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega.

Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda

§ 112lg 1 alusel, hinna alandamise võrra.

Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest

§ 116lg 1 alusel lepingust taganedes.

1. Antud juhul kostja ei ole esitatud kahju hüvitamise nõuet ega lepingust taganenud. Kostja märgib oma vastuses, et neil on hagejaga kehtiv leping (I kd lk 161), kuna praak ei ole likvideeritud. Kostja on küll märkinud, et seoses hageja poolt tehtud puuduliku tööga on ta kandnud lisakulutusi. Kostja lasi oma kulul Ekomaster OÜ- l teha kütteradiaatorite demontaaži ja montaaži 150 euro eest. Samuti on kostja tasunud vee- ja kanalisatsiooni torude demontaaži ja montaaži eest 417,66 eurot. Kahjustatud vannitoa kapiga sai kostja kahju 90,50 eurot (I kd lk 166).
2. Kohus on seisukohal, et kostja poolt märgitud radiaatorite, vee- ja kanalisatsioonide montaažid ja demontaaže ei saa lugeda remondiks. Lepingu kohaselt pidi hageja tegema korteris remondi, kuid lepingust ei nähtu, et hageja pidi ka radiaatoreid ja kanalisatsioone või nende osi kokku panema, ühendama ja paigaldama (montaaž, demontaaž).
3. Kostja hinnangul tuleb selliseks temapoolseks puuduste nimekirjaks lugeda kostja poolt tellitud RevPro Est OÜ poolt koostatud ülevaatuse akt (I kd tl 169-187).
4. Kohus sellise arvamusega ei nõustu. Kohus leiab, et kuigi RevPro Est OÜ poolt koostatud akt võib olla ja tõenäoliselt ongi korteriomaniku ehk tellija jaoks põhiliseks alusdokumendiks töövõtja töö lepingutingimustele vastavuse või mittevastavuse hindamisel, ei saa seda siiski samastada pooltevahelise lepingus ettenähtud tellijapoolse töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamisega.
5. Seega juhul, kui kostja soovis tugineda töö ülevaatamisel ja lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamisel (

§ 641

) aktile, tuli tal siiski see koos omapoolse tahteavaldusega, et tegemist on lepingutingimustele mittevastava tööga, töövõtjale kätte toimetada /teatavaks teha. Nimetatud akti ei ole kostja hagejale kätte toimetanud.

1. Kostja on märkinud, et OÜ RevPro Est uurimisaktis on väljatoodud puudused remonditöödes. Akti kuupäevaks on märgitud 24.03.
2. a, kuid samas on akti kohaselt objekti vaatlus on toimunud
3. märtsil
4. aastal (tl 170), leping on sõlmitud 30.08.
5. a aastal (tl 4). Seega ei saanud 10..märtsil
6. a kuidagi objekti vaatlusel hinnata hageja poolt tehtud töid ja puuduseid. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et 10.03.
7. a koostatud akti ei ole võimalik lugeda usaldusväärseks tõendiks hageja töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta ega tellija poolt töö lepingutingimustele.
8. Samuti ei nähtu koostatud lepingust, milliseid töid pidi hageja täpselt teostama, lepingus on üldsõnaliselt kirjas, et töövõtja kohustub remontima korteri aadressil Narva mnt 39-23, Jõhvi. Lepingust ei nähtu, kas tegemist on kapitaalremondiga või sanitaarremondiga.
9. Kostja on vastu võtnud puudustega töö, kuid samas on kostja väljendanud tahet, et hageja kõrvaldaks puudused andes hagejale tähtaja (tl 40).
10. Kohus rõhutab veel kord, et kokkulepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks

§ 115

lg 1 järgi või 8 kulutuste hüvitamiseks

§ 646lg 5 järgi ulatuses, milles tellija tasaarvestab selle tasunõudega.

Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda

§ 112lg 1 alusel, hinna alandamise võrra.

Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest

§ 116lg 1 alusel lepingust taganedes.

Antud juhul ei ole kostja kasutanud eelloetletud õiguskaitsevahendeid, s.o kostja ei ole kasutanud hageja nõuet välistavaid õiguskaitsevahendeid.

1. Lepingu kohaselt oli tööde lõpetamise aeg 10.10.
2. a. Samas menetluse käigus on mõlemad pooled kinnitanud, et nimetatud kuupäeval ei lõpetatud töid. Kostja väidab, et tema sai korteri võtmed kätte 19.12.
3. a (1 kd, tl 161). Ilmselgelt on kostja aastaarvuga eksinud, kuna kostja vastus on kohtule esitatud 10.02.
4. a, siis ei saa kostja poolt märgitud toiming toimuda tulevikus vaid ikka
5. aastal. Seega sai kostja korterivõtmed kätte 19.12.
6. a. Hageja kinnitas 04.04.
7. a istungil, et hageja vabastas korteri 16.12.2016 .a ning viis oma tööriistad korterist ära (II kd, tl 1pöördel). Lepingu järgi pidi tööde lõpetamise tähtaeg olema 10.10.
8. a. kuid lepingus ei ole kindlalt määratud tähtaega millal tellijal (kostjal) tuleb omapoolne kohustus täita, loeb kohus, et tellija oleks pidanud omapoolse kohustuse täitma 10.10.2016.a. Samas on pooled märkinud ja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et lepingus märgitud tähtaeg muutus. Hageja märgib, et tema täitis omapoolse kohustuse 16.12.
9. a, kostja märgib, et tema sai korterivõtmed kätte 19.12.
10. a.
11. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS ) § 134 lg 2 kohaselt, määratakse tähtaeg aastate, kuude, nädalate, päevade, tundide või väiksemate ajaühikute või kindlalt saabuva sündmusega. Kuna lepingus ei ole kindlaksmääratud tähtpäeva, tuleb lähtuda

§ 82lg 3.

36.

§ 82

lg 3 kohaselt, kui kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.

1. Seega võib võlgnik täita kohustuse kohe pärast selle tekkimist ja peab kohustuse täitma hiljemalt nimetatud tähtaja viimasel päeval, sissenõutavaks muutub kohustus pärast tähtaja möödumist. Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist, mille tähtpäeva ei ole kokku lepitud põhimõtteliselt igal ajal, kuid võlgniku täitmise kohustuse hindamisel tuleb ikkagi lähtuda mõistlikult vajalikust ajast. Kui pikk on mõistlikult vajalik aeg kohustuse täitmiseks, tuleb otsustada vastavalt asjaoludest, arvestades eelkõige täitmise viisi, kohta ja olemust.
2. Lähtudes kõigest eeltoodust leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ning kostjalt välja mõista hageja kasuks tasumisele kuuluv summa 4 000 eurot.
3. Hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus tellija keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi
4. Vastavalt

§ 650

lg-le 1 eeldatakse töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Töövõtugarantiile kohaldatakse vastavalt

§-des 230 ja 231 sätestatut. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu kohaselt garanteerin hageja tööde ja annab 2 aastat garantii. 9

1. Ülaltoodust järeldub, et hageja on võtnud endale kohustuse kõrvaldada enda poolt teostatud töödes garantiitähtaja jooksul ilmnevad puudused. Puuduste kõrvaldamise kohustuse tekkimiseks pidi kostja hagejat puuduste ilmnemisest informeerima.
2. Üldjuhul peab puudustest tingitud nõude esitamiseks tellija tõendama nii puuduse olemasolu kui ka selle, et puudus või selle tekkimine põhjus eksisteeris üleandmise hetkel, st garantiileping võib sätestada töövõtja kohustuse kõrvaldada puudused välistades nende puuduste kõrvaldamise kohustuse, mis on tekkinud ebaotstarbeka kasutamise tagajärjel. Kirjalikku garantiilepingut sõlmitud ei olnud.
3. Käesoleval juhul oli töövõtuleping sõlmitud korteri remondi tegemiseks. Kostja nõuab, hageja poolset lepingu täitmist ehk soovib, et hageja kõrvaldaks remondis tehtud praagi. Hageja esindaja on nõustunud 07.12.
4. a kohtuistungil välja toodud puudustega ja andnud nõusoleku sellises mahus puudused kõrvaldada.
5. Kuna lepingu kohaselt garanteerib töövõtja tööde kvaliteedi ja annab töödele garantii 2 aastat, siis tuleb hagejal enda tehtud töödes esinevad puudused parandada. Viivisenõue. 45.

§ 101

lg 1 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldaja võib kasutada kohustust rikkunud võlgniku vastu. 46.

§ 101

lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Nimetatud säte annab võlausaldaja käsutusse tähtsa õiguskaitse vahendi võlgniku rahaliste kohustuste täitmise tagamiseks. Viivisenõudega lihtsustatakse võlausaldajal oluliselt raha maksmisega viivitamisest tekkinud kahju hüvitamist.

1. Arvestades käesoleva tsiviilasja nõuet ja võlasuhte pooli ja asjaolu, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks saanud kostja poolt raha maksmise viivitamisega kahju, jätab kohus hageja viivise nõude rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS
2. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
3. Vastavalt TsMS § 163 lg 1, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
4. Kohus on seisukohal, et antud menetluses tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / 10 Viljo Junolainen Kohtunik 11